4-11-4405/7

Väärteoasi nr.4-11-4405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 09.12.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo LMT 19.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,014848 N.D karistamises LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik N.D, isikukood xxx, Elukoht xxx Töökoht OÜ K , tegevjuht Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja N.D Kaitsja Maano Saareväli kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri – esindaja Triinu Riigor LÕPPOSA Jätta N.D kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo LMT 19.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,014848 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS N.D karistati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 260.- eurot ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks selle eest, et tema 25.09.2011.a. kella 17:31 ajal juhtis Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 9.kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 128+-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 34 km/h. KAEBUSE SISU Taotletakse otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Leitakse, et kiiruse ületamine möödasõidul on karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 tähenduses möödasõidumanöövri eripärast tulenevalt. Kiiruse ületamine oli lühiajaline ja seotud möödasõidumanöövri sooritamisega. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud karistust kergendavate asjaoludega (tehiolud, kahetsus). Lisakaristuse kohaldamine ei ole vältimatult põhjendatud ka menetlusalusest isikust tulenevate asjaolude tõttu. Kuigi tal on kehtivaid karistusi, on teda lubatud sõidukiiruse ületamise eest karistatud vaid neljal korral. Seega ei ole menetlusalune isik selliseks isikuks, kes süstemaatiliselt ületab lubatud suurimat sõidukiirust. Eksimused on pigem juhuslikku laadi. Juhtumisõiguse kaotus toob kaasa ebaproportsionaalselt kahjulikke tagajärgi. Tööülesanded eeldavad juhiloa olemasolu ja kehtivust. Tööülesannete täitmisel peab ta pidevalt liikuma. Töö ümberorganiseerimine kolmeks kuuks ei ole võimalik. Tal on laenukohustus panga ees. Seega ületab kohaldatud karistus KarS § -s 56 sätestatud karistusvajaduse. OTSUSE PÕHJENDUS Menetlusalune isik ei vaidlustanud kiiruse ületamist. Talle süüks pandud väärtegu on peale menetlusaluse isiku ütluste tõendamist leidnud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, milles nähtub, et 25.09.2011.a. kella 17:31 paiku mõõdeti politseipatrulli poolt Ääsmäe-Haapsalu mnt.

1. kilomeetril kiirust mõõteseadmega Stalker MDR tehase numbriga AS004015 TTRSS-11/00042, milline oli taadeldud 28.04.2011.a. Seega oli mõõteseade korras. Mõõtes sõiduki Nissan 350Z reg.märgiga xxx kiirust, näitas seade 128 km/h, kuigi sellel teelõigul oli lubatud sõita maksimaalselt kiirusega 90 km/h. Kuigi N.D poolt kestis kiiruse ületamine lühikest aega, vaid möödasõidul, ei nõustu kohus kaitsja väitega, et kiiruse ületamine möödasõidul on karistust kergendavaks asjaoluks. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta asus mööda sõitma autokolonnist, mis koosnes kokku kuuest sõidukist. See on juba iseenesest ohtlik manööver ja menetlusaluse isiku ütlustest ei tulene, et möödasõitmine oleks olnud talle hädavajalik, sest tema ees sõitev kolonn liikus lubatud kiirusega – keskmiselt 90 km/h (80 -100 km/h). Sellise manöövri tegemine ei olnud millegagi põhjendatud. Sellise tegevusega rikkus N.D liikluseeskirja § 15 lg 1 p. 1 sätteid ja pani toime Liiklusseaduse § 227 lõikes 2 sätestatud väärteo. Kaebuses menetlusalune isik ei vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud põhikaristust, kuid taotles lisakaristuse osas otsuse tühistamist. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et sõiduki juht peab ise tegema kõik selleks, et säiliks tema töö, heaolu ja rahaline sissetulek. Sõiduki juht on kohustatud järgima liikluseeskirju ja on teadlik, et liikluseeskirjade rikkumise eest järgneb karistus ja mitte ainult rahatrahvi näol, vaid võidakse kohaldada ka lisakaristust.. Eripreventiivset eesmärki arvestades on igati põhjendatud N.D-le ka lisakaristuse kohaldamine. Isik on korduvalt rikkunud liikluseeskirju, korduvalt väärteo korras karistatud, sealhulgas 12 korda liikluseeskirja rikkumise eest, millest neli korda kiiruse ületamise eest. Enne 25.09.2011.a. ületas ta kiirust alles 22.juunil 2011.a., s.o. vaid kolm kuud tagasi. Talle on kahel korral kiiruse ületamise eest kohaldatud ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kuna 25.septembril 2011.a. sõitis N.D taas lubatust kiiremini, ei ole varasemad karistused talle millepärast positiivset mõju avaldanud. Järelikult on kohtuväline menetleja igati põhjendatult kohaldanud lisaks põhikaristusele ka lisakaristust ja kohtul ei ole alust selles osas kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Isikuid, kes jätkuvalt ignoreerivad liikluseeskirja sätteid, tuleb karmimalt karistada ja seda vaatamata asjaolule, et juhtimisõiguse kaotus võib kaasa tuua nende jaoks ebameeldivaid tagajärgi isiklikus elus. Juhtimisõiguse seotus töökoha säilimisega ei välista lisakaristuse kohaldamist. 2 Eeltoodu kokkuvõtteks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamises on seaduslik ja põhjendatud ja N.D kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus juhindub V™S § 132 p.
2. Kohtunik 3