4-11-1807 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-1807 (2317,11,002622) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7419lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: P.I, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta P.I kaitsja advokaadi Alar Neilandi kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 08.04.2011 otsusele nr 19 2317,11,002622 P.I karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 19 08.04.2011 otsus nr 2317,11,002622 P.I karistamises LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.

1. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab 1 kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.
2. Vastavalt LS § 127 sätetele on isik 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates kohustatud oma juhiloa loovutama Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 01.11.
3. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päevase tähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 01.12.2011 ning juhul, kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.12.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikini 08.04.2011 19 otsusega nr 2317,11,002622 karistati P.I LS § 74 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.03.2011 kell 01.30 Vilde tee 92 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,66 +/0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märkis, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt on piirkonnapolitseinik K.P kuulanud üheaegselt üle kahte isikut, so menetlusalust isikut ja tunnistajat HL. Asjas ei ole ümber lükatud P.I ütlused selle kohta, et ta ei olnud kinni peetud auto juhtimiselt. Isiku hilisem joobe tuvastamine ei tähenda isiku joobeseisundit isiku poolt juhtimise ajal. Ka tunnistaja H.L ütlustest nähtuvalt ei saa järeldada, et isik oleks olnud kinni peetud sõiduki juhtimiselt joobeseisundis ning võib oletada, et politsei sõitis autole järele, mille juhti kontrollida soovis. Tunnistaja ei piiritle aega menetlusaluse isiku juhtimisel olnud sõiduki parkimisest kuni kinnipidamiseni. On määratlemata politseipatrulli asukoht kui isik auto parkis. Tunnistaja ei väida, et isiku juhtimisel olnud auto ei oleks järginud liikluseeskirju või juhtimisvõtted oleks olnud silmatorkavalt ebakindlad. Ei ole esitatud andmeid võimaliku isiku ja auto läbiotsimise kohta, et välistada isiku poolt alkoholi tarvitamist auto parkimise järel. Otsusest ei ole välja loetav, millistele tunnistaja ütlustele tuginevatel asjaoludel on tõendatud isiku poolt auto joobeseisundis juhtimine. Lisaks ei vasta määratud karistus P.I isikule, kes ei ole oma väidete kohaselt pika aja vältel liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtuistungil jäi P.I kaebuse juurde ja lisas, et tuli 17.03.2011 kella ühe ajal öösel Lätist Tallinna ja sõitis Vilde teele Szolnoki poolt. Ehitajate ja Vilde ristmikul tuli vastu politseiauto, tema aga liikus edasi, et minna Vilde 92 juurde. Peatus taksopeatuse juures ja väljus autost. Autos oli 200 grammine pudel Jägermeisterit. Sulges auto, tahtis osta sigaretti ja minna tuttava juurde. Kioskis oli naisterahvas, kuid ei teenindanud. Ootas mõned minutid, öeldi, et läheb aega, seejärel suundus teise kioski poole, kus müüakse hamburgereid. Kahe kioski vahel tulid juurde kaks meest ja pidasid ta kinni. Ütlesid talle, et ta on joobes. Avati tema auto uks, vaadati kahe istme vahele ja kutsuti kaasa ekspertiisi, tuvastati joove 0,

1. Istmete vahelt ei leitud midagi, 200 grammise pudeli pani kioski juures prügikasti. Pidi minema E.R juurde, kellele ei meeldi alkoholi lõhn, seetõttu võttis Jägermeistrit, et oleks mikstuuri lõhn. Väljas oli sel ajal külm, -
