1-11-14370 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-14370 (11230116142) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 25lg 2 järgi vangistus 3 kuud; 4) Tallinna Linnakohtu 10.11.2004 otsusega Kar

S § 201 lg 2 p 1, §

§ 25

lg 2, § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4, § 64 lg 1 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud, § 74 lg 2 järgi vangistus 9 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat 9 kuud katseaeg 3 aastat; 5) Tallinna Linnakohtu 07.12.2004 otsusega KarS § 200 lg 1 järgi vangistus 4 aastat, § 65 lg 1 alusel vangistus 4 aastat, § 74 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat 6 kuud katseaeg 1 3 aastat; 6) Harju Maakohtu 06.03.2007 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 aastat, § 65 lg 2 alusel vangistus 4 aastat 5 kuud 25 päeva; 7) Harju Maakohtu 07.07.2008 otsusega KarS § 331 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 alusel vangistus 2 aastat 10 kuud 27 päeva. Vabanes 02.06.2011 peale karistuse kandmist. Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. 6. • • • • • • • 7. 8. 9. B.H õigeks mõista KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises tema käitumises KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud süüteokoosseisu puudumise tõttu. B.H süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.11.2011, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta B.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva B.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et B.H temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.H järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas: xxx, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.01.

1. B.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. B.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 95 (üheksakümmend viis) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 2 alusel 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 19 (üheksateist) euro ja 19 (üheksateist) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.H, 1-11-14370, kaitsjatasu“. B.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43 2 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „B.H , 1-11-14370, sundraha“.
2. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendid: drell „Rebir“ ja vispel, mis on antud hoiule asjade omanikule OÜ M, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: B.H süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste ja röövimise eest 6-l korral, viimane oli Harju Maakohtu otsus 06.03.2007 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi, taas, 11.11.2011 kella 06.30 paiku viibides Tallinnas, Xxx asuvas OÜ M kuuluval ehitusobjektil, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis OÜ M kuuluva drelli „Rebir“ väärtusega 85,67 eurot ja vispli väärtusega 6,80 eurot ja esimese korruse aknast viskas tööriistu välja ja väljus majast, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta ei saa võtta tööriistu, kuna seal seisid tunnistajad. Seega B.H pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Kohtuistungil süüdistatav B.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. B.H kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 18.11.2011 koostatud OÜ M avaldusest nähtuvalt 11.11.2011.a. kella 09:00 paiku helistasid kannatanu esindajale M OÜ töötajad ja teatasid, et aadressil Xxx, Tallinnas asuvalt ehitusobjektilt varastati M OÜ kuuluvad tööriistad (drell ja vispel). Kohale saabudes selgitas kannatanu esindaja välja, et varastatud oli Rebir drell ja vispel. Kokku kahju on 146,83 eurot. (t/l 2) • 18.11.2011 koostatud kannatanu esindaja AP ülekuulamisprotokollist koos lisadega nähtub, et 11.11.2011 kella 09:00 paiku helistasid kannatanu esindajale M OÜ töötajad ja teatasid, et aadressil Xxx, Tallinnas asuvalt ehitusobjektilt varastati M OÜ kuuluvad tööriistad (drell ja 3 vispel). Kohale saabudes selgitas kannatanu esindaja välja, et varastatud oli Rebir drell (puur) maksumusega 85,67 eurot (lisatud: saateleht nr 781310-1V2 elektridrelli maksumuse kohta summas 70,22 + käibemaks) ja spiraalvispel maksumusega 6,80 eurot (lisatud: saateleht nr 781310-1V2 vispli maksumuse kohta summas 5,67 + käibemaks). Kokku kahju on 92,47 eurot. Kuna need asjad on leitud ja firmale tagastatakse, ei esita M OÜ hagiavaldust varguse toimepannud isiku vastu. (t/l 4-7) • 18.11.2011 koostatud kannatanu esindaja allkiri asitõendite (vispli ja elektridrelli) hoiule võtmise kohta. (t/l 8) • 11.11.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil Tallinnas, Xxx ehitusjärgus kahekordses viilkatusega korterelamus (vt foto 1). Hoone fassaadi Malmi ja Vabriku tänavate poolse kõnniteede vahelisel alal olid värsked haljastustööde tunnused. Haljasalal seisis teavitustahvel ehituse kohta (vt foto 1). Teavitustahvli jalami kõrval lebas mullas elektriline käsidrell „Rebir" mudelinumbriga IE1023A-16/
