KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
(2)I.R sõitis aeglaselt, tal oli võimalus näha mitu korda ja ta nägi täpselt, et I.R ei olnud turvavööd peal. Otse esiklaasi läbi ja seejärel autojuhi poolt ta nägi hästi, et juhi turvavöö ei olnud peal. Kohus avaldas toimiku materjalid: Lk 1-4 kaebus Lk 17-väärteoprotokoll, millest nähtub, et 25.02.2012.a kell 17.40 Narvas, Kerese 40c juures, I.R juhtis mootorsõidukit ning ei olnud kinnitatud turvavööga. I.R ei olnud nõus rikkumisega; Lk 20, 21, 22 – fototabel, millest nähtub, et I.R-i riiete foonil on hästi näha, kui ta on kinnitatud turvavööga ning samuti on hästi nähtav, kui ta kinnitatud ei ole. Lk 23,24 - I.R-i vastulause, Lk 25 - otsus, millega I.R karistati Liiklusseaduse § 33 lg 3 rikkunise eest Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, s.o 68 eurot.
- KOHTU SEISUKOHT 2.
- Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et I.R-i kaebus Ida Politseiprefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata. Kohus on seisukohal, et protokolliga ning tunnistaja Xxxi ütlustega on tõendatud see faktiline asjaolu, et, 25.02.2012.a kell 17.40 Narvas, Kerese 40c juures, I.R juhtis mootorsõidukit ning ei olnud kinnitatud turvavööga. Kohus on veendunud, et Xxxil oli reaalne võimalus näha, kas kaebuse esitaja oli kinnitatud turvavööga või mitte, kuna see toimus valgel ajal, I.R-i autoklaasid ei olnud toonitud ning tema riiete foonil oli väga hästi näha, kas turvavöö oli kinnitatud või mitte. Ülalnimetatud tõenditega on I.R-i väide selle kohta, et ta oli kinnitatud turvavööga, ümber lükatud. Kohus on seisukohal, et ei ole alust arvata, et Xxx eksis või andis kohtus valeütlusi. On tuvastatud, et tunnistaja ei ole kaebuse esitaja tuttav. Xxx ei ole I.R-iga varem kokku puutunud. Ei ole tuvastatud, et Xxxil oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et tunnistaja on politseinik, iseenesest ei anna alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist ta oli hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kaebuse esitaja I.R-i väide selle kohta, et Xxx otsustas võtta ta vastutusele selle pärast, et kaebuse esitaja oli autos üksinda või selleks, et parandada politsei „töönäitajaid“ on paljasõnaline ning kinnitust ei leidud. Ülaltoodu alusel suhtub kohus kaebuse esitaja I.R-i ütlustesse kriitiliselt ning eelistab kohtuotsuse tegemisel just Xxxi ütluseid. Kohus asub seisukohale, et I.R juhtis mootorsõidukit, olles turvavööga kinnitamata, otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – I.R oli teadlik, et ta ei ole kinnitatud turvavööga, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. 3