Toimik nr 1-08-15546 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-15546 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.S, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat kaido kooga RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt P.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,35 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 31,96 eurot, ning käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista P.S-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,35 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.S tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 11.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.S tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 25.11.2008 otsusega KarS § 263 p 1 järgi, § 121 järgi KarS § 65 lg 2, § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 910 tundi tähtajaga 2 aastat ning allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 12.11.2010 määrusega pöörati Tartu Maakohtu 25.11.2008 otsusega kriminaalasjas 1-08-15546 mõistetud ärakandmata karistus 11 kuud 4 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 11.02.2011 ja lõpp 15.01.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.08.
- Kinnipidamisasutusest P.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Isikul on 6 klassi haridust, omandanud on keevitaja eriala. Rahalisi nõudeid 913,53 eurot.Vabaduses tarvitas alkoholi. Kuriteod pani toime alkoholijoobes. Kriminaalkorras karistatud neljal korral, esimene reaalne vangistus. Varasemalt toime pannud vargusi ja avaliku korra raske rikkumise. Käesoleval ajal kannab karistust avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama oma elukaaslase juurde aadressil xxx. Vabanemisjärgselt plaanib P.S tööle asuda xx disainerisse. Kinnipeetava elukaaslase sõnul puudub vabanedes kinnipeetaval töökoht. P.S-i käitumist vabaduses võib mõjutada see, et ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras karistatud 12-l korral. Kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on varasemalt neljal korral allutatud käitumiskontrollile. Katseaegasid iseloomustasid registreerimisnõude sagedased rikkumised, toime pandud õigusrikkumised ja passiivsus endale hoolduskavas võetud eesmärkide täitmisel. Kuritegude dünaamika näitab, et kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on muutunud ühiskonnale ohtlikumaks. Varasemad karistused ei ole avaldanud preventiivset mõju. Ühel korral oli kriminaalhoolduse lõpetamise põhjuseks P.S-ile mõistetud liitkaristus, kuna hooldusalune pani katseajal toime uue kuriteo. Teisel korral oli põhjuseks P.S-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. P.S taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Tegemist on isikuga, kellel on esinenud probleeme käitumiskontrollnõuete täitmisega, kuid isikul on kindel elukoht. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu oli korduvalt kriminaalhooldusele määratud, ühel korral pani katseajal toime uue kuriteo, teisel korral pöörati karistus täitmisele, kuna hooldusalune ei soorita üldkasuliku tööd, paneb toime väärtegusid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.S tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2
(4)käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neljal korral kohtulikult karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on karistatud 2 korral varavastaste kuritegude (vargused) ja kahel viimasel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja viimasel korral lisaks kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Isikut on varem neljal korral määratud kriminaalhooldusele, käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo ja hoidis üldkasuliku tööst kõrvale, pani toime väärtegusid ning karistus pöörati täitmisele. Tartu Maakohtu 12.11.2010 kohtumäärusest on näha, et isik ei sooritanud üldkasulikku tööd, ei täitnud ajakavasid ja pani toime väärtegusid. Samas ei ilmunud P.S õigeaegselt karistust kandma ning seetõttu oli kuulutatud tagaotsitavaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 16-18) on näha, et kinnipeetavat on väärteokorras 15 korral karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel, 7 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures 2 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus P.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et P.S-i on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistus on määratud keelatud esemete omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuses kasuliku tegevusega hõivatud ei ole. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab P.S-ile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. P.S on isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 22.11.2015. Vabanedes asub P.S elama oma elukaaslase T. V. juurde aadressil xxx. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Vabanemisjärgselt plaanib kinnipeetav asuda tööle xxx disainerisse (garantiikirja ei ole esitatud). Samas elukaaslase sõnul puudub vabanedes P.S töökoht. Isik on töötanud aastatel 2005-2010 mitmetes firmades, mis aga näitab isiku püsimatust töötada kauemalt ühes kohas. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades P.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja viimased kaks kuritegu avaliku korra rasked rikkumised koos vägivallaga ja viimasel korral lisaks kehaline väärkohtlemine) ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest, käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo ja hoidis üldkasuliku tööst kõrvale ning karistus on pööratud täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.S-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Vabaduses on kinnipeetaval olnud suuri probleeme alkoholi tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Suured rahalised nõuded 4837 eurot võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus P.S-i temale Viru Maakohtu 25.11.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)