← Eesti

4-12-1171/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2012.a. Võru kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-1171 Kohtukoosseis kohtunik Roomet Sõnna Väär

§ 17lg 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust.

K. K. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. K. K. on LS § 238 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politsei- ja Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgastuspolitsei. Seega on Lõuna Prefektuur pädev menetlema K. K. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut s.o kuni 400 eurot. U.P on karistatud 10 trahviühiku suuruse s.o sanktsiooni 1/10 määras.

§ 47

lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 56lg 1 on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K. K. vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud väärteoasjas puuduvad. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitse huvides. K. K. süü suuruse ja karistuse eripreventiivse mõju hindamisel arvestab kohus, et K. K. nähtuvalt karistusregistri teatisest ei ole varasemalt väärteokorras karistatud, tema süü sõitjate veo nõuete rikkumises ei ole suur. Kohus peab piisavaks tagamaks K. K. puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist tema karistamist sanktsiooni alammääras, s.o. rahatrahviga 3 trahviühikut. Neil asjaoludel rahuldab kohus K. K. kaebuse ja tühistab Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna vanemkonstaabli 21.03.2012.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220112091337, millega karistati U.P LS § 238 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut (40 eurot) osaliselt, s.o karistusmäära osas. Võttes täiendavalt arvesse süüdlase isikut ja süü ulatust, vähendab kohus U.P-le mõistetud karistusmäära ja karistab teda LS § 238 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 12 eurot. Arvestades, et U.P on õpilane ja ei oma sissetulekuid, samas algab koolivaheaeg, määrab kohus KarS § 66 lg 2,3 alusel, et 12 euro suurune rahatrahv tuleb K. K. tasuda ositi 3 kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 4 eurot. 3

(4)Kohtunik: 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.