2. Politseinikud olid vormis, tulid tagantpoolt. Kinni peeti kahe politseiniku poolt. Ajavahemik kinnipidamisest kuni täppisalkomeetri kasutamiseni oli umbes 20 minutit. Kui parkimiskohale jõudis, siis sulges auto, liikus kioski 2 poole, milleks kulus 2 minutit, jõi pudeli tühjaks ja viskas prügikasti. Kioski juures ootas 2-3 minutit. Naisterahvas istus kioskis, lõpuks märkas, et mingi silt oli üleval sulgemise kohta, läks 3-4 minutit kui jõudis kioskini. Kui ei olnud -25 kraadi, siis igatahes oli külm ja palju lund. Palub kohtul suhtuda tema ütlustesse kui tõestesse, ei juhtinud sõidukit joobes. Patrulli ütlustes on suured erinevused. Kinni peeti teda hoopis teises kohas, läks hoopis teise kioski poole. Palub õiglast otsust. Tunnistaja ER seletas, et elab Vilde tee 92-
3. P.I on tema sõber ja P.I käib tal külas umbes kaks korda kuus. Märtsikuus pidi külla tulema 17.03.2011, luges just enne P.I seletust. P.I 17.03.2011 ei tulnud, tundis huvi, seletas, et politsei pidas kinni. Tuli ilmselt autoga, harilikult on sinna pargitud palju autosid. Kas 17.03.2011 oli auto seal, seda ei tea. Eriti ei armasta seda kui P.I alkoholi tarvitab, ei ole rahul sellega kui võtnud on. Maja juures on kiosk, müüakse toiduaineid, limonaadi, mahla, mänguasju, sigarette, töötab ööpäevaringselt. Kas töötas ka 17.03.2011, ei tea. R-kiosk on ka olemas, see ei tööta ööpäevaringselt, ehk hommikul seitsmest-kaheksast õhtul seitsme-kaheksani. R-kiosk asub üle tee. Ööpäevaringselt töötava kioski juurde viib sissesõidutee, seal on eraldi plats, kus on taksod. Ühelt poolt on sissesõidu keeld, teiselt poolt on ehk 20 meetrit, seal pargivad paljud ka tema majast. Tunnistajana üle kuulatud KP selgitas, et kaebuse esitaja sõitis Vilde 92 maja juurde ja väljus autost. Tema ise oli sel hetkel kuskil 25 meetri kaugusel. Isik ei allunud korraldustele autosse jääda. Seal läheduses oli kiosk. Isiku juhitud auto tuli vastu Vilde ja Ehitajate ristmikul, temaga oli vahemaa, kui isik väljus, siis jõudsid kohale. Sõidumaneer torkas silma, auto tuigerdas kergelt. Isik oli autost väljas teel kioski poole, paarimees andis korralduse autosse istuda. Tema ise oli auto juures, paarimees pidas isiku kinni. Kiosk oli peatunud autost 10-15 meetri kaugusel, selleni jõudmine on sekundite küsimus. Ise ta isiku autot läbi ei otsinud. Peatumise ja kinnipidamise vahelist ajavahemikku öelda ei oska. Isiku liikumine oli edasitagasi auto ja kioski vahel. Täpselt ei tea kas isik jõudis kioskini. Isik väitis, et autoga sõitnud ei ole, elab seal lähedal ja auto oli pargitud. Isik toimetati Rahumäe tee 6 joobe tuvastamiseks ja tuvastati 0,66 mg/l. Kiosk töötas, töötab 24 tundi kui ei eksi. Ei pööranud tähelepanu sellele kas seal oli mingi silt, et ajutiselt ei tööta. H.L kirjutas oma ütlused omakäeliselt, samuti menetlusalune isik. Tunnistaja HL seletas, et kaebuse esitanud isiku sõidukit märkas Mustamäe kui sõitis Szolnoki poolt linna poole, sõiduk tuli vastu Vilde-Ehitajate ristmikul. Sõidukit märkas enne, kui see keeras välja piljardisaali juurest, kus Kaja juures on baar. Sõiduk jäi silma, sõidustiil oli ebakindel. Keeras sõiduki samal ristmikul ringi ja sõitis järele. Vahemaa oli ühe tänavaposti jagu. Kui vastu tuli sõiduk, siis nägi juhti, järele sõites oli kogu aeg silmside. Kaebuse esitaja jõudis Szolnoki peatuse juurde enne neid. Juht väljus sõidukist kui nemad sõiduki taha jõudsid. Palus juhil mitte väljuda sõidukist, juht eiras korraldust, väitis, et läheb suitsu ostma. Kutsus paarimehe. Kaebuse esitaja väitis, et tema autoga sõitnud ei ole ja tal ei ole isegi auto võtit kaasas. Palus isikul näidata taskute sisu, taskus olid auto võtmed. Palus kaebuse esitajal minna auto juurde ja auto avada. Isikul oli suust tunda alkoholilõhna. Otsustasid viia jaoskonda täppisalkomeetri juurde. Auto uksed lukustati ja sõiduk jäeti sinna. Jaoskonnas kontrollis joovet patrullpolitseinik Krista Küttim. See toimus Rahumäe tee 6 kambriplokis, kus on täppisalkomeeter. Hakkas ise kirjutama omakäeliselt ütlusi, KP