4-11-3948/9

4-11-3948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3948 Kohtunik Anne Rebane Sekretär Merike Kunnus Väärteoasi J.B kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 23.09.2011.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220112134896 (2302,11,014722) J.B karistamine LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 160 (sada kuuskümmend) eurot. Kaebuse esitaja J.B (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet; Põhja korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Kohtuistungi ajad ja koht 09.11.2011.a; 28.11.2011.a Liivalaia kohtumaja Istungitel osalenud isikud kaebuse esitaja J.B kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu Prefektuuri RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta J.B kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 23.09.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220112134896 (2302,11,014722) muutmata. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 23.09.2011.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 10220112134896 (2302,11,014722) märgitud Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas, 221023778606 Swedbank pangas, 17001577198 №rdea Bank pangas, 333416110002 Danske Bank pangas, märkides viitenumbri lahtrisse otsuse number 10220112134896 ja selgitusse „rahatrahv“, väärteoasi nr 4-11-
2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 07.10.2011.a laekus Harju Maakohtule J.B kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 23.09.2011.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220112134896 (2302,11,014722). Nimetatud kiirmenetluse otsusega karistati J.B LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses s.o 160 eurot. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 23.09.2011.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 10220112134896 (2302,11,014722) kohaselt J.B 23.09.2011.a kell 17:43 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
3. km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 138+/-5 km/h. Lubatud 90 km/h ja ületas kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kaebuse esitaja vaidlustab tehtud temale kiirmenetluse otsust ning märgib kohtule esitatud kaebuses, et kiiruse mõõtmine ei ole tõendatud. Kaebuse kohaselt kaebaja juhitud sõiduauto Toyota Corolla (reg märk xxx) liikus pikal sirgel mööda autode kolonnist (ca 6-
4. autot, võis ka vähem olla) lõigul, mis oli kilomeeter enne Kose asulat. Möödus kolonnist ja märkas poole kolonni peal ees üht sõiduautot, mis tundus seisvat või sõitvat väga aeglaselt. Sama märkas ka autos olnud ja kõrvalistmel istunud kaaslane. Seda nähes vähendas sõidukiirust ja sõitis kolonni ette. Kolonni ette jõudnud nägi, et sõitev auto lülitas sisse vilkurid ja kui oli kohe ka lähemale jõudnud, siis andis politseiametniku juhipoolsest aknast väljas olev käsi peatumismärguande. Jäi politseiauto taga seisma, kutsuti koos dokumentidega politseiauto tagaistmele. Tutvustati peatumise asjaolusid ning näidati radarinäitu, mis oli politseiauto juhtpaneeli küljes. Näit näitas numbrit
5. Tutvustati, et kiirust mõõtis politseiauto tagaklaasil olev radar ja politseiametnik näitas oma käega seadme peale, mis oli auto tagaklaasil. Kaebuse kohaselt politseiametnikud ei tutvustanud kohapeal taatluse kehtivust ega näidanud taatluskleebiseid ega plomme. Samuti on kaebaja asunud seisukohale, et kuidas suutis politseiametnik olles politseiauto roolis, mis sõitis sõidukiirusega 78 km/h mõõta enda seljatagant tuleva auto kiirust, mis tuli koos teiste autodega politseiauto seljatagant. Kuidas kaebaja saab kindel olla, et seadmega Stalker DSR 2X mõõdeti tol ajahetkel ja kohas just tema auto kiirust. Soovib saada tõestust selle kohta, et ametnik on läbinud koolituse. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomaterjalid ei ole vormistatud korrektselt. