lg 2 p 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav I.G Ik: xxx, VF kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, viimane teadaolev elukoht: Xxx, tegelik asukoht teadmata. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 31.05.2009 kuni 01.06.2009, elukohast lahkumise keeld alates 01.06.2009 Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Dmitri Školjar RESOLUTSIOON KrMS § 269 lg 2 p 2 korras 1. I.G süüdi tunnistada
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.05.2009 kuni 01.06.2009, so. 2 (kaks) päeva, lugedes lõplikuks karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta I.G-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva I.G suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.G temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu 5.
p 1 alusel arvestada I.G-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.10.
Kohtuistungile süüdistatav I.G ei ilmunud, süüdistatav kuulutati Harju Maakohtu 03.02.2011 määrusega tagaotsitavaks ja tema suhtes valitud tõkend muudeti tõkendiks vahistamine. Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo andmetel oli süüdistatav kinni peetud Riias, Läri Vabariigis ning tema kohtusse saamiseks oleks vaja koostada Euroopa vahistamismäärus. I.G süüdistatakse
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, millise teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolme aastani. Selliste andmete põhjal kuuluks süüdistatava loovutamine KrMS § 491 lg 1 sätte rakendusalasse, kuid see ei laieneks lõikes kaks sätestatud süütegude alla, mis reguleerib loovutamist teatud süütegude toimepanemise eest, mille eest on ette nähtud ülemmäärana vähemalt kolmeaastane vangistus. Kuigi Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo oli kindlaks teinud ka süüdistatava asukoha teises Euroopa Liidu liikmesriigis, asus kohus seisukohale, et süüdistatava kohtuistungile toimetamine Euroopa vahistamismääruse esitamisega on ülemäärast kulu nõudev ja põhjendamatu menetluskulu, mille kandmine ei ole põhjendatud. Kohus pöördus Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo poole palvega edastada 2 kohtule informatsiooni JGasukoha kohta, samuti Läti Vabariigis JGpoolt toime pandud kuritegude osas lahendi kohta, kuid saadud vastusest ilmnes, et J.I.G jõuti kinnipidamise järgselt informeerida Harju Maakohtu menetluses olevast kriminaalasjast ja JGtagaotsimisest kohtumääruse alusel, kuid käesolevaks ajaks puuduvad andmed JGtegeliku asukoha kohta. Seega on süüdistatav teadlik tema suhtes uuendatud kriminaalmenetlusest ning on teadlikult lahkunud Eesti Vabariigi piirest ja hoiab kõrvale kriminaalmenetlusest. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalasja võib arutada süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd eelmärgitud sätte alusel on kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava osavõtuta võimalik. Kaitsja asus seisukohale, et ta on seotud süüdistatava seisukohaga kohtueelsel menetlusel, kus ta end süüdi ei tunnistanud. Samuti ei nõustu kaitsja süüdistuse kvalifikatsiooniga, kuivõrd riigikohtu lahendi valguses peaks omavolilise kasutamise puhul saama kasutada vallasasja muid kasulikke omadusi, mitte võimalust seda pandimajja anda. Kaitsja leiab, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 01.06.2009 koostatud suulise kuriteoteate protokollist nähtuvalt ajavahemikul 21.05.2009 - 31.05.2009 Tallinn, Xxx aadressil asuvast korterist läks kaduma televiisor Samsung, turuväärtusega 4000 krooni. Korterit üüris vastavalt lepingule välja JG. Nagu edaspidi selgus, oli üürnik antud televiisori pandimajja pantinud. (t/l 3-5, 7) Koopia 25.05.2009 koostatud pandilepingust, millest nähtuvalt 25.05.2009 NG pantis K OÜ-le TV Samsung 510 krooni eest. (t/l 6) 26.06.2009 ja 18.02.2010 koostatud tunnistaja NG ülekuulamisprotokollidest ja kviitungi koopiast nähtuvalt tema tütar I.G viibib alates 2009. aasta juuni keskpaigast Valga linnas tunnistaja sõprade pool, kes pakkusid abi Ekaterina rehabilitatsioonis. Ekaterina hakkas tarvitama narkootikume, kui tutvus A , umbes aasta tagasi. Valgas viibib Ekaterina terve suve, sealsamas otsib ta praegu ka tööd ja käib ekstrasensitiivi juures. JG viibis 2009 aastal ajavahemikul alates augustist kuni oktoobrini rehabiliteerimiskeskuses Valga lähedal asuvas alevis. Ta pidi viibima seal üheksa kuud, kuid palus ära viia kahe kuu pärast. Seletas sellega, et suutnud teha füüsilist tööd kuigi kaua. Seal samas sai Jekaterina teada, et Riias on kiriku juures teine noortekeskus. Algul elas ta diakoni juures. Jekaterina hoidis tema lapsi. Pärast võttis tunnistaja tütre jaoks üürile toa, kus ta elab praegu kahekesi tütarlapsega. Ta sai töökoha ja käib kirikus. Tervis lubab tal osaleda kriminaalmenetluses, narkootikume ta ei tarvita. Kviitungi koopiast nähtuvalt on I.G kontolt kantud L ´i kontole 29.06.2009 600 krooni. (t/l 18-20, 21, 114-117) 01.06.2009, 08.06.2009 ja 28.08.2009 koostatud kannatanu N L 'i ülekuulamisprotokollide kohaselt alates 01.04.2009 üüris kannatanu JG välja Tallinn, Xxxaadressil asuva korteri. Viimane kord oli korteris 21.05.2009 ja kõik kasutusse jäetud asjad olid omal kohal. 