1-10-8634/73

Kriminaalasi nr 1-10-6834 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8634 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär, tõlk Piret Juuse juuresolekul; Svetlana Hamaza osavõtul Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 06.10.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.K, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta A.K tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus A.K-le riigi õigusabi osutamise kulude katteks 57,53 eurot. Välja mõista A.K-lt kriminaalmenetluse kulud osutatud õigusabi eest. 57,53 eurot kaitsjatasu A.K tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „A.K 1-10-8634 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A.K tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.09.2010 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati KrMS 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 1 kuu ja 11 päevase vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat. Viru Maakohtu 27.01.2011 Viru Maakohtu määrusega pöörati ülalmainitud vangistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 07.04.2011 ja lõpp 18.05.
3. Kinnipidamisasutuses A.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanedes asub kinnipeetav elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Õpingud Virumaa Kutsehariduskeskuses jäid pooleli. Enne vangistust tegi juhutöid. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Alates 09.06.2011 osaleb programmis Sotsiaalsete oskuste treening. Enne vangistust täheldatud narkootikumide tarvitamine (suitsetas kanepit, proovis amfetamiini) Vangla ei toeta A.K ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt A.K käitumist negatiivselt mõjutavaks asjaoluks võib pidada sõltuvusainete tarvitamist. Kinnipeetava käitumist vabaduses võib mõjutada tema varasem tutvusringkond, kes võivad avaldada talle negatiivset mõju. Kinnipeetav on 2 korda karistatud kriminaalkorras. Varem on olnud kriminaalhooldusel ja karistus pöörati täitmisele. Peale seda A.K-le on esitatud uus süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja kohtuistungi aeg on 4.11.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumajas.. ohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A.K on kriminaalkorras karistatud teist korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Varem on teda karistatud isikuvastase kuriteo eest. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel, kuid ei suutnud täita sellega kaasnevaid tingimusi ning karistus pöörati 2 täitmisele, mis osutub sellele, et kinnipeetav paranemise teele ei asunud ning tingimisi karistus ja kriminaalhooldus ei avaldanud talle piisavat mõju. Peale seda Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on kriminaalasi A.K süüdistuse KarS § 215 lg 2 p 1,2 ja § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Samuti on Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi A.K süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. A.K oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kriminaalhooldusele allutamisega oli talle antud võimalus tõestada, et ta on võimeline elama seadusekuulekalt, kuid ta seda ei suutnud. Vähe ustav et olles vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega kriminaalhooldusametniku järelevalve alla suudab ta sellega kaasnevaid nõudeid täita. Karistusaja lõpuni on veel üle poole aasta, mis on küllaldane aeg, et läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades A.K poolt toime pandud kuriteo korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et A.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A.K vabastamisega temale Viru Maakohtu 28.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) 3