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et 23.09.2011.a kella 18:00 ajal sõitis Tallinnast maale Võrru. Lähenes Kose asulale. Oli pikalt sõitnud järgi autode kolonnile, mis liikus 70-80 km/h tunnis. Otsis sobivat momenti ja kohta, et mööduda kolonnist. Lähenes ja enne Koset oli sirge, nähtavus hea, otsustas kolonnist mööda sõita. Mööda sõites kolonnist nägi ees sõitvat autot. Anti märku käega, et peab seisma jääda. Näidati käega, et tagaklaasil olev seadeldis mõõtis kiirust. Näidati kiirust 138 km/h ja väideti, et see on kaebaja kiirus. Tehti kiirmenetlus, sest oli kiire ja aega süveneda ei olnud. Hiljem tekkisid küsimused kuidas on tõendatud, et mõõdeti just kaebaja auto kiirust ja mitte mõne teise auto kiirust. J.B tunnistab, et ta ületas lubatud sõidukiirust, kuid leiab siiski, et tema poolt kiiruse ületamine ei ole politsei poolt tuvastatud. Lubatud oli 90 km/h. Tema kiirus võis tõusta 120 km kanti, kuid mitte rohkem. Tunnistab, et ületas lubatud kiirust, kuid vaidlustab mõõteseadme näidu 138 2 km/h. Leidis menetlusdokumentidest olulisi puudujääke, mille põhjal arvab, et tema kiirus ei ole piisavalt tõendatud ja lohaka paberi täitmise tagajärjel ei ole selgelt kirjas, et just tema auto kiirust on fikseeritud. Tunnistaja Argo Ojasaar andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad sõitsid Siima Aljasega, olles politseinikena tööl, mööda Tallinn-Tartu mnt. Tartu poole. Sõitsid umbes 70-80 km/h. Kirsipunane Toyota tuli tagant ja tegi kolonnist möödasõitu, kuna kiiruse numbrid läksid tablool kõrgeks, siis fikseerisid selle näidu. Panid vilkurid tööle ja suunasid sõiduki tee äärde. Kutsusid juhi autosse, koostasid väärteomaterjalid. Juht oli väga mõistlik ja normaalne härrasmees , tunnistas viga ja ütles, et tegi möödasõitu, kiiruse ületamist tunnistas. Vaidlust kohapeal ei olnud. Ta sai oma eksimusest aru. Tunnistaja Siim Aljas andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et nad sõitsid Argo Ojasaarega olles politseinikena tööl mööda Tallinn-Tartu mnt. suunaga Kose-Risti poole. Tagant nägi, et tuli kolonn. Nägi, et üks sõiduk keeras vastassuunavööndisse ja alustas möödasõitu, sõiduki kiirus kasvas ja läks päris suureks, kui sõiduk jõudis juba kolonni ette, siis fikseerisid kiiruse ja lülitasid tööle politseiauto vilkurid. Nende autoks oli Subaru Impreza. Nimetatud sõidukil on peal kaamera, see on suunatud sõiduki etteotsa. Tahapoole suunatud videot sellel autol ei ole. Enne töö algust kontrollis mõõteseadmeid. Lülitab nupust sisse ja jälgib, et kõik sümbolid oleks tablool kuvatud. Kontrollib seadet ka helihargiga. Tõstab antenni ette vastavalt sellele, kas on esimene või tagumine antenn ja see tabloo peab kuvama helihargil näidatud väärtust. Kui seda ei tee, siis ei ole seade töökorras. Väärtused on 40 ja
6. Sõiduki kiiruse fikseerisid siis, kui kaebaja kolonni ette otsa jõudis. Kaebaja oli kolonnist eespool. Toyota asus fikseerimise hetkel vastassuunavööndis. Kolonn jõudis juba lähedale, andsid aknast peatumismärguande. Peatusid tee ääres ja viisid läbi väärteomenetluse. Rohkem midagi erilist ei olnud, tavaline rikkuja peatamine. Isik ise oma rikkumist tunnistas ja oli vaikne. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata nind märkis, et mõõtmise teostas Siim Aljas, tegemist ei ole automaatse mõõteseadmega. Dokumentides on ekslikult märgitud, et mõõteseade oli käes, tegelikult tegemist oli statsionaarse seadmega, mis on leidnud tõendamist ka kaebaja ütlustega. J.B ütles, et seade oli autos sees ja antenn oli taga aknal. Viga dokumentides ei too kaasa otsuse tühistamist, sest kiiruse ületamine on tõendatud ja nõuetekohaselt fikseeritud. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet selle kohta, et sõiduautol ja „rekkal“ on kahekordne massivahe ja võidi mõõta hoopis suurema sõiduki kiirust, siis märkis menetleja, et kaubikul ja sõiduautol ei ole kahekordset massivahet. Mis puudutab väidet, et selle mõõteseadmega ei saa tiheda liikluse korral mõõta, siis mõõtemetoodika räägib sellest, et sellisel juhul tuleb kasutada kiirema objekti jälgimise režiimi, kui on mitmeid sõidukeid. Kui vaadata protokolli, siis seda režiimi on kasutatud. Lähtudes Mõõteseaduse § 5, on mõõtetulemus jälgitav, seda on teinud pädev mõõtja jälgides mõõtemetoodikat, kasutades taadeldud mõõtevahendit, mille kohta vajalik dokument on kohtule esitatud ja koolituse läbimise kohta on tõendid esitatud. Mõõtemetoodika nõuded tulenevad Mõõteseaduses kehtestatud määrusest, kus on nõuded vahendile ja protseduurile, ka neid nõudeid on järgitud. Mõõtetulemus on jälgitav ja see on aluseks karistuse määramisel väärteoasjas. Kiiruse ületamine on tõendatud mõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistajate ütlustega ja ei ole ka kaebaja põhjendanud, miks ta on oma ütlusi muutma asunud, algul tunnistas oma süüd. