Obsah (4)

§ 426§ 180§ 175§ 417

Kriminaalasi nr 1-11-11475 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mail 2012. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-11475 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekre

§ 426

, 432 Jätta vabastamata R.I temale Tartu Maakohtu 21.10.2011.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista riigieelarvest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Valli Murde poolt.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista R.I-lt 17 (seitseteist) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-11-11475 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

§ 180

lg 3 alusel määrata R.I-le menetluskulude tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

§ 180lg 3 alusel jätta menetluskuludest 40 (nelikümmend) eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 19.05.

1. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht R.I on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 21.10.2011.a otsusega KarS § 25 lg 1, 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja algust loeti alates R.I kahtlustatavana kinnipidamisest
2. oktoobrist
3. a. Karistusaeg algas 19.10.2011.a ja lõpeb 19.07.2012.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist tekkis 19.04.2012.a. R.I on varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral: 1) 13.10.1987.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 2) 16.01.1990.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 3) 06.01.1995.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 7 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 4) 24.09.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, § 143 lg 2 p 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust; 5) 04.12.1996.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust; 6) 12.12.1997.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 1413 lg 2 p 1,2,3; § 1403 lg 2 p 2,3,4 järgi 6 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust; 7) 06.02.2004.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 266 lg 1 järgi 1 aasta 2 kuud ja 27 päeva vangistust; 8) 05.01.2006.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 202 lg 1 järgi 2 kuud vangistust; 9) 24.01.2006.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 9 kuud vangistust; 10) 26.03.2010.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1,2 järgi 3 kuud vangistust; 11) 16.02.2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 1,2 järgi 8 kuud vangistust. Väärteokorras on R.I karistatud 23-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.I vanglas distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 25.03.2012.a kartseriga. Vabanedes kindel elukoht puudub, samuti puudub töökoht. Vabaduses kuritarvitas alkoholi igapäevaselt. On kergesti mõjutatav teiste poolt. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ligi 633 eurot. Tartu Vangla hinnangul süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on X. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta R.I ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub R.I vabaduses kindel elukoht. Samuti puudub töökoht ja toetav lähivõrgustik. Katseajal pannud toime uue kuriteo. Kriminaalset käitumist on mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetaval on diagnoositud psühhiaatrilised probleemid. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; osaleda sotsiaalabiprogrammis ning lisakohustusena pöörduda 2 kuu jooksul vabanemisest X poole karske eluviisi alustamiseks ning vajadusel läbida ravi. R.I seletas kohtuistungil, et temal on võimalik elukoht saada X. X on tal hooldekodus. X tahab teda toetada kuid ei ole ammu isa juurde saanud. Kui isa sai teada, et on vanglas, kirjutas talle. Teda on vabaduses ära kasutatud. Tema jäi varastatuga vahele, sest pakid anti tema kätte. Ta on tuttavad ära kaotanud. Vabaduses olid juhututtavad, neist ka enam midagi ei tea. Probleemid algasid sellest kui X jäi korterita. Ta on invaliidsuspensionär ja sellest saab sissetulekut. Vabaduses korjas taarat, elas juhuslikes kohtades. Tahab vabaneda ja lubab, et muudab enda eluviise. Prokurör andis kirjaliku seiskoha ning leidis, et R.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused. Analüüsides sisulisi aluseid asus prokurör seisukohale, et ei saa toetada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamist alljärgnevatel põhjustel: varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 12-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui viibinud ka katseajal, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on viimase 2 kuu jooksul distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et tegelikkuses ei ole isiku käitumisharjumused muutunud. Seega puudub ka käesoleval ajal usk, et R.I on oma käitumist ja hoiakuid muutnud. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuigi vangistusaja lõpuni on jäänud ca 2 kuud. Samuti puudub tal vabanedes elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis samuti võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et R.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalseid aluseid. Tal on võimalik elada sotsiaalkorteris. Sissetulek on pensionist. Tema isik ja käitumine karistuse kandmise ajal võimaldab tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sest ta on lubanud ennast muuta. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et R.I tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on ainsana pension. Tal puudub elukoht ja lähedaste isikute toetav sotsiaalne võrgustik. R.I ei ole töökohta. X elatusallikana ei võimalda elukohta üürida. Kindla elukoha puudumisel ei ole kriminaalhooldus võimalik. R.I on varem korduvalt karistatud isik. Tema vargused on süstemaatilised ja tulenevad eluviisidest. Varasemad karistused ei ole teda hoidnud uutest kuritegudest. Seetõttu tuleb tal karistus lõpuni kanda. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 3 pooltunni ulatuses, s.o. 48 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu. Tasu taotlus on tehtud tööga põhjendatud ja tuleb välja maksta riigieelarvest. R.I elatub invaliidsuspensionist. Tema sissetulekutest põhjustatud majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine talle ilmselt ülejõu. Eeltoodud põhjustel ja arvestades resotsialiseerumisväljavaateid jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda

§ 180

lg 3 alusel.

§ 175

lg 1 p 4 järgi on kaitsjatasu menetluskulu, mis

§ 180lg 1 järgi jääb ülejäänud osas kinnipeetava kanda.

Vangistuse ajal ei ole R.I võimalik menetluskulusid sissetuleku puudumise tõttu tasuda

§ 417lg 2 sätestatud tähtajal.

Seepärast määrab kohus

§ 180lg 3 alusel tasumiseks pikema aja, mil on tasumine võimalik ositi.

Ene Muts täitmiskohtunik