Toimik nr 1-10-6759 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.mail 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-6759 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu N.U, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta N.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.U on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.09.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 3 aastat. Karistuse kandmise algus 16.03.2010 ja lõpp 16.03.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.05.2012. Kinnipidamisasutusest N.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud Eluviisitreeningu, Vihajuhtimine ja noortele suunatud sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeetav on olnud hõivatud majandustöödel veebruar-juuli 2011. Alates 2011 sügisest õpib keevitaja elukutset. Vabanedes soovib elama asuda vanemate juurde aadressile xxx. Isik on lõpetanud 8 klassi. Puuduvad nii töökogemus kui tööoskused. Vabaduses puudus kindel sissetulek, kuna ei töötanud. Alkoholi tarbimist alustas alaealisena. Alates 16-ndast eluaastast tarvitas fentanüüli iga päev, 1
(3)ecstasit aeg-ajalt. On saanud Subutexi ravi. Tarvitamise kestust ja koguseid arvestades oli isik kuritarvitaja. Raha narkootikumide ostmiseks röövis ja pressis välja teistelt isikutelt. Kuritegelikud hoiakud on kinnipeetaval kujunenud juba varajasest noorusest peale. Kõiki oma tegusid õigustab narkootikumide tarbimisega. Kriminaalhooldusel olles on kahel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx, kus elas ka enne kinnipidamist. Isikul ei ole põhiharidust. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetava mõlemad vanemad töötavad ja nad on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Isikul on vabanemisfondis xxx eurot ja täitmata nõudeid 244,38 eurot. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karisttaud, reaalses vangistuses viibib esimest korda. Isik oli allutatud käitumiskontrollile kahel korral (2009 ja 2010). Esimesel korral kohaldati iisku suhtes mõjutusvahend KarS § 87 alusel ja määrati talle katseaeg 1 aasta. Kriminaalhooldaja hinnang katseajale oli negatiivne, kuna kinnipeetav pani uue kuriteo toime. Teisel katseaja perioodil pani isik uuesti kuriteo toime, mille eest karistti teda reaalse vangistusega. N.U on narkosõltlane. Isikut on korduvalt karisttud NPAS § 15´1 alusel ja üks kord AS § 70 alusel. N.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta on oma valest käitumisest aru saanud ja edaspidi ei hakka kuritegusid toime panema. Ta juhib kohtu tähelepanu sellele, et pärast viimast ennetähtaegse küsimuse arutamist kohtus ei ole ta uusi distsiplinaarsüütegusid toime pannud. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetul on 7 distsiplinaarkaristust. Kuritegu oli toime pandud katseajal ja tegemist on nelja röövimise episoodiga. Vabastamine oleks ennatlik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leiab, et N.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud 03.03.2010 otsusega varguse toimepanemise eest 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Enne seda oli ta süüdi tunnistatud väljapressimise ja avaliku korra raske rikkumise eest ning KarS § 87 lg 2 p 1 alusel karistusest vabastatud, mõjutusvahendina oli kohaldatud käitumiskontrollile allutamist 1 aastaks. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, mõlemal katseajal pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab N.U karistust katseaja jooksul toime pandud röövimisevägivalla kasutamisega eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 9-11) on näha, et N.U on väärteokorras 9 korral karistatud sealjuures 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest ja 1 korral Alkoholiseaduse alusel. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus N.U puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid 2
(3)järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristused on määratud muuhulgas vangla vara lõhkumise, tööst keeldumise, korralduse eiramise eest. Kolmel korral on karistuse liigiks määratud kartser. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole N.U oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud Eluviisitreeningu, Vihajuhtimine ja noortele suunatud sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeetav on olnud hõivatud majandustöödel veebruar-juuli 2011. Alates 2011 sügisest õpib keevitaja elukutset. Kohus tunnustab süüdimõistetu püüdlusi mitte sooritada uusi distsiplinaarsüütegusid. Isikul puuduvad vangla andmetel isikuttõendavad dokumendid. Vabanedes on N.U kindel elukoht vanemate juures aadressil xxx. Vabanedes ei ole N.U kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti vähene haridus (8 klassi) ja eriala ja töökogemuse puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades N.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (viimane raske I astme kuritegu röövimine 4 episoodi), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue raske kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides ( 7 distsiplinaarkaristust) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (puudub töökoht, seega sissetulek) on kohus seisukohal, et N.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Kuna isikul on kehtivad distsiplinaarkaristused ja viimasest on möödunud 9 kuud, ei ole kohtul kindlat veendumust, et isiku hoiakud on niivõrd muutunud, et tagasitulek õigusvastasele eluviisile ei ole enam võimalik. Isik oli juba kahel korral allutatud kriminaalhooldusele, esimesel korral karistusest vabastamisel mõjutusvahendi kohaldamisel pani toime uue kuriteo, varguse ja teisel katseajal pani toime uue raske I astme kuriteo röövimise. Seega kriminaalhooldus ei osuta N.U-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Tema vabastamisel saaks kannatanute õiglustunne ilmselt riivatud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu N.U temale Harju Maakohtu 15.09.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)