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, kuulanud üle tunnistajad ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata 3 ja vaidlustatud kiirmenetluse otsus muutmata. väärteoasjas nr 10220112134896 (2302,11,014722) V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 10220112134896 (VT toim lk 1) kohaselt J.B 23.09.2011.a kell 17:43 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
7. km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 138+/-5 km/h. Lubatud 90 km/h ja ületas kiirust mitte vähem kui 43 km/h. Menetlusalune isik on rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõuded. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 4160 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 23.09.2011.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT toim lk 4) kohaselt liikluspolitseinik Siim Aljas mõõtis 23.09.2011.a kell 17:43 J.B poolt juhitud sõiduauto Toyota Corolla (reg märgiga xxx) liikus kiirusega 138+/-5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Stalker Dual DSR 2X S.N. DP009660 (Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-11/00101) ja seade oli töökorras 23.09.2011.a kell 17:43 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 23.09.2011.a kell 14:40 ning seade oli töökorras. Mõõtevahendile väljastatud siseriiklik tüübikinnitustunnistus TJI 5.3-1/12.03.07 kehtivusega kuni 28.12.2016.a. Seega on täidetud Mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina. Samuti on pädeva mõõtja koolituse läbinud Argo Ojasaar, kellele on selle kohta väljastatud tunnistus nr 702 ning pädeva mõõtja koolituse läbinud Siim Aljas, kellele on selle kohta väljastatud tunnistus nr
8. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgmist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks J.B käitumises LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Kohtu hinnangul ei esine asjas ei kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid 4 asjaolusid. Kaebaja ning tunnistaja Siim Aljase, tunnistaja Argo Ojasaare kooskõlaliste ütlustega on kohtu hinnangul asjas tõendatud kaebaja liikumine kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas. Tunnistajad on andnud põhjalikke ütlusi mõõtmistoimingute teostamise kohta ning seega puudub kahtlus, et kaebaja sõiduki asemel võidi mõõta mõne teise sõiduki kiirust. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning J.B poolt on see toime pandud hooletusest. Kaebaja ei järginud liikluspiirangut ning suurendas sellega liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt. Tähelepanu väärib, et J.B on ise samuti tunnistanud, et ta ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Seega tunnistab väärteo toimepanemist. Tema ütlused selle kohta, et võidi mõõta mingisuguse teise sõiduki kiirust, põhinevad vaid arvamustel ja oletustel, et liiklust kontrollivad politseitöötajad ei teinud oma tööd korrektselt ja on liikleja suhtes olnud põhjendamatult pahatahtlikud või vähemasti ekslikud. Kohus nõustub menetleja seisukohaga, et liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis esinev ekslik kinnitus selle kohta, et kiirusmõõteseadme paigaldus mõõtmise ajal oli „käes“ ei too iseenesest kaasa otsuse tühistamist. Menetleja ja tunnistajad on kinnitanud, et tegemist on eksitusega, ristike on tehtud lihtsalt valesse kasti. (antud protokollis on lahtrid ja omakäeliselt ei tule mõõturi asukohta kirjutada, seetõttu on eksimus ka mõistetav – võib jääda mulje, et lahter, kuhu märge tuleb teha, asub sõna ees, mitte järel)) Kohus leiab, et J.B-le koostatud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 23.09.2011.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220112134896 (2302,11,014722) tema karistamise kohta LS § 227 lg 3 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud kiirmenetluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud kiirmenetluse otsus muutmata ja tühistamata. Anne Rebane Kohtunik 5