Obsah (9)

§ 263§ 121§ 424§ 329§ 64§ 68§ 65§ 56§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-20954 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Mal

§ 263p-de 1, 4 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 5.

veebruari 2010. a otsus Apellatsiooni esitaja B.T Prokurör Natalja Kutepova B.T, isikukood: XXX, XXXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX XX-XX XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud neli korda, viimati 18.12.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 121

ja 263 p-de 1,4 järgi ÜKT-ga 886 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud; 6.11.2008.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 424

järgi ÜKT-ga 1124 tundi tähtajaga 2 aastat; lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; ÜKT-st tehtud 285 tundi; tõkend elukohast lahkumise keeld Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus B.T süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata. 1
4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a otsusega tunnistati B.T süüdi

§ 263

p-de 1, 4 järgi ja mõisteti talle karistuseks kolm kuud vangistust;

§ 329

järgi ja mõisteti talle karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale kolm kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, s.o kestuseni kaks kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kestusega kaks päeva ja ärakandmata karistuseks määrati üks kuu ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 6.11.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust – ja mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks vangistus kestusega 1 üks aasta 3 kuud ja 22 päeva. Karistuse alguseks määras kohus B.T poolt karistuse kandmisele asumise päeva. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati veel S.D, kelle osas ei ole maakohtu otsust aga vaidlustatud. 1.1 B.T tunnistati süüdi selles, et tema viibides 9.08.2009.a. kella 01.00 ajal avalikus kohas, täpsemalt Tallinnas, XXXXXXXXX XXX XXX asuvas baaris „K.” alkoholijoobe seisundis, rikkus grupis koos S.D-ga teiste inimeste rahu, väljendas lugupidamatust teiste isikute suhtes ja pahatahtlikult tülitses nendega, samuti kasutas vägivalda. Täpsemalt seisnes see järgnevas: B.T karjus, ropendas ja tõukas baari administraatorit E. K.. Asjasse mittepuutuv baari külastaja üritas B.T baarist välja tõsta, kuid tulemuseta. B.T rabeles haarangust lahti ja lõi E. K. kaks korda rusikaga paremalt ja vasakult poolt pähe, millega tekitas kannatanule valu. Rüseluse käigus tuli nende juurde S.D ning lõi mitu korda E. K. rusikaga pähe ja tiris juustest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Kaklusesse sekkusid baari külastajad ning tirisid S.D eemale. Vaatamata sellele üritas S.D lahti rabeleda ning B.T üritas kakelda baari klientidega. Seega pani B.T toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise isikute grupis ja vägivallaga, s.o

263 p-de 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Samuti tunnistati B.T süüdi selles, et tema isikuna, keda on karistatud 6.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel ÜKT-ga 1124 tundi tähtajaga 2 aastat ning lisakaristuseks mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks (kohtuotsus jõustus 14.11.2008.a.), juhtis lisakaristuse kehtimisajal, s.o 14.10.2009.a. kella 10.20 ajal Tallinnas, mootorsõidukit BMW, millega hoidis tahtlikult kõrvale temale jõustunud kohtuotsuse mõistetud karistuse täitmisest. Seega pani B.T toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise ehk

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 1.3 Mõistetud karistust motiveeris kohus järgmiselt. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus B.T puhul kahetsust. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et B.T on kohtu poolt määratud katseajal tahtlikult toime pannud teise astme kuritegusid. Kohus ei nõustunud süüdistatava ja tema kaitsja taotlusega kohaldada karistusena tingimisi vangistust ja ÜKT määramist. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-84-03 on märkinud, et üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. B.T puhul on sellist karistust viimase võimalusena juba kasutatud, see ei ole andnud tema puhul soovitud tulemust, isik jätkas kuritegude toimepanemist katseaja kestel ja üldkasuliku töö sooritamise ajal. Kohus ei pidanud ka võimalikuks isiku karistamist rahalise karistusega, kuna see ei ole karistuse eesmärkide saavutamisel kohtu arvates B.T mõjutamisel piisavaks meetmeks. Seega leidis kohus, et B.T tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega. 2. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras süüdistatav B.T, kes palub tühistada kohtuotsuse talle mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni põhiväited on seejuures järgmised. 2.1 Apellant leiab, et

§ 263

p-de 1, 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest mõistetud karistus ei ole kooskõlas süüteo raskusastmega ning karistuseks tulnuks talle mõista rahaline karistus. Arvestades seda, et rahaline karistus pööratakse täitmisele iseseisvalt, raskeneks faktiliselt tunduvalt tema olukord; ning see on üheks õigusemõistmise põhimõtteks korduva kuriteo toimepanemisel. Seejuures osundab apellant, et talle on juba varasemalt määratud üldkasulikku tööd, mille ta probleemideta ka sooritas. 2.2 Apellant peab tõendamatuks enda süüditunnistamist

§ 329järgi „kriminaalhoolde inspektori arvamuse alusel“.

