Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-08-12358 Määruse tegemise aeg ja koht 19.mail 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 29.07.2010 erakorraline ettekanne nr 24272 A.P-le Lääne-Viru Maakohtu 17.10.2002 kohtuotsusega mõistetud karistuse ja Viru Maakohtu 25.02.2010 määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks A.P , xxx, kodakondsuseta, elukoht xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ei ilmu registreerimisele, ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja ei osale sostiaalabiprogrammis. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik ei järgi kontrollnõudeid või ei tä ida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku taotlusel täitmisele. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. A.P tunnistati süüdi 17.10.2002 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 100, § 139 lg 1,2,3, § 185 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 10- aastase vangistusega. KarS § 68 loeti karistusaja hulka eelvangistus 14.05.2001 kuni 17.10.2002 s.o 1 aasta 5 kuud 3 päeva. Ärakandmisele kuulus 8 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu 25.02.2010 määrusega vabastati A.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 13.05.
- A.P pidi järgima KarS § 75 lg 1 p 1-5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Lisakohustusteks määrati mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas 3 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist ja osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. A.P vabanes 08.03.
- Karistuse ärakandmata osa on 1 aasta 5 kuud 6 päeva. Katseaja lõpp 13.05.
- A.P ei ilmunud kohtuistungile, mille tõttu oli vahistatud kohtuniku määruse alusel ning alates 06.05.2011 viibib vahi all. A.P selgitas kohtus, et ta 12.07.2011 ta ei ilmunud registreerimisele. Samtui ta ei läinud Viha juhtimise programmile, sest see programm oli tal vanglas läbitud. Prokurör avaldas, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kindlalt tõendatud kohustuse ja kontrollnõude rikkumised – käia registreerimisel ning osaleda sotsiaalprogrammides. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud prokuröri, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et 09.03.2009 tehti süüdimõistetule teatavaks kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused allkirja vastu. Registreerimislehest ( lk 141) on näha, et A.P on registreerimisel käinud kuni juuni 2010 korrapäraselt. 12.07.2010 registreerimisele ei ilmunud. Ei teavitanud oma mitteilmumisest. Peale kahte kriminaalhooldusametniku poolt teostatud kodukülastust ja teate jätmist 13.07.2010 ja 20.07.2010 ilmus 21.07.2010 A.P registreerimisele. Mõjuvat põhjust mitteilmumiseks ei olnud. Kodukülastuslehest (lk 143,144) on näha, et 13.07.2010 ja 20.07.2010 toimunud kodukülastustel süüdimõistetu elukohta xxx süüdimõistetut kätte saada ei õnnestunud, keegi ust ei avanud. Esimesel kodukülastusel ülalnimetatud aadressil teatas korteris olnud meesterahvas, et A.P läks korraks välja pani tema ja veel ühe meesterahva luku taha. Teisel kodukülastuse katsel nimetatud aadressile kedagi kodus ei olnud. Naabri sõnul läks A.P hommikul kell 08.00 tööd otsima. 24.07.2010 toimunud kodukülastusel (lk 145) selgus, et A.P kolis aadressilt xxx xxxJxxxe välja 22.07.
- Kõrval toa naabri sõnul kolis A.P 22.07.2010 kõikide asjadega välja ja ei ela enam toas nr
- Tema uut elukohta naaber ei teadnud ning miks ta välja kolis ei osanud öelda. xxx direktori sõnul korraldas A.P pidevalt oma korteris joominguid ning korteris olid pidevalt kriminaalkorras karistatud isikud. Seoses sellega tehti talle 21.07.2010 ettekirjutus lahkuda korterist ajavahemikul 21.07-25.07.
- 26.07.2010 taotles A.P elukoha vahetamiseks, kui tal oli elukoht juba vahetatud. Viibides registreerimisel 21.07.2010 ei teavitanud ta kriminaalhooldusametnikku tekkinud olukorrast ega taotlenud luba elukoha vahetamiseks. A.P seletuses 21.07.2010 (lk 146) teatab viimane, et 17.07.2010 registreerimisele ei ilmunud kuna oli tööl sellel päeval. Erakorralise ettekande kohaselt on A.P arvel Eesti Töötukassas seega tema väidet töötamise kohta ei saa võtta tõsiselt. Peale viimast kohtumist mis toimus 21.07.2010 A.P rohkem registreerimisele ei ole ilmunud ja kriminaalhooldajale on tema asukoht seisuga 15.09.2010 teadmata. Seega rikkus A.P kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel, elada kindlaksmääratud kohas ja taotleda luba elukohast lahkumiseks. 25.02.2010 kohtumäärusega kohustati A.P mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku telefonivestluses xxx direktoriga selgus, et A.P korraldas pidevalt oma korteris joominguid ning korteris olid pidevalt kriminaalkorras karistatud isikud. Direktori sõnul on ta korduvalt vestelnud A.P-ga ning püüdnud teda korrale kutsuda, kuid tulemusteta, A.P jätkas joominguid. Kriminaalhooldusametniku poolt teostatud kodukülastusel 13.07.2010 viibis korteris xxx purjus seltskond, üks seltskonnaliikmetest oli eelnevalt kriminaalkorras karistatud A.P xxx kes ei avanud ust ja ütles, et A.P läks korraks välja. Kohus nõustub selles osas prokuröri väljendatud seisukohaga, et ei ole tõsikindlalt kinnitatud, et süüdimõistetu oleks rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. Kriminaalhooldusametniku järeldus põhineb xxx maja direktori suulisel teatel, mis ei ole kohtu arvates piisav tõend rikkumise tõendamiseks. Karistusregitri andmetel ei ole isik katseaja kestel karistatud süüteo eest, mis oleks seotud alkoholi tarvitamisega. Süüdimõsuetu ise eitab alkoholi tarvitamist katseajal. Samas oli A.P-le määratud kohustus-osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. A.P oli suunatud ja registreeritud viha juhtimise programmi 04.06-02.07.
- Eesmärgiks oli parandada A.P sotsiaalseid oskusi seaduskuulekaks eluks. A.P ei ilmunud kohtumisele ning keeldus osalemast programmis kui talle ei tasuta sõiduraha. Alates 26.07.2010 taotles A.P luba asuda alkoholi-, narkootikumide ja muudes sõltuvustes olevatele inimeste rehabiliteerimiseks mõeldud keskusesse tasuta üheksakuulisele rehabilitatsioonile. Kohtule saadetud kirjast 15.09.2010 on näha, et A.P jättis omavoliliselt alkoholisõltuvuse rehabilitasiooni programmi pooleli, alles alustades selle 26.07.
- Kohus märgib, et Viha juhtimise programm oli isikul vanglas läbitud
- aastal. Seega ei ole välistatud, et selle programmi läbimine võib olla aktuaalne 2010 aastal, arvestades isiku omadustest ja see on kriminaalhooldusametnikule otsustada. Seega rikkus A.P kohustust osaleda kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Kriminaalhooldus A.P suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Rikkus nõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ja ei ela kindlaksmääratud kohas, ei taotle luba elukoha vahetamiseks ning rikkus kohustust kriminaalhooldaja pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Seega A.P ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Seetõttu tuleb tunnistada kriminaalhoolduse läbiviimine ebaõnnestunuks ja see on süüdimõistetu süül. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning A.P tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Marika Sarapi taotlus A.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata A.P-le Lääne-Viru Maakohtu 17.10.2002 kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 25.02.2010 määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ärakandmata karistus, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust, täitmisele Saata A.P kandma karistust. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.05.2011 ehk alates vahistamise päevast. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.06.2011 №oremreferent Liivi Õun