1-10-16094/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-16094 Kohtukoosseis Urmas Reinola, Ivi Kesküla, Sten Lind Apelleeritud kohtuotsus F.R-i (F.R) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja G.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu
2. märtsi 2011 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.R Kriminaalasi Süüdistatav F.R Ik: XXX, elukoht XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX, XX XXXXXXXXX, XXXXXXXXXX, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati Harju Maakohtu 19.02.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi 10k 20p vangistusega, vabanes pärast karistuse kandmist 18.12.2008, tõkend - vahistamine alates 14.01.2011, kahtlustatavana peetud kinni 25.01.201026.01.2010, 13.01.
3. Jätta F.R-i apellatsioon Harju Maakohtu 23.
4. RESOLUTSIOON 2011 otsusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel Edasikaebamise kord määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. F.R tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat 3 kuud, süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks kuritegude kogumis vangistus 2 aastat 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2010-26.01.2010, s.o 2 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust, alates 13.01.
6. Tsiviilhagide katteks mõisteti F.R-ilt kannatanute J. M. kasuks 4600 krooni e 293,99 eurot, D. OÜ kasuks 2100 krooni e 134,21 eurot, M. K. kasuks 6800 krooni e 434,60 eurot, J. R. kasuks 66775 krooni e 4267,70 eurot, U. L. kasuks 40200 krooni e 2569,25 eurot, K. A. kasuks 769,98 eurot, P. R. kasuks 625 eurot, H. L. kasuks 40 eurot ja A. R. kasuks 60 eurot ning F.R-ilt ja G.N-ilt solidaarselt kannatanute J. S. kasuks 88,70 eurot ning H. O. kasuks 32 eurot. Menetluskuludena mõisteti F.R-ilt välja riigituludesse sundraha 417,3 eurot, määratud kaitsjatele makstud tasu 191,75 eurot ning koopiate tegemise kulu 15,49 eurot. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud G.N KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüditunnistamises ja karistamises.
7. F.R-ile oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 19.07.2009 ajavahemikul kell 02.00 - 03.17 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kettluku läbilõikamise teel võttis Tallinnas XXXXXXXX XX X esimese trepikoja eest K. V.´ile kuuluva motorolleri väärtusega 8000 krooni ja omastas selle; selles tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, 14.11.2009 kella 05.30 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil parempoolse tagaklaasi purustamise teel tungis sisse Tallinnas XXXXX XXX XX maja ette pargitud I. K. kasutuses olevasse ja J. M.´ile kuuluvasse sõiduautosse BMW 525i riikliku registreerimismärgiga XXXXXX ja võttis sealt ära basskõlari Boshman maksumusega 1000 krooni, võimendi Kenwood maksumusega 1500 krooni, autoraadio Sony maksumusega 300 krooni, tööriistade komplekti maksumusega 1000 krooni, kokku J. M.´ile kuuluvat vara 3800 krooni väärtuses ja omastas selle; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 27.11.2009 ajavahemikul kell 00.00 - 06.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil parempoolse tagalaasi purustamise teel tungis sisse Tallinnas XXXXX XXX XX maja ette pargitud J. D.’ile kasutuses olevasse ja D. OÜ’le kuuluvasse sõiduautosse AUDI А3 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX ja võttis sealt ära D. OÜ’le kuuluva autoraadio Sony CDX-GT23 maksumusega 3000 krooni ning omastas selle; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, ajavahemikul 29.12.2009 kell 21.00 – 30.12.2009 kell 09.30 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil juhipoolse esiklaasi purustamise teel tungis sisse Tallinnas Kadaka XXXXXX XXX XXX maja ette pargitud M. K.´le kuuluvasse sõiduautosse AUDI riikliku registreerimismärgiga XXXXXX ja võttis sealt ära suusakomplekti maksumusega 3000 krooni, suusakepid maksumusega 200 krooni, suusasaapad Fisher maksumusega 2000 krooni, talvejope BRYGG maksumusega 600 krooni, kokku M. K.