4. Elektridrellil oli küljes kummist pistikuga toitejuhe, mille küljes padruni avamiseks-sulgemiseks võti (vt fotod 2- 4, pakend 1). Leitud elektridrellist 2 m eemal, mullahunnikus, oli käsidrelli küljes kasutatav segumikser (vt fotod 2, 5, 6). Segumikser oli mustast metallist kogupikkusega 78 cm. Tööosaks oli 20 cm läbimõõduga ja 25 cm pikkune metallist spiraal (vt foto 6, pakend 2). Hoone Vabriku tänava poolse külje ja kõnnitee vahelisel haljasala mullal, hoone sisehoovi viiva tee kõrval ca 3 m kaugusel oli mullas näha jalatsijälgedest moodustunud rada, suunaga maja poole (vt foto 7, 8, 9 ja 10). Majja siseneti esiuksest (vt foto 11) trepikotta (vt foto 12). Trepimademest paremale viis kolme korterisse uksed. Siseneti keskmisest uksest. Ruumid moodustasid korterina terviku (vt foto 13). Ruumide põrandad korteris olid kaetud ehituspapiga. Ruumide aknad olid suletud asendis. Vigastusi akendel ei tuvastatud. Akende avamisel aknad avanesid ja sulgusid tõrgeteta. Kirjeldatud korter oli ehitusjärgus. Trepikojas mindi hoone teisele korrusele. Trepimademest paremale viis erinevatesse korteritesse uksed. Korteritesse viivad uksed olid nummerdamata. Ruumid (vt foto 14 ja 15) moodustasid korterina terviku. Ruumide põrandad korteris olid kaetud ehituspapiga. Ruumide aknad olid suletud asendis. Vigastusi akendel ei tuvastatud. Akende avamisel aknad avanesid ja sulgusid tõrgeteta. (t/l 11-20) • 14.11.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli esimeseks vaadeldavaks objektiks käsipuur, mis oli helehalli värvi rohelist-halli värvi käepidemega. Puuri elektrimootori osa oli kaetud rohelist plastikust korpusega, millel oli "Rebir" ja "IE-1023A16/1300" (mudelinumber). Puuril oli küljes pikk musta kummist pistikuga toitejuhe, mille küljes oli padruni avamiseks-sulgemiseks võti ja plastikust käepide. Teiseks vaadeldavaks esemeks oli halli värvi metallist puuriotsik-segamismikser pikkusega 78 cm, mille tööosaks on 20 cm läbimõõduga 25 cm pikkune metallist spiraal. Otsiku kinnitusosa oli kuuskantne. Tööosa oli spiraalne. (t/l 21-25) • 11.11.2011 koostatud tunnistaja ÜA ülekuulamisprotokolli kohaselt tema 11.11.2011 kella 06:00 paiku õues suitsu tehes aadressil XXXmärkas kahtlast noormeest ümber maja luusimas. Kella 06:30 paiku tunnistaja õde märkas, et Xxx esimeselt korruselt visatakse mingeid asju välja. Tunnistaja koos õega jooksis kohe selle maja juurde, nägid seal maas puuri ja puuri otsikut. Tunnistaja õde helistas politseisse. Seejärel läks noormees maja nurga väravast välja, jalutas Malmi tänava poole, jalutas telefon käes tänava lõppu ja siis tagasi värava juurde, katsus väravat, kuid see ei avanud ja siis kõndis noormees mööda Vabriku tänavat Balti Jaama poole, kus politsei ta kinni pidas. (t/l 26-27) • 11.11.2011 koostatud tunnistaja JK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema 11.11.2011 kella 06:30 ajal läks õega aadressil XXX õue suitsu tegema, kuna õde oli eelnevalt näinud kahtlast meest maja ümber luusimas. Tunnistaja nägi, et Xxx maja esimese korruse paremalt esimesest aknast visati midagi õue. Tunnistaja läks vaatama ja nägi seal maas puuri ja puuri otsa. Seejärel tunnistaja helistas politseisse ning noormees väljus Xxx majast, läks väravast välja ja kõndis mööda Malmi tänavat. Siis keeras ringi, tuli tagasi Xxx maja juurde, katsus väravat, mis ei avanenud ja kõndis mööda Vabriku tänavat Balti Jaama poole. Politsei pidas meesterahva kinni 4 ning tunnistaja koos õega tuvastasid selle sama mehe. Visatud puuri mees ei puutunud ilmselt seetõttu, et tunnistaja koos õega seisid puuri juures. (t/l 28-29) • 11.11.2011 koostatud kahtlustatava B.H ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 11.11.2011 vara hommikul läks oma töökohale aadressil Xxx, Tallinnas asuvale ehitusobjektile, turvatöötaja lasi teda territooriumile sisse. Majja sai vabalt, kuna ust ei lukustata. Sisenes esimesel korrusel asuvasse ruumi (tal oli võti), kus töötajad instrumente hoiavad, võttis oma tööriistu ja viis neid kolmandale korrusele, kus pidi töötama. Viibides maja teisel korrusel, nägi, et ukse juures seisis puur koos puuriotsikuga. Kuna töö tegemiseks vajas sellist puuri, tekkis tal mõte, võtta selle puur endale. Sisenes territooriumile ilma puurita, seetõttu pidi väljuma ilma selleta, et turvatöötaja ei märgaks midagi. Võttis puuri ja puuriotsiku, viis esimesele korrusele, kus avas akna ja pani tööriistu välja, akna lähedal olevale mullale, siis ukse kaudu väljus majast. Maja juures, kohas kus ta tööriistu oli pannud, seisid inimesed (kaks naisterahvast) ja ta suundus Balti Jaama poole. Instrumente ta kaasa ei võtnud, need jäid maja juurde. Teel sõitis tema juurde politseipatrull, ta peeti kinni ja toimetati politseijaoskonda. Kahetseb. (t/l 38-41) • Teatis Karistusregistrist, millest nähtuvalt on B.H varem kriminaalkorras karistatud 7 korda:
5. 18.11.1999 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 15 lg 2, § 17 lg 6 alusel tingimisi vabadusekaotus 4 kuud katseaeg 1aasta;
6. 15.11.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, § 47 lg 1 järgi tingimisi vabadusekaotus 1 aasta katseaeg 1 aasta 6 kuud;
7. 02.12.2003 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 3 kuud; 4. 10.11.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega Kar

