alusel ajatada üheks aastaks nõude kohtutäitur Veiko Kaasiku menetluses olevas täiteasjas nr 007/2009/69973. Taotluses märgitakse, et viibides kinnipidamisasutuses, kus puudub kindel sissetulek, on tema ainsaks sissetulekuks pensionärist ema toetus, mida aga ei saa lugeda sissetulekuks. Elukaaslane ja poeg on sunnitud elama oma vanavanemate juures, sest neil puudub isiklik eluase. Seoses sellega palub ajatada kohtutäiturite nõuded üheks aastaks, et oleks võimalik oma ema toetusest koguda raha vanglast vabanemise fondi, et vanglast vabanemisel oleks võimalik koheselt üürida eluase, kuna vabanedes puudub koht kuhu elama asuda. Elukaaslase poolsed isikud ei soovi, et nende juurde elama asuks ja emal on vaid 17 ruutmeetrine tuba. Vabanedes asub taas ametlikult tööle ja tasub oma palgast temale esitatud nõuded. Kohus märgib, et kuigi R.V on esitanud taotluse kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ajatamiseks, järeldub taotluse sisust, et tegelikult soovib R.V, et täitemenetlus üheks aastaks peatataks.
§-s 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et kohtutäitur Veiko Kaasiku menetluses on täiteasi nr 007/2009/69973, milles kohtutäitur on alustanud täitemenetlust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 03.10.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12927 välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu kokku 458,13 euro sissenõudmiseks Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) 16.02.2009.a. esitatud täitmisavalduse alusel. Nõue on osaliselt rahuldatud, nõude jääk 402,11 eurot.
§-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse sama seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu kohaselt kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Karistusregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt oli R.V enne Tartu Maakohtu 03.10.2008.a. otsust kriminaalkorras karistatud kuueteistkümnel korral ning ka käesolevas asjas läbiviidav täitemenetlus on tingitud sellest, et R.V pani toime järjekordse kuriteo. R.V seaduskuuleka käitumise puhul ei eksisteeriks ka Eesti Vabariigi nõuet kriminaalmenetluskulude näol. Kohtule teadaolevalt omas R.V enne vabadusekaotuslikku karistuse kandma asumist nii töö- kui ka elukoha. Samas on 16.veebruarist 2009.a. täitmisele pööratud, käesoleval ajal eurodesse konverteeritud 458,13 euro suurusest nõudest käesolevaks ajaks rahuldatud vaid 56,02 eurot. Kohtu arvates on ilmselge, et vabadusekaotusliku karistusega kaasneb süüdimõistetu ja tema perekonna majandusliku olukorra halvenemine, kuid see asjaolu iseenesest ei ole aluseks menetluskulude tasumise peatamiseks või pikendamiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse pidada täitemenetluse jätkamist R.V suhtes ebaõiglaseks ning jätab R.V taotluse rahuldamata. Kersti Vosman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.