) § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kaitsja Süüdistatav Ülle Tamm Advokaat Andres Rüütel A.E – elukoht *, emakeel *, haridust *, *, karistatus: 1. 20.11.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8 ja § 424 alusel 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 2. 15.05.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
p 1; § 274 lg 1 ja § 275 alusel 4 kuud vangistust, millega liidetud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 20.11.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus ning lõplikuks karistuseks 6 kuud 29 päeva vangistust, mis
alusel asendati 418 tunni üldkasuliku tööga sooritamise tähtajaga 18 kuud, millest 10.11.2008 seisuga oli tehtud 47 ÜKT tundi, seega kantud 24 päeva vangistust ja ärakandmata karistus on 6 kuud ja 5 päeva vangistust; 3. 05.10.2009 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1 4
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta,
lg 1 alusel vangistus 6 kuud ja 1 päev,
lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 362 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 12 kuud. 12.02.2010 seisuga o li tehtud 224 tundi, seega tegemata 138 üldkasuliku töö tundi, milline vastab 2 kuule ja 9 päevale vangistusele 4. 18.02.2010. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
Pärnu Maakohtu 23.03.2012 poolt
lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kohtuotsusega mõistetud vangistus 2 kuud kaetuks Pärnu Maakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega mõistetud raskema karistuse s.o 4 kuu 9 päevase 1 Ärakiri 1-12-4758 vangistusega, liitkaristuseks vangistus 4 kuud 9 päeva, milline karistus oli A.E poolt kantud. 6. 23.03.2012 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud, mis
lg 1 alsuel loeti kaetuks Pärnu Maakohtu 18.02.2010 kohtuotsusega mõistetud 4 kuu 9 päevase vangistusega, karistus kantud. Väärteomenetluse korras karistatud 39 korda. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista A.E
2.Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus A.E suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 3-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui A.E 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3.1.Määrata A.E katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 3.1.1.elama oma alalises elukohas *; 3.1.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.1.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.1.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.1.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.mai 2012. a. 5.Kui A.E katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
Prokuröri poolt kohtus A.E-le nõutud karistus:
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus kolm kuud vangistust.
,75 alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest 18 kuulise katseajaga Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. saab aru, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse välja ka kriminaalmenetluse kulud. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab A.E süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Asitõendina on vaadeldud kolm elektrimootorit /tl 24-26/, mis on tagastatud omanikule G L /t l1/. Tõkend – A.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 29/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb A.E-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 435 eurot (1,5 * 290). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A.Rüütel A.E kaitsmise eest makstud riigi õigusabi 57,60 eurot. Kohtus taotles A.E, et menetluskulud võimaldataks tasuda aasta jooksul igakuiselt, kuna püsiv sissetulek puudub. Kohus rahuldab selle taotluse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.