Kriminaalasi nr 1-09-19025 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16 mai 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 09 mail 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-19025

§ 195lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 29.10.2002.a Tartu Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2,

§ 143lg 2 p 1, 2 järgi 2 aastat vangistust; 3) 21.11.2002.a Tartu Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1, 2,

§ 140

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 8 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust; 4) 07.02.2003.a Harju Maakohtu poolt KrK § 1151 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust; 5) 13.12.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust; 6) 04.02.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 209 lg 2 p 1,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta N.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et N.H vabastamiseks alused puuduvad, kuna ta on varem vabastatud enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uued kuriteod. Tal on ka kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas, kalduvus näidata asju vääriti ja natuke paremas valguses nii eluolust kui tõekspidamistest ja väärtushinnangutest rääkides. Kaitsja leiab, et N.H võib vabastada enne tähtaega. Tema osas on toimunud positiivsed muutused, ta töötab vanglas, osaleb sotsiaalprogrammis, tal on toetavad sugulased. N.H on tulevikuplaanid ja ta ei taha enam asuda kuritegelikult teele. Kaitsja leiab, et N.H on muutnud oma suhtumist elule. N.H ise selgitab, et ta ei taha enam vanglas olla. Viimase vangistuse ajal on ta aru saanud et on valesti käitunud, et ei tasu ära kogu aeg vanglas istuda. Ta soovib asuda elama õe juurde ja loodab ka tööle saada. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. N.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kuigi N.H on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. N.H aga ei kasutanud antud 2