31.05.2009 antud korterisse jõudnud, ei näinud ta televiisorit Samsung, turuväärtusega 4000 krooni. Talle selgitati, et televiisor on remondis, ta ei uskunud neid ning hakkas välja selgitama, kus televiisor on. Antud korterisse kella 23.00 paiku tagasi jõudes, nägi, kuidas trepikojast tuli välja J koos enda elukaaslase A . Käes olid neil nende isiklikud asjad. Pidas nad kinni ja kutsus kohale politsei. Enne politsei saabumist, vaadates läbi nende asjad, leidis pandimaja kviitungi televiisori Samsung kohta. 29.06.2009 sai ta kätte NG600 krooni ja pandimajast lepingu alusel tagastati televiisor Samsung. Seoses sellega hagiavaldust kannatanu esitada ei soovi. (t/l 22-27, 28-30, 31-32) 01.06.2009 ja 21.01.2010 koostatud kahtlustatava PA ülekuulamisprotokolli kohaselt üüris ta koos oma elukaaslesega I.G'ga märtsis 2009 endale korteri Tallinnas, XXX. Kinnitab, et korterit üürile võttes oli korteris televiisor Samsung. Mai 2009 lõpus lubati PA´le töökohas töötasu maksta aga millegipärast töötasu väljamaksmine viibis, rahalised vahendid said otsa ja otsustasid, et viivad korteris olnud televiisori pandimajja, saavad selle eest söögiraha ja hiljem kui lähipäevil töötasu välja makstakse, siis lähevad ja toovad ka televiisori korterisse tagasi. Televiisori Tallinnas, asuvasse pandimajja viis Pjotr Afonin aga dokumendi pandimajaga lepingu sõlmimiseks esitas I.G. Said lepingu 3 sõlmimisel pandimajaga 500 krooni ja raha kulutasid ära toiduainetele. 31.05.2009 tuli aga korterisse korteri omanik NLja avastas, et televiisorit ei ole ja hakkas televiisorit nõudma. Kuna teadsid, et toovad televiisori mõne päeva pärast tagasi, siis ütlesid omanikule, et televiisor on remondis. Omanik aga ei rahunenud ja kutsus kohale politsei ja siis tuli ka välja, et televiisor on hoopis pandimajas. I.G maksis küll omanikule kahjutasuks 1000 krooni aga omanik võttis küll raha vastu aga kirjutas ka avalduse politseile. Kahetseb juhtunut ja kinnitab, et oleksid televiisori tagasi toonud. (t/l 33-35, 122-124) 01.06.2009, 26.02.2010 ja 22.06.2010 koostatud kahtlustatava I.G ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et oli sel momendil haige ja ei saanud aru mida ta teeb. Kahetseb tehtud puhtsüdamlikult. Raha kannatanule on tagastatud. Alates 01.04.2009 üüris ta Tallinn, Xxxaadressil asuvat korterit. Aprillis maksis perenaisele 2000 krooni üüri eest, 28.05.2009 maksis temale veel 1300 krooni aprillikuu kommunaaltasude eest. Perenaine tuli jälle nende juurde 31.05.2009 ja hakkas nõudma raha summas umbes 1000 krooni, kuna oli tulnud uus kommunaalteenuse arve. Leppisid kokku, et üüri eest tasuvad hiljem, kui abikaasa raha saab. Ta teenis ehitusel valvurina lisa. 25.05.2009 viis mõneks päevaks pandimajja televiisori, et toiduks raha saada. Televiisori otsustasid pantida mõneks päevaks, kuni Pjotr Afonin palga kätte saab. Tema jutu põhjal teab, et ta pidi nädala jooksul raha saama. Kuid perenaine, tulles 31.05, nägi, et televiisorit ei ole ja kutsus politsei, seetõttu ei jõudnud nad pandimajast televiisorit välja osta. Enne politsei saabumist andis perenaisele 1000 krooni (kupüürid 10x100 krooni), arvas, et ta loobub politsei teenusest. Ütles, et see raha on selle jaoks, et osta välja televiisor ja maksta ära osa kommunaalkuludest. Perenaine andis vaatamata sellele neid politseile üles. (t/l 36-38,118-119, 131-133) Kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava I.G süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud PA ütlusi, kannatanu NL'i ütlusi, tunnistaja NG ütlusi, suulise kuriteoteate protokolli, pandilepingu koopiat, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.G käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isikute grupis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt I.G koos Pjotr A , üürides kannatanu korterit koos sisustusega, võtsid rahapuudusel