4-12-1793/4

Väärteoasi nr. 4 – 12 – 1793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. mail 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 12 – 1793 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Vaidlustatud lahend I.S kaebus PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 09.04.2012.a. otsusele väärteoasjas 2316,12,
2. Kaebuse esitanud isik I.S isikukood xxx, elukoht: xxx. Kohtuväline menetleja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6, 11316, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata I.S kaebus ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanem väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 09.04.2012.a. otsus väärteoasjas 2316,12,002961 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates päevast, mil isik otsusest teada sai või teada saama pidi. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanem väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 09.04.2012.a. otsusega väärteoasjas 2316,12,002961 tuvastati, et vastavalt 14.03.2012.a. väärteoprotokollile I.S juhtis 14.03.2012.a. kell 02.50 Harju maakonnas, Tallinnas, Pärnu mnt. 6 juures liikudes Suur-Karja tn. suunas mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on esitanud 3 erinevat vastulauset.Kohtuväline menetleja jättis vastulauses toodud ütlused arvestamata, kuivõrd vastulauses toodud ütlused ei puudutanud tõendamiseseme asjaolusid ja on umber lükatud tunnistaja ütlustega. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja Taavi Kirss nägi kuidas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit Opel Zafira registrimärgiga xxx Pärnu maanteel ja sooritas Pärnu mnt 6 juures tagasipöörde. Mootorsõidukit juhtinud isikul ei olnud kinnitatud turvavöö. Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse § 33 lg.3 nõudeid ja väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 239 lg.1 p.1 järgi Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja I.S-ile LS § 239 lg 1 p.1 järgi karistuseks rahatrahvi 13 trahviühiku ulatuses s.o. 52.00 eurot . KAEBUSE SISU I.S esitas 24.04.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et ei ole otsusega nõus. Kuna mitu seaduste rikkumist . Vastavalt V™S § 115 peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vastama kindlatele nõuetele ning sama §-i lg.3 p.1 kohaselt peab kaebuse esitaja kaebuses märkima, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta. Kaebaja seda kaebuses märkinud ei ole ning kohus kaebuse lahendamisel lähtub V™S §-st 120 ning lahendab kohtuistungit korraldamata kaebuse kirjalikus menetluses , kuna kohtuväline menetleja saades kaebuse koopia ,taotles antud väärteoasi läbi vaadata kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtule 07.05.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4–12–1793(2316,12,002961) I.S-i kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et I.S-i poolt toime pandud süüline käitumine LS § 33 lg.3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 239 lg.1 p.1 järgi, kui turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine. Väärteomenetluses lasub tõendamiskohustus süüdistusfunktsiooni kandjal so. Kohtuvälisel menetlejal, vastavalt V™S § 69 lg.2 p-dele 3-7 peab kohtuväline menetleja väärteoprotokollis märkima, millistele tõenditele tuginevalt loeb menetleja väärteo tuvastatuks.V™S § 64 kohaselt kogub väärteomenetluses tõendeid kohtuväline menetleja järgides V™S
3. peatükis sätestatut. Lähtudes V™S §-st 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada V™S § 108 loetletud küsimused. I.S-i poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh. tunnistaja Taavi Kirss ütlustega .Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta Pärnu mnt 6 juures taksot Opel Zafira, mis sooritas tagasipöörde ja mille juht ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sõiduk peatati Suur-Karja 20 juures, kus selgus, et seda sõidukit juhtis I.S .Tunnistaja kinnitas, et menetlusalune isik oli rikkumisega nõus, kuna ta ei teadnud, et ka taksos tuleb kasutada turvavarustust. Kohtuväline menetleja väitel puudub neil katlus tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuna tunnistajat on enne ütluste andmist hoiatatud kriminaalvastutuse eest KarS § 318 ja § 320 alustel. LS § 33 lg.3 kohustab sõidukis, millel on turvavööd juhti sõiduajal olema nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Seega lasub sõidukijuhil hoolsuskohustus veenduda enne sõitma asumist turvavarustuse nõuetekohases kasutamises. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal ,et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU JÄRELDUSED. 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. I.S-i poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ja väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega täielikku tõendamist leidnud . Nii on I.S-i väärtegu tõendatud PPA Põhja prefektuuri välijuht Taavi Kirss ütlustega , kes nägi, kuidas 14.03.2012.a. kella 02.50 ajal Pärnu mnt 6 juures sooritas tagasipöörde takso Opel Zafira registreerimisnumbriga xxx. Mootorsõidukit juhtinud isikul ei olnud kinnitatud turvavöö nõuetekohaselt. Sõiduk peatati Suur-Karja 20 juures ning selgus, et mootorsõidukit juhtis I.S, kes oli oma rikkumisega nõus, väites, et ei teadnud, et tuleb taksos kasutada turvavarustust. Tunnistaja kinnitab ka, et rikkumise ajal sõiduk liikus Suur-Karja tänava suunas. Kohus leiab, et I.S-i 14.03.2012.a. kaebus-avalduses ei selgita menetlusalune isik mitte niivõrd enda käitumist
4. märtsi 2012.a. öösel, vaid esitab terve rea pretensioone ja süüdistusi politseiametnik Taavi Kirss tegevuse kohta. Pretensioone ja süüdistusi politsei tegevuse kohta sisaldavad ka I.S-i
5. märtsi 2012.a. ja
6. märtsi 2012.a. seletused – vastulaused , kuid ei seleta mingil moel enda käitumist. Liiklusseaduse § 239 lg. 1 p.1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut., Kohtuväline menetleja on jõudnud järeldusele, et I.S-i on võimalik karistada rahatrahviga, mis jääb sanktsiooni miinimummäära piiridesse s.o. 13 trahviühikut.Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega . Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isikuomadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest varem karistatud ning eelnevad karistused ei ole kustunud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, ,et arvestada tuleb KarS § 56 sätestatud asjaoludega sh asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne , vastama toimepandud õiguserikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seega oli igati põhjendatud I.S-i karistamine rahatrahviga 13 trahviühikut e. 52 eurot. Eeltoodust lähtudes jätab kohus I.S-i kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanem väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 09.04.2012.a. otsuse väärteoasjas 2316,12,002961 muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134; KarS § 66 lg 1,2,
7. Kohtunik 3 4