alusel mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.01.2010.a otsusega mõistetud karistuse, mis on 1 aasta 4 kuud vangistust, võrra ning liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti 4 aastat 4 kuud vangistust, millest loeti kantuks Harju Maakohtu 08.01.2010.a otsusega kantuks loetud karistus – 3 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati ärakandmisele kuuluvat liitkaristust, mis on 4 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust, Harju Maakohtu 14.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.08.2009.a ja lõpeb 17.03.2014.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 27.02.2011.a. O.F esitas 31.10.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 29.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.01.2012.a seisuga on O.F-i kandmata karistusaeg 2 aastat 2 kuud 6 päeva vangistust. O.F on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 16.11.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, 2 ja § 139 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 04.11.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 ja § 197 lg 2 p 1, 2 järgi 8 kuud vangistust ning KrK § 204 lg 3 järgi rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 krooni; 3) 27.09.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 1 ja § 424 järgi 2 aastat vangistust, millest koheselt kuulus
lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust; 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti
Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 4) 22.11.2008.a Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 10 kuud vangistust, millest koheselt kuulus
lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud 29 päeva vangistust; 3 kuud vangistust mõisteti
Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks; 5) 08.01.2010.a Harju Maakohtu poolt KrK § 115 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud vangistust, millest ärakandmata karistus on
Tartu vangla ei toeta O.F-i ennetähtaegset vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, vaid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta O.F-i ennetähtaegset vabastamist. Prokurör kirjalikus arvamuses märgib, et O.F on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 6-l korral. Talle on karistuseks kohaldatud nii reaalset vangistust kui ka katseaega, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on olnud 3- korral katseajal, kuid ühel korral rikkus kontrollnõudeid ja teisel korral sooritas uusi kuritegusid. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et tegelikkuses ei sobi antud isik kriminaalhooldusele, tuginedes O.F-i varasemale elukäigule. O.F-i kohta koostatud materjalidest ei nähtu ka mingisuguseid selliseid asjaolusid, mis võrreldes varasema ajaga oleksid muutunud. Samas on O.F-i isiklikust täitmiskavast tulenevalt planeeritud talle erinevate programmide läbimine just 2012 aasta jooksu, mille läbimise järgselt oleks alles võimalik hinnata, et kas tema hoiakutes ja käitumises on toimunud muutusi. 2
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
O.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku (käesolevaks ajaks üle poole) ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.F on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Hetkel kannab ta liitkaristust, mis on mõistetud kolme erineva kohtuotsuse alusel. Osa kuritegusid, mille eest ta karistust kannab, on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal. Kuriteod on läinud järjest raskemaks. Eelnev näitab, et kriminaalhooldus ei ole olnud piisav mõjutamaks O.F-i seaduskuulekale käitumisele. Kuigi O.F-i käitumisele vangistuses viimase aasta jooksul etteheiteid ei ole – ta on osalenud võimaluste piires programmides ja tegelenud eneseanalüüsiga, ei ole tema poolt käesolevaks ajaks ärakantud karistusaeg kohtu arvates piisav arvestades tema poolt toimepandud kuritegude hulka, raskust ja laadi. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga O.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus nõustub prokuröriga, et peale 2012.a vangla poolt planeeritud programmide läbimist oleks alles võimalik hinnata, kas süüdimõistetu hoiakutes ja käitumises on toimunud muutusi ja kas need muutused on püsivad. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt palus hüvitada O.F-ile käesolevas menetluses osutatud õigusabi eest 76,80 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjale tasu väljamaksmise kohta on kohus väljastanud KrMS § 189 lg 4 alusel pealdisega taotluse. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.