üüritavast korterist korteri juurde kuuluva ja kannatanu omandis oleva televiisori maksumusega 4000 krooni omavoliliseks ajutiseks kasutamiseks ning viisid selle pandimajja, saades 510 krooni, mida soovisid kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. Kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks tegu toime pannud võõra vallasasja omastamise eesmärgil ning süüdistatav on väitnud, et raha saamisel oleks televiisor pandimajast tagasi ostetud. Vastavalt senisele kohtupraktikale eeldab vallasasja omavoliline ajutine kasutamine selle vallasasja kasulike omaduste kasutamist. Seega peab tegemist olema olukorraga, kus seda vallasasja ei ole lõplikult ära kasutatud, vallasasi säilib ja seda ei võõrandata viisil, mis murrab omaniku valduse vallasasja üle. Samas leiab kohus, et vallasasja ainsaks kasulikuks omaduseks ei pea olema vaid selle vallasasja sihtotstarbeline kasutusala, vaid selleks võivad olla ka muud vallasasja kasulikud omadused. Käesoleval juhul on tegemist jaekaubanduses müügil oleva olmetehnikaga, millel on teatav turuväärtus. Seega on see vallasasi likviidne ning peale telepildi vaatamise võib seda kasutada ka kaubana, millel on teatud turuväärtus. Seega on selle vallasasja üheks kasulikuks omaduseks ka selle turuväärtus, mis võimaldab seda vallasasja kasutada käibes. Sellele kasulikule omadusele viitab kohtu arvates otseselt see, et pandimaja oli nõus selle vallasasja võtma panti ja andma panti andjale rahalisi vahendeid ning juhul, kui panti andja ei oleks panti välja ostnud, oleks pandimaja saanud selle vallasasja maha müüa, saades panti andnud isikule makstud raha tagasi. Seega oli selle vallasasja üheks kasulikuks omaduseks ka selle vallasasja rahaline väärtus. Antud juhul kasutaski süüdistatav koos P.A selle võõra vallasasja muud kasulikku omadust, selle vallasasja rahalist väärtust, et saada rahalisi vahendeid. 4 Seejuures nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistataval oli plaan võõras vallasasi raha saamisel välja osta ja omaniku valdusesse tagasi anda selliselt, et omanik ei ole teadlik temale kuuluva vallasasja kasutamisest. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt võõra vallasasja omavoliline kasutamine oli toime pandud eesmärgiga seda vallasasja ajutiselt kasutada ning selline käitumine välistab võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgi. Kuivõrd tegemist oli olukorraga, kus süüdistatav koos P.A pantis võõra vallasasja seetõttu, et saada ühiseid rahalisi vahendeid, siis leiab kohus, et tegemist on kooskõlastatud tegevusega ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel ning tegemist on teo toimepanemisega grupis. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et I.G käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja I.G käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisena omastamise eesmärgita, mis on toime pandud grupis, so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist.
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kuivõrd kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudus alaline töökoht ja sissetulek ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu oli samuti toime pandud rahaliste vahendite puudumise tõttu, ei ole võimalik süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Peale selle on tegemist olukorraga, kus kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtuta, mistõttu ei ole võimalik süüdistatavale teatavaks teha ka tasumisele kuuluva summa suurust ega tähtaega. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Süüdistatav on toimepandut kahetsenud ja kriminaalmenetluse käigus on tekitatud varaline kahju hüvitatud, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, samuti süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ja süüdistataval puudub ka elukoht Eesti Vabariigis, ei pea kohus süüdistatava allutamist käitumiskontrollile võimalikuks. Süüdistatava suhtes oli kohtulikul arutamisel muudetud tõkend elukohast lahkumise keeld tõkendiks vahistamine ning süüdistatav kuulutati tagaotsitavaks. Kuivõrd kohus jättis süüdistatavale mõistetud karistuse kohaldamata ja täitmisele pööramata, leiab kohus, et kuna kohus pidas võimalikuks arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta ja ka otsuse täitmine ei tingi süüdistatava vahetut osavõttu, leiab kohus, et süüdistatava suhtes muudetud tõkend vahistamine tuleb tühistada ja süüdistatava tagaotsimismenetlus kuulub lõpetamisele. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.