Väärteoasi nr. 4 – 11 – 3574 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 28. september 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Väärteoasja number 4 – 11 – 3574 Kohtukoosseis

§ 66

lg 1,2,3 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv tuleb tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiselt 20 (kakskümmend) eurot. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 24.08.2011.a. väärteoasjas 2302,11,011546 tehtud otsusega tuvastati, et K.T juhtis 30.05.2011.a. kell 15:35 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Muuga teel, Käära bussipeatuse juures mootorsõidukit Mazda MX3 registreerimismärgiga xxx ja ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi ja muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires, mistahes aimatava takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning kaldus vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku seal vastu liikunud sõidukiga Honda. K.T põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju MR ning tervisekahjustused KR ja RI. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole. Kergendava asjaoluna arvestab kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud asjaolu, et menetlusalune isik on toime pannud liikluseeskirja § 123 nõuete rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlustega ja muude asjas kogutud materjalidega. Sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 56 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja karistatav liiklusseaduse alusel. Menetlusalune isik K.T rikkus seega liikluseeskirja § 123 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes

§ 5

lg 1; § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja K.T-le 17 LS § 74 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses s.o. 240,00 eurot. KAEBUSE SISU K.T esitas 12.09.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles vähendada temale PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 24.08.2011.a. väärteoasjas 2302,11,011546 tehtud otsusega mõistetud karistust. K.T põhjendab esitatud kaebust sellega, et ta lõpetas käesoleval aastal tasulise kõrgkooli, antud hetkel ta ei oma töökohta ning toimub abielulahutus, millega seoses kaotab elatise. Samuti ei ole tal oma elamispinda. Avarii tagajärjel polnud tema autot võimalik remontida (kulutused selle transportimiseks ja hoidmiseks kandis tema). Lisaks sai tema tervis märkimisväärselt kannatada, peale tema ei kannatanud avariis keegi. K.T palub arvestada ülaltoodud põhjuseid ja vaadata üle temale määratud trahvi otsus ning määrata karistus minimaalses määras. Ta kahetseb väga juhtunut ning täielikult tunnistab oma süüd. See oli tema elus esimene avarii, enne seda ei ole ta toime pannud mingeid liikluseeskirja rikkumisi ning juhtunu on talle saanud heaks õppetunniks tuleviku jaoks. K.T avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 13.09.2011.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 11 – 3574 (2302,11,011546) K.T kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja jääb oma kohtuvälises menetluses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et K.T-le määratud rahatrahv on õigesti määratud ja proportsionaalne. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale määranud rahatrahvi alla keskmise määra arvestades asjaolu, et isikul puuduvad eelnevad kehtivad karistused ning et ta tunnistas süüd. Antud väärteo eest on võimalik määrata kuni 300 trahviühikut, antud juhul on K.T-le määratud rahatrahv 60 trahviühikut. Samas on arvestatud asjaoluga, et liiklusõnnetuse põhjustamine on üks raskemaid väärtegusid ning sellise väärteo toimepanemise eest on seadusandja poolt ette nähtud vastavalt teole sobilikud karistused. 2 Antud juhul leiab kohtuväline menetleja, et karistus sellise liiklusväärteo eest peab olema mitte ainult kaebuse esitaja poolt ratsionaalselt tajutav, vaid ka emotsionaalselt läbielatav, tema tundeid ja püüdlusi tabav ning neid soovitavalt ka positiivses suunas mõjutav. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise osade kaupa kuni aasta jooksul. Muus osas palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 sätestab juhi kohustuse sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Enne 01.07.2011.a. toimunud seadusemuudatust sätestas nimetatud kohustuse liikluseeskirja §

1. Liiklusseaduse § 223 lõige 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Enne 01.07.2011.a. toimunud seadusemuudatust sätestas nimetatud rikkumise eest vastutuse liiklusseaduse § 7417 lg
2. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K.T tegu tõendamist leidnud: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse avariipolitseinik Marko Kadri Kanni poolt 30.05.2011.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli LÕ 923 koos koos fototabeliga, millest nähtub, et 30.05.2008.a. kell 15:35 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Muuga teel Käära bussipeatuses, kus mööda Muuga teed Maardu suunas liikunud sõiduauto Mazda MX3 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimisõigust omav K.T, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas seal kokku vastassuunas otse liikunud sõiduautoga Honda Civic registreerimismärgiga XXX, mida juhtis, mida juhtis kaine ja vastava kategooria juhtimisõigust omav KR. Liiklusõnnetuse käigus said vigastusi nii K.T, KR kui ka KRi autos kaassõitjana viibinud RI. K.T poolt 30.05.2011.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, milles K.T tunnistab oma süüd juhtunus ning avaldab kahetsust. Kohus on seisukohal, et K.T poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud K.T poolt süü tunnistamist varasemat liiklusalast käitumist ja temal kehtivate karistuste puudumist. Kohus märgib, et kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda ka menetlusaluse isiku kahetsust. Teo toimepanemise ajal kehtinu liiklusseaduse § 223 lg 1 sanktsioon nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et K.T on võimalik karistada rahatrahviga sanktsiooni määras, mis on sanktsiooni keskmisest madalam. Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu.

§ 66

lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

§ 66

lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. 3 K.T on kohtule esitatud kaebuses avaldanud, et tema rahaline seis ei võimalda sellist summat tasuda, kuna ta lõpetas käesoleval aastal tasulise kõrgkooli ning ei oma antud hetkel töökohta. Lisaks on tal pooleli abielulahutus ning seoses sellega kaotab elatise. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv tasumisele

§ 66lg 3 sätestatud maksimaalse tähtaja s.o.

12 kuu jooksul. Eeltoodust lähtudes jätab kohus K.T kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse vanema Margus Pihli 24.08.2011.a. väärteoasjas 2302,11,011546 tehtud otsuse sisuliselt muutmata, kuid

§ 66

sätteid kohaldades määrab rahatrahvi tasumiseks igakuuliste maksetena 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134;

§ 66

lg 1,2,3 Leili Raedla Kohtunik 4