tutvustas sel ajal isikule õigusi ja kohustusi, K.P tegeles menetlusaluse isikuga. Võimalik, et auto juures kontrollis isiku taskuid, ta ei tahtnud koostööd teha. Võimalik, et avas ka auto uksed, isik käitus kahtlaselt kui ei tahtnud auto juurde minna, ehk on veel mingi muu joove. Ei pea kohapeal panema puhuma, tõenduslik alkomeeter on jaoskonnas. Vilkureid sisse lülitama ei pidanud, isik peatus ise. Kui sõidukist väljus, siis seletas isikule milles probleem ja miks peab auto juurde tagasi minema. Vilde 92 on üheksakordne maja, seal on Szolnoki peatus, taksode parkimiskohad. Isik parkis parkimiskohale ja hakkas juhi uksest väljudes 3 kioski poole minema. Isik võis jõuda 4 meetri kaugusele autost. Autos kedagi teist ei olnud. Isik kioskini ei jõudnud, pidas isiku enne kinni. Teisel pool teed on ka kiosk, kuid see oli suletud. See, mille poole isik suundus, oli avatud. Kioski ja sõiduki vahe oli kahe-kolme sõiduauto pikkus, ehk 10 meetrit. Isikuga oli kogu aeg silmside, mingeid joomisliigutusi ta ei teinud, käes ei olnud isikul midagi. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ütluste ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. P.I ütlused tuleb jätta arvestamata, kuivõrd need ei ole eluliselt usutavad. Eelmisel istungil selgitas kaebuse esitaja, et talle tuli vastu ristmikul politseisõiduk. Sama kinnitasid kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, nad pöörasid ringi ja sõitsid järgi, sest sõidustiil oli kahtlane. P.I selgituste kohaselt jõudis ta auto ära parkida ja seejärel oli viis minutit vahet. Millega pidi politseipatrull viis minutit tegelema. Kui nähakse kahtlast autot, siis pööratakse ringi ja minnakse kohe järele. Kust oleks pidanud politseiametnikud teadma, et P.I on tulnud autoga kui P.I oleks seisnud kioski juures paar minutit. Ei ole veel kuulnud, et politsei oleks käinud kioski juures seisvatelt isikutel küsimas ega nad juhuslikult autoga tulnud ei ole. Tõendusliku alkomeetriga tuvastatakse alkoholisisaldus väljahingatavas õhus. Suus oleva alkoholi peale annab tõenduslik alkomeeter veateate. Kui alkohol on suus, siis esimese korraga näitab suurt kogust alkoholi, teise puhumise korraga sama suurt kogust võimalik saada ei ole. Alkoholisisaldus peab olema puhumisel stabiilne, et ei oleks järskusid muutusi. Esimese puhumisega oli näit 0,68 mg/l. Meditsiinilises mõttes algab 0,75 mg/l keskmine joove. On võimatu, et poole tunni jooksul väikesest Jägermeisterist saaks saavutada sellist kogust alkoholi väljahingatavasse õhku. Pärast sissejoomist peab alkohol jõudma makku, sealt imenduma verre ning vere kaudu kopsudesse. Selline kogus alkoholi sinna ei jõuaks. Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitaja on kohtuistungil seletanud, et ta nägi Ed.Vilde tee ja Ehitajate tee ristmikul vastu tulemas politseisõidukit ning kui oli auto ära parkinud, 200 ml likööri joonud, mitmed minutid kioski juurde liikunud ja mitmed minutid kioski juures olnud ning suundunud teise kioski poole, peeti teda kinni. Tunnistajate K.P ja H.L ütluste kohaselt tuli neile Ed.Vilde ja Ehitajate tee ristmikul vastu kaebuse esitaja juhitud sõiduk ning ebakindla sõidustiili tõttu otsustati sõidukit kontrollida, milleks pöörati ümber samal ristmikul ja sõideti kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukile järele. Erinevalt kaebuse esitanud isiku ütlustest jõudsid tunnistajad K.P ja H.L kaebuse esitanud sõiduki taha ja peatusid kaebuse esitanud isiku sõiduki taha hetkel, mil kaebuse esitaja oma juhitud sõidukist väljus. Kohus loeb neid tunnistajate K.P ja H.L i ütlusi usaldusväärsemaks P.I ütlustest, kuivõrd juhul, kui P.I oleks tõepoolest liikunud paar minutit kioski poole, viibinud paar minutit kioski juures, ei oleks K.P ja H.L osanud P.I jälitatud sõidukiga seostada. Seejuures on P.I seletanud, et ta tahtis sigarette osta ja