← Eesti

4-12-1401/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil 2012.a, Narva kohtumaja,
  2. Mai 2 Väärteoasja number 4-12-1401 (2330,12,002099) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova Tõlk Diana Arhipova Menetlusalune isik I.R, elukoht xxx, isikukood xxx, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond Väärteoasi I.R-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 22.03.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,12,002099 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: I.R Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistaja: Xxx RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 135 lg 2 Ida Prefektuuri Narva Jätta I.R-i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 22.03.2012.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,12,002099 I.R-i karistamise kohta Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, s.o 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
  3. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 11.05.2012.a. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
  4. MAAKOHUS TUVASTAS I.R esitas 05.04.2012 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 22.03.2012.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2330,12,002099 peale, millega karistati I.R-i Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, s.o 68 eurot. Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 25.02.2012.a kell 17.40 Narvas, Kerese 40c juures, I.R juhtis mootorsõidukit ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. 1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Otsus vaidlustatakse tervikuna füüsilisest isikust menetlusaluse isiku I.R poolt alljärgnevatel motiividel: Ta ei tunnista end süüdi ning leiab, et tema süü ei ole tõendatud. Tema tegevuses puuduvad nii subjektiivsed, kui ka objektiivsed väärteo koosseisu tunnused. 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud kohtule kaebusele esitatud kirjalikku vastust. 1.3 Kohtuistung 19.04.2012 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et I.R-i väärteoasjas tehtud otsus ei kuulu tühistamisele. Kaebuse esitaja I.R selgitas kohtule, et 25.02.2012 16:30 Kerese tn-l ta oli kinni peetud politseinik Xxxi poolt. Ta oli kinnitatud turvavööga. Xxx pakkus talle läbida alkoholi testi, ja pärast seda teda paluti oodata autos. Oma autos ta oli umbes 30-40 min. Hiljem Xxx tuli tema juurde koos fotokaameraga ja pakkus talle turvavöö kinnitada ja hakkas pildistama teda siis tegi pilte ilma turvavööta. Ta ei rikkunud seadust ja ei sooritanud väärtegu, ei ole politsei otsusega nõus. Ta arvab, et Xxx nägi, et ta oli üksinda, noor ning selle pärast otsustas koostada protokolli tema suhtes. Tal on võimalus maksta neid raha, aga see on põhimõtteline küsimus. Ta ei rikkunud seadust ning ei taha maksta trahvi väärteo eest, mida ta toime ei pannud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Xxx selgitas kohtus, et ta oli tööl Kerese tänaval. Ilm oli hea ja ilus, nähtavus oli ka hea. Ta nägi kuidas Rahu tänavalt tema poole sõitis auto. Roolis oli siin samas asuv isik (I.R). Ta nägi, et I.R ei ole turvavööd peal. Ta pidas I.R kinni, ta sõitis temast mööda ja ta nägi kõike ilusti. Kui auto jäi seisma, siis ta tegi autojuhile alkoholi testi ning ta ütles autojuhile, et juht rikkus seadust, et tal ei olnud turvavöö kinnitatud. I.R tunnistas seda, kuid hiljem, istudes juba politseiautos, ta ütles, et tal oli turvavöö kinnitatud ning ta ei ole nõus rikkumisega. Ja peale seda ta palus I.R istuda tagasi autosse ja kinnitada turvavöö ja tegi pilte kontrasti jaoks. 2

(2)I.R sõitis aeglaselt, tal oli võimalus näha mitu korda ja ta nägi täpselt, et I.R ei olnud turvavööd peal. Otse esiklaasi läbi ja seejärel autojuhi poolt ta nägi hästi, et juhi turvavöö ei olnud peal. Kohus avaldas toimiku materjalid: Lk 1-4 kaebus Lk 17-väärteoprotokoll, millest nähtub, et 25.02.2012.a kell 17.40 Narvas, Kerese 40c juures, I.R juhtis mootorsõidukit ning ei olnud kinnitatud turvavööga. I.R ei olnud nõus rikkumisega; Lk 20, 21, 22 – fototabel, millest nähtub, et I.R-i riiete foonil on hästi näha, kui ta on kinnitatud turvavööga ning samuti on hästi nähtav, kui ta kinnitatud ei ole. Lk 23,24 - I.R-i vastulause, Lk 25 - otsus, millega I.R karistati Liiklusseaduse § 33 lg 3 rikkunise eest Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahviga 17 trahviühiku ulatuses, s.o 68 eurot.
  1. KOHTU SEISUKOHT 2.
  2. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et I.R-i kaebus Ida Politseiprefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata. Kohus on seisukohal, et protokolliga ning tunnistaja Xxxi ütlustega on tõendatud see faktiline asjaolu, et, 25.02.2012.a kell 17.40 Narvas, Kerese 40c juures, I.R juhtis mootorsõidukit ning ei olnud kinnitatud turvavööga. Kohus on veendunud, et Xxxil oli reaalne võimalus näha, kas kaebuse esitaja oli kinnitatud turvavööga või mitte, kuna see toimus valgel ajal, I.R-i autoklaasid ei olnud toonitud ning tema riiete foonil oli väga hästi näha, kas turvavöö oli kinnitatud või mitte. Ülalnimetatud tõenditega on I.R-i väide selle kohta, et ta oli kinnitatud turvavööga, ümber lükatud. Kohus on seisukohal, et ei ole alust arvata, et Xxx eksis või andis kohtus valeütlusi. On tuvastatud, et tunnistaja ei ole kaebuse esitaja tuttav. Xxx ei ole I.R-iga varem kokku puutunud. Ei ole tuvastatud, et Xxxil oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et tunnistaja on politseinik, iseenesest ei anna alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist ta oli hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kaebuse esitaja I.R-i väide selle kohta, et Xxx otsustas võtta ta vastutusele selle pärast, et kaebuse esitaja oli autos üksinda või selleks, et parandada politsei „töönäitajaid“ on paljasõnaline ning kinnitust ei leidud. Ülaltoodu alusel suhtub kohus kaebuse esitaja I.R-i ütlustesse kriitiliselt ning eelistab kohtuotsuse tegemisel just Xxxi ütluseid. Kohus asub seisukohale, et I.R juhtis mootorsõidukit, olles turvavööga kinnitamata, otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3) – I.R oli teadlik, et ta ei ole kinnitatud turvavööga, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda. 3
(2)Vastutust välistavad asjaolud puuduvad. 2.
  1. Vastavalt Liiklusseaduse § 33 lg 3, sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Olles rikkunud ülalnimetatud Liiklusseaduse sätet, pani I.R toime Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo. Antud sätte kohaselt, sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja poolt oli I.R-ile määratud karistuseks rahaline karistus 17 trahviühiku ulatuses, st alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra. Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude puudumist, on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsioonide piires. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et I.R-i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Samuti ei kuulu kergendamisele I.R-ile määratud karistus. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; §
  2. /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.