´le kuuluvat vara 5800 krooni väärtuses ja omastas selle; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, ajavahemikul 07.01.2010 kell 22.00 – 08.01.2010 kell 10.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse Tallinnas XXXXXX XX XX-X asuvasse ja J. R.’ile kuuluvasse korterisse, lükates lahti korteri suletud, kuid lukustamata ukse, ja võttis sealt ära A. R.le ja J. R.´ile kuuluva naiste käekoti „Vutton Luis“ maksumusega 46000 krooni, naiste rahakoti maksumusega 1500 krooni, sularaha summas 500 krooni, kaks „Evita Peron“ juukseklambrit maksumusega 600 ja 400 krooni, sõrmuse maksumusega 1500 krooni, kullast kõrvarõngad maksumusega 5500 krooni, mobiiltelefoni №kia 7900 Prism maksumusega 1500 krooni, meeste rahakoti maksumusega 1500 krooni, BMW võtme maksumusega 3000 2 krooni, kosmeetikakoti maksumusega 350 krooni ja selle sisu (s.o kosmeetika, lõhnapudeli Coco Shanel, rohud) üldmaksumusega 500 krooni, spordikoti maksumusega 1000 krooni, teksapüksid maksumusega 200 krooni, fliisist kampsuni maksumusega 1000 krooni, aluspüksid maksumusega 50 krooni, T-särgi maksumusega 50 krooni, sokid maksumusega 25 krooni. Lisaks sellele F.R tungis korteri kaudu garaaži, kust võttis ära kolm paari UVEX suusaprille maksumusega 500 krooni tükk, kogumaksumusega 1500 krooni, 10 purki alkoholivaba õlut Baltika maksumusega 10 krooni tükk, kogumaksumusega 100 krooni. Kokku F.R võttis A. ja J. R.le kuuluvat vara 66775 krooni väärtuses ja omastas selle; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 1) ajavahemikul 29 – 30.12.2009; 2) ajavahemikul 07 – 08.01.2010, ning mille eest ei ole veel karistatud, uuesti ajavahemikul 12.12.2010 – 19.12.2010 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ebaseaduslikult, ilma valdaja loata, tungis sisse fonolukusüsteemiga varustatud välisukse kaudu Tallinnas XXXXXXX XXX X asuva korterelamu II. trepikotta ning edasi keldri üldukse luku lõhkumise teel tungis sisse maja keldrisse, kus jätkates oma kuritegelikku tegevust uste lõhkumise teel murdis sisse U. L.`ule kuuluvasse keldriboksi nr 9, kust võttis U. L.`ule kuuluva jalgratta Specilized maksumusega 40000 krooni ehk 2556.47 eurot ja K. A.`ile kuuluvasse keldriboksi nr 19, kust võttis K. A.`ile kuuluva jalgratta Trek 6000 maksumusega 11500 krooni ehk 734.98 eurot, kokku võõrast vara 51500 krooni ehk 3291,45 euro väärtuses ja omastas selle; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, ajavahemikul 27.12.2010 – 10.01.2011 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse parempoolse esiukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXXXX XXX XXX maja ette pargitud P. R.`ile kuuluvasse sõiduautosse Nissan Sunny registreerimismärgiga XXXXXX ning võttis sealt ära P. R.`ile kuuluva autoraadio Pioneer koos esipaneeliga maksumusega 76 eurot, kaks raamatut Nissani tehniliste andmetega kogumaksumusega 13 eurot, ketaslõikuri Metabo väärtusega 100 eurot, ampertangid kotis üldmaksumusega 76 eurot, lööktrelli Mannesmann maksumusega 100 eurot, akutrelli Bfck&Decker maksumusega 200 eurot, needitangid kohvris üldmaksumusega 28 eurot, alumiiniumist kolmeastmelise redeli maksumusega 25 eurot, elektritrelli Hitachi maksumusega 100 eurot, keermepuuride ja lõikurite komplekti üldmaksumusega 25 eurot, pussnoa koos noatupega üldmaksumusega 30 eurot, käekella väärtusega 10 eurot, binokli maksumusega 6 eurot, Polaroid päikeseprillid maksumusega 76 eurot, kaabliotsija maksumusega 10 eurot, kokku P. R.`ile kuuluvat vara 875 euro väärtuses ja omastas selle; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 05.01.2011 ajavahemikul kell 06.00 - 16.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse juhipoolse tagaukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXXXX XXX XX maja ette pargitud H. L.`ile kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen registreerimismärgiga XXXXXX ning võttis sealt H. L.