liikus kioski juurde mitu minutit. Ometigi nähtub nii K.P , H.L i kui ka E.R ütlustest, et kiosk oli samas parklas kuhu P.I parkis ning sissesõidutee otsast E.R sõnade kohaselt umber 20 meetri kaugusel ja K.P ning H.L i ütluste kohaselt P.I sõidukist 10-15 meetri kaugusel. Selleks, et 10-15 meetri läbimiseks kulutada paar minutit peaks kioskini mineja olema tõsise liikumispuudega. P.I väited selle kohta, et ta oli kioski juures mitu minutit ja seejärel suundus teise kioski poole sigarette ostma on esmalt ümber lükatud E.R ütlustega, kelle sõnade kohaselt on üle tee asuv kiosk öösiti suletud, mida kinnitasid ka politseiametnikud, mistõttu puudus P.I üldse vajadus teise kioski poole suunduda ning teiseks on P.I ütlused ümber lükatud K.P ja H.L i ütlustega selle kohta, et P.I peeti kinni vahetult pärast sõidukist väljumist poolel teel kioski poole. Seega P.I kioskini ei jõudnudki. Küll hindab kohus P.I väiteid kioski juures olemisest ja teise kioski poole liikumisest P.I kaitseversioonina, millega soovib P.I välistada võimalust, et teda oleks tabatud sõiduki juhtimiselt seisundis, mis on juhile keelatud. Sellele viitavad ka tunnistajate 4 K.P ja H.L i ütlused, milliste kohaselt ütles P.I neile, et ta ei ole autoga sõitnud ja tal ei ole isegi auto võtmeid. Ometigi sõiduki võtmed tema juures olid. Sellel eesmärgil on P.I esitanud ka versiooni, et ta jõudis autost väljudes ära juua 200 ml likööri ja seetõttu tuvastati tema organismis alkoholisisaldus. Kohtulikul arutamisel väitis P.I ka seda, et ta viskas tühjaks joodud pudeli kioski prügikasti. Kohus suhtub taolistesse P.I ütlustesse kriitiliselt ega loe neid usaldusväärseks, kuivõrd H.L i sõnade kohaselt ei näinud ta P.I käes midagi, samuti ei näinud ta P.I joomisliigutust. Seejuures peeti P.I kinni enne kioskini jõudmist, mistõttu puudus tal ka võimalus pudelit prügikasti panna. P.I tuvastati alkoholisisaldus 0,68 ja 0,66 mg/l väljahingatavas õhus. P.I enese sõnade kohaselt sõideti politseijaoskonda umbes 20 minutiga, umbes sama ajavahemikku on kinnitanud ka K.P ja H.L . Teadupärast hakkab sissejoodud alkohol organismi imenduma alles 20 – 30 minuti pärast. P.I sõnade kohaselt jõi ta ära 200 ml likööri Jägermeister. Kohus leiab, et pärast 200 ml 350 likööri ära joomist ei ole võimalik saavutada organismis 0,66 või 0,68 mg/l alkoholisisaldust ka tunni möödudes kui kogu alkoholikogus oleks organismi imendunud. Selleks tuleks ära juua sedasama likööri oluliselt rohkem. P.I organismis alkoholisisalduse mõõtmisel saadi esimeseks näiduks 0,68 ja teiseks näiduks 0,66 mg/l alkoholi sisaldust. Mõõtmiste vahe oli 5 minutit. Teadaolevalt töötab organism alkoholi läbi 0,11 kuni 0,15 mg/l tunnis, suure füüsilise koormuse puhul rohkem. Kui P.I oleks alkoholi tarvitanud sellisel viisil nagu ta ise seletas, siis oleks alkohol olnud alles imendumisstaadiumis ja hilisem alkomeetri näit suureneks võrreldes esimese näiduga. Antud juhul aga näit langes, mis viitab sellele, et oluliselt varem sisse joodud alkohol oli organismis juba läbitöötamisel ja alkoholi sisaldus organismis hakkas vähenema, kuivõrd vahepeal, so vähemalt poole tunni jooksul enne alkoholisisalduse mõõtmist ei olnud P.I alkoholi tarvitanud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et P.I väited pärast sõiduki juhtimist alkoholi tarvitamise kohta on täielikult ümber lükatud ning kohtu arvates on üheselt tuvastatud, et P.I juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis. Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,

§ 7419lg 3 p 1 ja Kar

