Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus J.B süüdistatakse selles, et tema rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 31 p 1 sellega, et juhtis alkoholijoobe seisundis 22.detsembril 2010.a. kella 21.40 paiku Tartumaal Tähtvere vallas Külitse–Haage teel mootorsõidukit Audi 80 riikliku registreerimismärgiga XXXXXX. Sellega pani J.B toime
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.B-le 2 kuud vangistust.
lg 1 järgi arvata eelvangistus 22.–23.detsember 2010.a., s.o 2 eelvangistuspäeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 28 päeva vangistust. Lähtudes
§-st 73 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.B suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.B ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.B tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. J.B-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et J.B puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid. J.B ei tööta ja tema ainsaks sissetulukeks on invaliidsuspension 3700 krooni kuus. Ta elab koos abikaasaga, kes samuti ei tööta ja on invaliidsuspensionär. Arvestades eeltoodut on ilmne, et täielik menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.B
MS § 180 alusel välja mõista J.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha, mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, üks tuhat viissada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.