S § 201 lg 2 p 1, §

§ 25

lg 2, § 199 lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4, § 64 lg 1 järgi vangistus 3 aastat 6 kuud, § 74 lg 2 järgi vangistus 9 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat 9 kuud katseaeg 3 aastat;

1. 07.12.2004 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 200 lg 1 järgi vangistus 4 aastat, § 65 lg 1 alusel vangistus 4 aastat, § 74 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 6 kuud, § 74 lg 1 järgi tingimisi vangistus 2 aastat 6 kuud katseaeg 3 aastat;
2. 06.03.2007 Harju Maakohtu otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi vangistus 2 aastat, § 65 lg 2 alusel vangistus 4 aastat 6 kuud, § 68 lg 1 alusel 4 aastat 5 kuud 25 päeva;
3. 07.07.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 331 järgi vangistus 4 kuud, § 65 lg 2 alusel 2 aastat 10 kuud 27 päeva. Vabanes 02.06.2011 peale karistuse kandmist. (t/l 4345) • Väljatrükk Harju Maakohtu 06.03.2007 otsusest, millega B.H-le mõisteti KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p 4 järgi vangistus 4 aastat 5 kuud 25 päeva. (t/l 46-57) • Teatisest kahtlustatava B.H päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli -1,88 eurot. (t/l 63) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava B.H süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu esindaja AP ütlusi ja allkirja asitõendite hoiule võtmise kohta, tunnistajate ÜA ja JK ütlusi, OÜ M avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, teatist karistusregistrist, Harju Maakohtu 06.03.2007 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.H käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Harju Maakohtu 06.03.2007 otsusega karistatud KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p 4 alusel vangistusega 4 aastat, 5 kuud ja 25 päeva, mis peaks süüdistusakti koostaja kohaselt kinnitama 5 kvalifikatsiooni õigsust. Karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 02.06.2011 ning menetlusesemeks oleva kuriteo pani ta toime 11.11.2011, so viie kuu möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 11.11.2011 kella 06.30 paiku B.H viibides Tallinnas, Xxx asuvas OÜ M kuuluval ehitusobjektil, kuhu sisenes süüdistatav vaba liigipääsu teel seoses töötamisega objektil, võttis OÜ M kuuluvad tööriistad maksumusega 92 eurot ja 47 euro senti, viskas nimetatud esemed esimese korruse aknast välja maapinnale ja väljus majast et tööriistad valvuri märkamata kaasa võtta, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, sest tööriistade juures seisid kaks tunnistajat ning süüdistatav lahkus tööriistu kaasa võtmata. Sellistest asjaoludest saab järeldada, et süüdistatav alustas vastavalt oma arusaamale teost vahetult süüteo toimepanemist, kuid süütegu jäi lõpule viimata temast olenemata põhjustel. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumist tuleb hinnata võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtule saadetud süüdistusakti kohaselt on süüdistusakti koostaja asunud seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud süstemaatiliselt, mille kinnituseks on toimikusse võetud ka Harju Maakohtu 06.03.2007 otsus, millega karistati süüdistatavat KarS § 200 lg 2 p 4 ja § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega kokku 4 aastat ja 6 kuud, millise karistuse ärakandmiselt süüdistatav vabanes 02.06.
4. Kohus asub seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 sätestab vastutuse KarS § 199 ettenähtud kuritegude süstemaatilise toimepanemise eest, mis on toime pandud suhteliselt lühikese aja jooksul, eeldatavalt ühe aasta jooksul, millest saab järeldada, et tegemist on isiku põhilise elatusallika ja väljakujunenud elulaadiga. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt karistati süüdistatavat KarS § 199 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest viimane kord 10.11.2004, so 7 aastat enne menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemist ning seejuures ilmneb karistusandmetest, et süüdistatav on karistatud kolmel korral KarS § 200 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et isiku karistused KarS § 200 ja § 201 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest enne viimase varguse toimepanemist ei moodusta oma kogumis süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes, vaid oleks hinnatavad varguse toimepanemisena isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või omastamise, samuti, kes on varem toime pannud varguse, sest uue süüteo toimepanemise tõttu ei jõudnud KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus kustuda ning selline käitumine on hinnatav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaaltoimikus ei leidu ka andmeid selle kohta, et süüdistatavat oleks vabanemise järgselt vähemalt kahel korral karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seega puudub süüdistatava käitumises KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud varguste toimepanemise süstemaatilisuse koosseis, kuivõrd punktis 9 sätestatud süstemaatilisuse koosseis ei saa tuleneda KarS § 200 või § 201 ettenähtud kuritegude süstemaatilisest toimepanemisest, vaid KarS § 199 ettenähtud kuritegude toimepanemisest. KarS § 199 lg 2 p 4 sätestatud vastutus isiku suhtes, kes on varem toime pannud röövimise või omastamise, sisaldab endas erilist isikutunnust, kuid ei sisalda endas KarS § 199 lg 2 p 9 sisu. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumist tuleb hinnata KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise. Kohus leiab, et KarS §