S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,66 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,61 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on tunduval määral üle sätestatud rikkumise keskmise määra. Esitatud kaebuses on asutud kahtluse alla seadma menetlustoimingute õigsust ja leitud, et väärteo toimepanemine ei ole seetõttu tuvastatud, samuti ei ole ümber lükatud kõiki kaebuse esitaja versioone. Möödaminnes on leitud ka seda, et määratud karistus ei vasta menetlusaluse isiku isikule, kes ei ole pikema aja vältel liiklusalaseid väärtegusid toime pannud. Kohus asub seisukohale, et erinevad versioonid on P.I esitanud alles kohtuistungil ning kohus leiab, et need on kõik ka ümber lükatud muude tõenditega. Väärteomenetluses kogutud 5 tõenditest H.L i ütlustel väärteoasja materjalides ei ole kohtu jaoks tähtsust. Kaebemenetluses peab kohus väärteoasja menetlema kogu ulatuses ning tõendina on kasutatavad vaid H.L u ütlused kohtuistungil. Kohtuistungil on H.L üle kuulatud ja ta on oma ütlused andnud. Mis puudutab asjaolu, et kaks isikut on K.P üle kuulanud samaaegselt, siis pidi ka kaebuse koostaja aru saama, et ülekuulamisprotokollides ütluste osa on P.I ja H.L täitnud omakäeliselt ning ilmselgelt jätkus mõlema jaoks ka kirjutusvahendeid. Kohtu arvates on süü tõendamise koha pealt olulisim tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, kuivõrd sõltumata isiku süü tunnistamisest või eitamisest tehakse väärteokoosseisu olemasolu kindlaks tehnilise vahendiga ning sellest näidust sõltub teo kvalifikatsioon ja see kas tegemist on väärteo või kuriteoga. Kohus ei tuvastanud tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduuris mingeid menetluslikke minetusi ega väärteomenetlusõiguse normide rikkumist. Mis puudutab kaebuse esitaja etteheidet selles osas, et määratud karistus ei vasta süüdlase isikule, siis leiab kohus järgmist. Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,61 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419 lg 2 sätestatud keskmist määra oluliselt ületavana. Seetõttu tuleb ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Kohus leiab, et rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses on täiesti vastav kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning igasugune alus määratud põhikaristuse kergendamiseks puudub. Arvestades väärteo toimepanemisel menetlusaluse isiku poolt alkoholipiirmäära ületamise määra, sellest tulenevat mootorsõidukijuhist liikleja suurt ohtlikkust nii väärteo toimepanija enese kui ka teiste liiklejate suhtes, on põhikaristus võrdeline menetlusaluse isiku süü suurusega. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus senise karistuspoliitika ja praktikaga. Kohus asub seisukohale, et kui isik peab sellist juhile keelatud seisundit normaalseks seisundiks sõiduki juhtimisel ja peab vajalikuks ka sõidukit juhtida, siis on selline isik liikluses ohtlik, kuivõrd ta ise ei suuda temast tulenevat ohtu tajuda ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades ilmtingimata liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kohus leiab, et taoline teadlik ja tahtlik tegevus viitab kaebuse esitanud isiku suurele ohtlikkusele liikluses. Vaidlustatud otsusega on kaebuse esitanud isikut karistatud lisakaristusega 5 kuu ulatuses. Kohus asub seisukohale, et üldjuhul sellisel määral lubatud alkoholipiirmäära ületades tuleb võtta juhtimisõigus ära oluliselt pikemaks ajaks. Samas nähtub P.I karistusandmetest, et tal puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning kohus leiab, et kohtuväline menetleja ongi sellest lähtunud ja määranud lisakaristuse suhteliselt leebena. Seega on kohtuväline menetleja ka arvestanud sellega ja vaatamata süü suurusele pidas võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Seetõttu asub kohus seisukohale, et arvestades süü suurust, kaebuse esitaja isikut ja teo toimepanemise asjaolusid, on P.I-le määratud 6 põhi- ja lisakaristus proportsionaalsed ning puudub igasugune alus määratud põhi- ja lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata siis otsuse tühistamisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 7