Kuid isegi kui sellega nõustuda, ei ole mõistetud karistus – 2 kuud vabadusekaotust – ilmselt kooskõlas kuriteo raskusastmega (väheolulisusega) ning adekvaatsem oleks rahaline karistus. Apellant leiab, et rahaline karistus oleks talle kasvatusliku mõjutusena tunduvalt efektiivsem kui vangistus, samuti kasulikum linnale. 3. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav talle mõistetud karistuse vaidlustamise osas esitatud apellatsiooni juurde, seda toetas ka tema kaitsja; süüdistatav kinnitas samas, et enda süü vaidlustamine

§ 329

järgi on apellatsiooni sattunud ekslikult ning selles osas ta apellatsioonist loobub. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, paludes jätta maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.

1. Apellandi esmaseks ja peamiseks sooviks on tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistusliigi osas; apellant taotleb vabadusekaotusliku karistuse asendamist rahalise karistusega. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus on põhjendamatu ning alusetu on apellandi seisukoht, et 3 mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja/või süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 4 tähenduses.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on karistuse mõistmise osas märkinud, et

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud veel, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kriminaalkolleegium leiab, et kõiki nimetatud asjaolusid silmas pidades on mõistnud maakohus süüdistatava teosüüle vastava karistuse nii

§ 263p-de 1,4 kui ka § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegudes.

6. Nagu ringkonnakohus viitega Riigikohtu praktikale osundas, tuleb karistuse mõistmisel ennekõike pidada silmas just toimepandud kuritegu ning selle iseloomu. Käesoleval juhtumil on B.T pannud esmalt toime avaliku korra raske rikkumise, realiseerides

§ 263

kaks kvalifitseerivat tunnust – kuritegu pandi toime vägivalda kasutades ning grupis. Kriminaalasjas on tuvastatud, et B.T ründas koos kaassüüdistatavaga põhjendamatult avalikus kohas kannatanut, lüües naisterahvast korduvalt käega näkku; samuti oli tal füüsiline konflikt nii teiste baari külastajate kui ka sündmuskohale saabunud turvatöötajatega. Juba teo faktilised asjaolud on ringkonnakohtu hinnangul seega sellised, mis tingivad süüdistatavale sanktsiooniliigina vangistuse mõistmise. Kuid silmas tuleb pidada veel järgmist. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-99-06). Seejuures kuulub nimetatud isikuomaduste juurde ka isiku varasem karistatus, samuti eelnevalt kohaldatud mõjutusvahendid. Karistuse üheks peamiseks eesmärgiks on saavutada eripreventiivses aspektist tulemus, kus isik ei soorita enam kuritegusid. B.T-le on antud juba varasemalt võimalus vältida vabadusekaotusliku karistuse reaalset ärakandmist, millele osundab ka apellant ise.

§-s 69 ette nähtud üldkasulikku tööd on seejuures tõlgendatud praktikas kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust. Teisisõnu – isikut karistatakse küll vangistusega, kuid viimase variandina antakse talle siiski veel võimalus selle reaalset ärakandmist vältida. Kui isik vaatamata sellele karistuse individualiseeriva meetme kohaldamisele jätkab kuritegude toimepanemist, näitab see selle meetme sisulist tagajärjetust. Ekslik on apellandi arusaam, et selle n.ö meetme positiivse toime all tuleb pidada silmas üksnes üldkasuliku töö sooritamise aega; vältimatult tuleb silmas pidada ka seda, kuidas käitub isik pärast selle karistuse ärakandmist. Käesoleval juhul oli süüdistatavat karistatud 6.11.

1. a Harju Maakohtu otsusega vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Kummatigi ei mõjunud see karistus aga eripreventiivses tähenduses positiivselt, mille kõige ilmsemaks väljenduseks on just asjaolu, et B.T pani toime uue kuriteo. Silmas tuleb seejuures pidada, et ka varasemalt on B.T karistatud avaliku korra raske rikkumise eest grupis ja vägivalda kasutades, mis asendati üldkasuliku tööga; see näitab täiendvalt, et karistused ei ole suutnud motiveerida B.T pikemas perspektiivis käituma õiguskuulekalt. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus B.T seisukohaga, et varasem karistus täitis enda eesmärgid; käesoleva kriminaalasja menetlemine tõendab ilmekalt, et see ei ole ilmselgelt nii. 4
2. Eelnevat silmas pidades leiab kriminaalkolleegium seega, et põhjendatult on B.T-le toimepandud kuriteo eest mõistetud karistuseks vangistus kestusega kolm kuud. Sanktsiooniliigi valiku määravad nii sooritatud kuriteo raskus, karistuselt oodatavad eripreventiivsed eesmärgid kui ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohus on arvestanud karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna avaldatud kahetsust ning olukorras, kus

