1-10-1911/18

(09260105929)Kohtunik Heiki Kolk Istungisekretär Annika Savimägi Kohtuasi Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse poolt süüdimõistetu J.S-i, isikukood xxx, elukoht xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxx; kohta koostatud erakorralise ettekande läbivaatamine Süüdimõistetu J.S Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametnik Hiie Taal Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 432, KarS § -de 69 lg 6, 74 lg 5 kohus m ä ä r a s:

1. Pöörata täitmisele J.S-ile Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 15.veebruar´i 2010.a otsusega kriminaalasjas 1-10-1911 mõistetud liitkaristus so 7 (seitse) kuud vangistust (asendatud 420 tunni üldkasuliku tööga, tööst teostatud 192,5 tundi) ärakandmata osa, mis on 3 (kolm) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust.
2. Kohustada J.S ilmuma 05.03.2012.a kella 10.00-ks Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse, aadressil: Turu 56, Tartu.
3. Juhul, kui J.S ei ilmu 05.03.2012.a kella 10.00-ks Tartu Vanglasse karistuse kandmisele, kohaldada vastavalt KrMS § 139 lg 2 p 3 tema suhtes sundtoomist.
4. Määrus saata Tartu Vanglale teadmiseks.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 , § 180 lg 1 alusel mõista J.S-ilt välja riigituludesse määratud kaitsja tasu 48 eurot. Menetluskulu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida 2800049874 ning selgitus .“ 1-10-1911, J.S, kaitsjatasu). viitenumber Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD 15.02.2010 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-10-1911 mõisteti J.S süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 420 üldkasuliku töö tunniga. 14.09.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega pikendati üldkasuliku töö sooritamiseks ettenähtud tähtaega 4 kuu võrra so kuni 15.01.
6. Selleks tähtajaks sooritas süüdimõistetu 192,5 tundi 420 üldkasuliku töö tunnist. 19.01.2012 saadeti kohtusse Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru talituse ametniku poolt erakorraline ettekanne. Ettekande kohaselt on J.S igal kohtumisel kurtnud oma põdura tervisliku seisundi üle (epilepsia hood, krooniline bronhiit jm. hulgikaebused). 07.09.2010 esitatud arstitõendi kohaselt on J.S ravi pooleli ning ta ei ole töövõimeline. Hiljem ei ole hooldusalune arstitõendit esitanud. 30.08.2011 seletuskirjas märkis hooldusalune, et lõpetas üldkasuliku töö tundide tegemise tervislikel põhjustel. Üldkasuliku töö tähtaja lõppedes selgitas, et töö on tegemata tervislikel põhjustel. Kriminaalhooldaja poolt antud hinnangu kohaselt on üldkasuliku töö tegemise käigus kohtumäärusega üldkasulik töö peatatud 6 kuuks, peale tähtaja kulgemise peatamist on hooldusalune esile toonud oma halva tervisliku seisundi, temale on võimaldatud kergema töö tegemist, samuti maakohtu määrusega üldkasuliku töö tegemise aega pikendatud nelja kuu võrra. J.S on kokku sooritanud 192,5 tundi. Pärast 11.10.2011 ei ilmunud isik enam graafikujärgsele tööle. 15.11.2011 esitas seletuskirja üldkasuliku töö tundide mittesooritamise kohta. Esitatud seletuse kohaselt ei saanud töötunde teha, kuna politsei süüdistab teda taara varguses, vahepeal on olnud haige ja teinud oma koduseid töid. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil esitatud ettekande ja taotluse juurde, leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele, muud võimalused isikut mõjutada on end ammendanud, kõike on proovitud ja süüdimõistetule on vastu tuldud, koostatud on graafikuid ning kohaldatud kergemat tööd. Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste leidis, et esitatud ettekanne on põhjendatud ja karistus tuleb pöörata täitmisele. Süüdimõistetu (hooldusalune) J.S avaldas, et ei saa tööd teha põhjusel, kuna on haige. Põeb mitmesuguseid erinevaid haigusi, kuid perearst selle kohta tõendit ei anna. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdimõistetu hoiab 2

(3)üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu (kriminaalhooldusalune) J.S-i suhtes kohaldatud mitmesuguseid erinevaid mõjutusvahendeid, on koostatud erinevaid töögraafikuid ja kohaldatud kergemat tööd, kuid hooldusalune ei ole täitnud koostatud graafikuid. Kohus järeldab, et süüdimõistetu J.S ei sobi oma isikuomaduste poolest kriminaalhoolduse alla ning mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. J.S-i suhtes on ära kasutatud leebemad mõjutusvahendid, temale on võimaldatud üldkasuliku töö tegemise koha muutust, võimaldatud töö tegemine graafiku alusel, kuid isik ei ole suutnud teostada üldkasuliku töö tunde nõuetekohaselt. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et J.S-i suhtes tuleb pöörata karistus täitmisele. KrMS § 139 lg 1 kohaselt tähendab sundtoomine muuhulgas ka süüdimõistetu toimetamist karistuse kandmiseks vanglasse. Viidatud sätte lg 2 p 3 kohaselt võib sundtoomist kohaldada juhul, kui isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Kohus määrab, et juhul, kui süüdimõistetu J.S ei ilmu 05.03.2012 kella 10.00-ks Tartu Vanglasse karistust kandma, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 427 ja 432. Heiki Kolk Kohtunik. 3