`ile kuuluva autoraadio Clarion DXZ428R koos esipaneeliga üldmaksumusega 1300 krooni ehk 83.09 eurot ning omastas selle; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos G.N-iga, 13.01.2011 ajavahemikul kell 02.30 – 02.55 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse juhipoolse tagaukse aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX maja ette pargitud J. S.’ele kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXXXXX ning võttis sealt J. S.’ele kuuluva autoraadio Blaupunkt väärtusega 1500 krooni ehk 95,87 eurot, päikeseprillid Relax riidest kotis üldmaksumusega 100 krooni ehk 6,39 eurot ja ühe paki närimiskummi Orbit maksumusega 16 krooni ehk 1,02 eurot, kokku J. S.’ele kuuluvat vara 1616 krooni ehk 103,28 euro väärtuses ning omastas selle; 3 selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos G.N-iga, 13.01.2011 ajavahemikul kell 02.30 – 02.55 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis sisse juhipoolse ukse luku lahtimuukimise teel Tallinnas XXXXXXX XXX XXX maja ette pargitud ja H. O.’ile kuuluvasse sõiduautosse Saab registreerimismärgiga XXXXXX, istus mõne minuti autos, uurides varguse eesmärgil seal olnud võõraid esemeid, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest ootuste vastaselt ei leidnud ta sõiduki salongist midagi varastamisväärset; selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, 13.01.2011 ajavahemikul kell 02.30 – 02.55 Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX maja ette pargitud ja A. R.’le kuuluvast sõiduautost Toyota Celica registreerimismärgiga XXXXXX võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil purustas nimetatud sõiduauto juhipoolse esiukse aknaklaasi, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest löögist akna vastu hakkas tööle signalisatsioon ja ta põgenes autost. Seega F.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, grupi poolt, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistati teda KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimises isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, grupi poolt, mille kohaselt tema, olles isik, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungi, 25.01.2010 ajavahemikul kell 04.00-04.30, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos Roman Lebedev’iga, ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt tungis sisse nähtavate murdmisjälgedega ukse kaudu Tallinnas XXXXXXXXX XXX XXX asuvasse ja A. N.´ile kuuluvasse garaažiboksi nr 18, kus asus A. N.´ile kuuluv nähtavate murdmisjälgedega sõiduauto Ford Mondeo riikliku registreerimismärgiga XXXXXX. Seejärel F.R ja R. Lebedev panid sees poolt garaažiuksed kinni ja viibisid garaažis omaniku äraolekul ja ilma tema loata vähemalt 10 minutit, senini, kuni nad peeti politsei poolt kinni. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel süü suurust ja puhtsüdamlikku kahetsust kui kergendavat asjaolu. Kohus ei pidanud võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist, kuna varavastaste kuritegude toimepanemine näitab juba iseenesest rahaliste vahendite puudumist. F.R-i süüdistatakse 12 kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Enamus neist on vargused, millega on kannatanutele tekitatud oluline kahju. Kõik tema poolt toimepandud kuriteod on seotud eluruumidesse sissetungimisega, mis kujutab endast suuremat ohtu ning üldpreventsiooni poolest väärib rangemat karistamist. Samuti jätkas ta varguste toimepanemist hoolimata sellest, et teda peeti kahel korral sündmuskohal kinni ja vabastati, andes sellega võimaluse muuta oma eluviisi ja loobuda kuritegude toimepanemisest. Süüdistatava käitumisest tegi kohus järelduse et karistusest vabastamist ning käitumiskontrollile allutamist ei saa F.R-i puhul pidada otstarbekaks. Isiku vabastamine karistusest tingimisi on võimalik vaid juhul, kui kohtul tekib veendumus, et süüdlase suunamine õiguskuulekale teele on saavutatav sotsiaaltööga. APELLATSIOONI SISU
8. F.R taotleb talle mõistetud karistuse kergendamist, asendada talle mõistetud vangistus osaliselt tingimisi vangistusega või elektroonilise valvega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4
9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Süüdistatavale mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid KarS § 56 väärale kohaldamisele, ei esine.