§ 263

sanktsioon näeb võimaliku karistusena ette vangistuse kestusega kuni viis aastat, leiab ringkonnakohus, et seda on arvestatud maksimaalselt võimalikus määras. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda praktikas asunud seisukohale, et isegi kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, tuleb vangistust karistusena kõne alla ennekõike olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on varasemate katsete käigus end ammendanud (vt RKKKo 3-1-1-24-07, p 8). Nagu eelnevast tulenes, on varasemad katsed (vangistuse asendamine üldkasuliku tööga) B.T õiguskuulekale teele suunamiseks luhtunud. Neid motiive kogumis arvestades jätab kriminaalkolleegium apellatsiooni selles osas rahuldamata. 9. Kriminaalkolleegium leiab, et põhjendatud ning B.T teosüüle vastav on ka talle

§ 329järgi mõistetud karistus, s.o kaks kuud vangistust.

Harju Maakohtu 6.11.2008.a otsusega võeti B.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiguki juhtimisõigus; vaatamata sellele juhtis ta 14.10.2009.a mootorsõidukit, hoides seega kõrvale mõistetud karistuse kandmisest

§ 329tähenduses.

Nimetatud kohtuotsusega, nagu juba mainitud, asendati B.T-le mõistetud karistus üldkasuliku tööga;

§ 69

lg 4 kohaselt on isik selleks perioodiks allutatud käitumiskontrollile, seega pani B.T ka selle kuriteo toime talle kohtu poolt määratud katseajal.

1. Vaieldamatult tuleb tunnistada, et karistuse mõistmisel (ning sanktsiooniliigi valikul) omab tähendust ka asjaolu, kui menetluse esemeks olev süütegu pannakse toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Karistuse mõistmisel ning mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga asendamisel antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Seejuures tuleb kogu aeg silmas pidada, et vaatama üldkasuliku töö kohaldamisele oli B.T siiski karistatud just vabadusekaotusliku karistusega. On isiku sisemise distsipliini ning õiguskuulekuse küsimus, kas ja millisel määral kasutab ta talle antud võimalust vältida reaalse vabadusekaotusliku karistuse kandmist. Nagu tuleneb kriminaalasja materjalidest, ei omanud B.T-le maakohtu poolt antud võimalus elada seaduskuulekalt ilma süütegusid toime panemata sisulist tähendust. Seega on mõistetav, miks aktualiseerus maakohtu jaoks karistuse liigi valikul just vabadusekaotuslik sanktsioon. Maakohus on nimetatud küsimust otsuses ka vaaginud ning enda seisukohta sanktsiooniliigi valikul motiveerinud, millega kriminaalkolleegium täiel määral ka soostub. Apellandi hinnangut, et tegemist on väheolulise kuriteoga, ei pea ringkonnakohus asjakohaseks; tegemist on B.T subjektiivse seisukohaga. Küll näitab antud kuriteo toimepanemine ringkonnakohtu hinnangul ilmekalt, et B.T ei ole võimeline vaatamata teadmisele mõistetud karistuse võimalikust täitmisele pööramisest hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et sanktsiooniliigina tuleb käesoleval juhul kõne alla üksnes vangistus. Seejuures soostub ringkonnakohus mõistetud karistusmääraga, pidades seda teosüüle vastavaks. Seega jätab ringkonnakohus rahuldamata apellatsiooni ka selles osas.
2. Ringkonnakohtu istungil väitis süüdistatav, et ta on pärast kriminaalasja menetlemist maakohtus jätkanud üldkasuliku töö tegemist, s.t et on suurenenud tema poolt sooritatud töötundide arv. See ei vasta aga tegelikkusele. Kriminaalhooldaja poolt ringkonnakohtule saadetud kirjas kinnitatakse, et B.T on
3. aprilli
4. a seisuga kriminaalasjas nr 1-08-7794 (Harju Maakohtu
5. novembri
6. a otsus) sooritatud 285 tundi üldkasulikku tööd. Käesolevaks hetkeks 5 ei ole olukord ka selles suhtes seega muutunud. Seega puudub alus ka maakohtu otsuse revideerimiseks süüdistatavale

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse osas. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Paavo Randma Malle Preimer Igor Amann 6