9 omavahelises konkurentsis on punktis neli näidatud isikutunnus kergem kui punktis 9 näidatud tegude süstemaatilisus, mistõttu peab kohus võimalikuks süüdistatava käitumise ümberkvalifitseerimist, mõistes süüdistatava õigeks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tema käitumises süüteokoosseisu puudumise tõttu ja mõistes süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kuivõrd süüdistataval ei õnnestunud vargust lõpule viia, leiab kohus, et süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida kuriteo katsena, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning olles vabanenud viis kuud enne uue süüteo toimepanemist, teadis süüdistatav täpselt mis juhtub siis kui ta uue kuriteo toimepanemiselt kinni peetakse. Arvestades süüdistatava põhjalikku 6 ettevalmistust selleks, et vargus lõpule viia valvuri märkamata, siis oli tegemist sihikindla ja eesmärgipärase käitumisega ning kohtu arvates välistab selline käitumine igasuguse kahetsuse olemasolu. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudub alaline legaalne sissetulek. Süüdistatava sõnade kohaselt töötab ta ehitusfirmas, kuid väidetavalt ei ole ta tööle vormistatud, mistõttu ei ole võimalik ka kontrollida süüdistatava sissetuleku olemasolu ja suurust. Samas viitab ka inkrimineeritud teo iseloom sellele, et süüdistataval kas puudub sissetulek või on see tema jaoks ebapiisav. Seega on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus eelkõige süüdistatava süü suurusest. Süüdistatava rünne oli suunatud varale, mille maksumus oli alla 100 euro, mistõttu puudus süüdistataval soov tekitada olulist kahju. Samas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe varguse toimepanemises, mis jäi katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud. Varalise kahju tekkimine hoiti küll ära mitte süüdistatava enese käitumise, vaid tunnistajate sündmuskohal viibimise tõttu. Sellest järeldab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et süüdistatavat on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning uue kuriteo pani ta toime viie kuu möödudes viimase karistuse kandmiselt ning et süüdistatava suhtes on varem korduvalt kohaldatud karistustest tingimisi vabastamist, millised karistused uute kuritegude toimepanemise tõttu täitmisele pöörati, siis on süüdistatav kandnud pikaajalisi vangistusi kinnipidamiskohtades, millest vabanemise järgselt on ta toime pannud vaid ühe teise astme süüteo katse. Seejuures puuduvad kohtul ka andmed selle kohta, et süüdistatavat oleks karistatud väärtegude toimepanemise eest. Arvestades sellist olulist muutust leiab kohus, et süüdistatav on oma ellusuhtumist muutnud, võrreldes varasema ajaga ning kohus peab võimalikuks jätta süüdistatava suhtes mõistetava karistuse tingimisi kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Sellega annab kohus süüdistatavale võimaluse asuda elama õiguskuulekalt ning käitumiskontrolli tingimustes hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Märt Toming kohtunik 7