10. Kohus on F.R-ile karistust mõistes lähtunud süü suurusest, kergendavast asjaolust, raskendavate asjaolude puudumisest ja võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, s.o pidades silmas eripreventiivset prognoosi. KarS 56 mõttest ei tulene, nagu ei võiks kohus karistuse mõistmisel arvestada toimepandud teo kõrval süüdistatava isikuga. Sellele on juhtinud korduvalt tähelepanu ka Riigikohus. Oma otsuses nr 3-1-1-99-06 on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud, et kuigi karistusseadustikus on loobutud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, tuleb samas siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Samasugust seisukohta on Riigikohus väljendanud oma otsuses nr 3-1-1-76-07, märkides, et süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda siiski seda, et karistusseadustik välistaks süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel.
11. Maakohus on põhjendatult viidanud ka F.R-i varasemale karistatusele (varem 6 korda kohtu poolt karistatud. Viimase kohtuotsusega 19.02.2008 on teda karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, peale vabanemist (18.12.2008) on ta toime pannud 12 uut süütegu. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-79-03 selgitanud, et varasemaid karistusi võib uue karistuse mõistmisel arvestada, kui need ei ole karistusregistrist kustutatud ja need on uue kuriteoga seotud. Eelnevat arvestades ja silmas pidades ka seda, et, F.R-i süüdistatakse 12 kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud 1 aasta 6 kuu jooksul, puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul F.R-ile KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmise määra lähedase karistuse tühistamiseks ja leevendamiseks igasugused alused. Lisaks eelnevale peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et apellatsioonimenetluse eesmärgiks on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohus on oma määruses nr 3-1-55-07 selgitanud, et juhul kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Vaidlusaluse kriminaalasja arutamine toimus maakohtus avalikus suulises menetluses, F.R ja tema kaitsja viibisid asja arutamise juures, süüdistatavale oli tagatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud. Apellatsioonis F.R mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ei vaidlusta ega tõstata õiguslikke probleeme, mida tuleks apellatsioonikohtul lahendada.
12. Vangistuse asendamise elektroonilise valvega sätestab KarS § 691, mille lg 1 kohaselt mõistes kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus asendada selle elektroonilise valvega. Seega tuleneb seadusest kohtu õigus, mitte kohustus mõistetud kuni kuuekuulise vangistuse asendamiseks elektroonilise valvega. Käesolevas süüteoasjas välistab juba seadus 5 F.R-ile mõistetud vangistuse, mida on lühimenetluse sätete kohaselt juba vähendatud 1/3 võrra, arvestades ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkust, selle asendamise elektroonilise valvega.
13. Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Nagu öeldud, on maakohus karistuse mõistnud KarS § 56 sätteid järgides. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Ainuüksi apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine kohtuistungil ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti (vt Riigikohtu määrus nr 3-1-1-120-09) ja seega toob apellatsioonimenetluses apellatsiooni arutamine kaasa materiaalseid lisakohustusi ka süüdistatavale endale kaitsjatasu näol.
14. Eeltoodud põhjendusi arvestades, ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega otstarbekaks arutada F.R-i poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla 6 Sten Lind