järgi ning ning juhindudes
lg-st 1 mõista karistuseks rahatrahv 45 (nelikümmend viis) trahviühikut s.o 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni.
lg 2 , 3 alusel võimaldada rahatrahv – 2700 krooni tasuda ositi, kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuuliselt vähemalt 540 (viissada nelikümmend) krooni tähtajaga viis kuud. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank`is. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220105189609. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest.. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU JÄRELDUSED Kohtuvälise menetleja otsus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva patrullteenistuse vanemliikluspolitseiniku 13.07.2010.a. otsusega väärteoasjas nr 2490,10,001776 karistati V.E selle eest, et ta 14.06.2010.a. kella 14:06 ajal Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 45.kilomeetril juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,14 mg/l, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 4 sätteid ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust, pannes toime LS § 74 19 lg 1 ja
järgi kvalifitseeritava väärteo,
lg 1 sätteid kohaldades
Menetlusaluse isiku kaebuse sisu Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas V.E kaebuse. Kaebuses märgib menetlusalune isik, et. , kui 14.06.2010.a peatati Jõgeva-Mustvee maanteel tema juhitud veoauto xxxxx xx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx ja puhumisel indikaatorvahendisse selgus, et tema väljahingatava õhu liitris on alkoholisisaldus 0,41 mg/l, oli see tema jaoks ebameeldiv üllatus. Oli küll ca 30 tundi tagasi õlut tarvitanud, kuid täiesti veendunud oma kainuses. Vahetult enne peatamist tarvitas ca 12-20 tilka arsti määratud Valocordini. Seda, et see ravim alkoholi sisaldab, arst ei hoiatanud ja ise ei teadnud. Alles hiljem kodus Valocordini infolehte uurides märkas, et see ravim sisaldab 39 mahuprotsenti alkoholi. Seoses alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus koostas piirkonnapolitseinik H. P. väärteoprotokolli AB 1184093 ja käskis samas kainenemiseni oodata, et siis sõitu jätkata. Oodanud autos, mis seisis maanteesilla juures ja mille asukoht oli kaasliiklejatele ja just tööd alustanud sillaremontijatele äärmiselt ebamugav ca 2,5 tundi, arvates, et ravimist saadud joove on lahtunud, toimetas auto, mille asukoht liikluskoormuse kasvades järjest enam liiklust häiris, umbes 4 km kaugusel oleva söögikoha parklasse, et seal süüa, seejärel kainust kontrollida ja sõitu jätkata. Selleks politseinikelt loa küsimise peale sel hetkel lihtsalt ei tulnud. Söögikoha parklas tuli juurde uus politseipatrull ning kontrollis uuesti alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, tuvastades selleks 0,14 mg/l. Pööramata tähelepanu kaebuse esitaja põhjendustele (auto häiris liiklust, seisundi parandamiseks vajas toitu jms), vormistati taas väärteoprotokoll, seekord AB 1153234. Nõnda juhtuski, et praktiliselt eluaegse seaduskuuleka autojuhina rikkus nüüd pensionärina tahtmatult ja kahjuks korduvalt seadusesätteid. Eelkirjeldatud asjaolusid arvestamata koostas Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik K. P. kaks väärteootsust, millest esimesega karistati 9000 kroonise rahatrahvi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning teise otsusega lisati veel 6000 kroonine rahatrahv. Kaebuse esitaja leiab, et jättes eelnimetatud väärteoasjad ühendamata, tekitas menetleja ebaratsionaalse ja nii kaebajale kui ka riigile kuluka olukorra, kus kaebaja peaks esitama kaks suhteliselt identset kaebust, rääkimata karistuse ebaõiglusest - puudub liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Soovimata ebaratsionaalsust omaltpoolt võimendada, esitab menetlusalune isik ühe kaebuse mõlemale ülalnimetatud väärteootsusele, paludes kohtul kirjeldatud olukorra lahendamiseks kõnealused väärteoasjad nr 2490,10,001775 ja 2490,10,001776 ühendada. 2
.
näeb võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest ette karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut s.o kuni 12000 krooni või aresti. Politsei jättis kõrvale võimaluse menetlusalusele isikule aresti määramiseks, kuigi selline käitumine on tavapärane antud juhtumite juures. Politsei karistas menetlusalust isikut antud tegude kogumi eest rahatrahviga. Menetlusalusel isikul on ka varasemast ajast kehtivaid karistusi. Et menetlusalune isik pani 14.06.2010 toime mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määrati karistus iga väärteo eest eraldi. Menetlusalusel isikul on õigus mõjuvatel põhjustel esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks
kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest
lg 1 sätteid kohaldades
Kohtule esitatud kaebuses heidab menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale ette väärteoasjade ühendamata jätmist ja tema karistamist kahe otsuse järgi, leides, et nimetatud asjaolu tõi kaasa ebaõiglase karistuse - puudus liitkaristuse (s.h. kaetuks lugemise) võimalus jms. Esitatud kaebuses püüab menetlusalune isik näidata enda kohtuvälise menetleja poolt kahe erineva väärteona kvalifitseeritud käitumist 14. juunil 2010.a., millele kohtuväline menetleja on andnud hinnangu ka kahe erineva otsusega, jätkuva tegevusena, mis kaebaja arvates moodustaks ühe väärteokoosseisu ja mille eest tuleks mõista üks karistus. Kohus sellist seisukohta ei jaga ja leiab, et väärteoasjas nr 2490,10,001776 V.E-le süüks arvatud väärteo näol on tegemist teise samal kuupäeval toime pandud väärteoga. Et kohtuväline menetleja on erinevates väärteoasjades teinud kaks erinevat otsust , peab kohus vastavalt V™S §-s 133 loetletud kaebuse lahendamisel otsustatavatele küsimustele kaebust lahendades välja selgitama kas kumbki väärtegu on toime pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas selle väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Ühtlasi peab kohus kontrollima , kas kohtuväline menetleja on järginud asja menetlemisel menetlusõigust ja kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seega tuleb kohtul anda hinnang mõlemale kohtuvälise menetleja otsusele, mistõttu kohus lahendab kaebuse kaevatavate otsuste peale eraldi menetlustes. Kohus märgib ka, et V™S § 63 lg 1 sätestatu kohaselt kui isik on toime pannud ühe või mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada, kuid tegemist ei ole imperatiivse õigusnormiga. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohustust väärteoasjade ühendamiseks, vaid jätab selle kohtuvälise menetleja otsustada. Antud juhul on kohtuväline menetleja menetlenud V.E kahte väärtegu eraldi ja määranud karistuse kummagi väärteo eest kahes erinevas väärteoasjas tehtud otsusega. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetlusõigust, sest kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis karistus määratakse iga väärteo eest vastavalt
Ühe väärteoasjana tuleb menetleda ideaalkogumi asju, kus isik täidab ühe teoga mitu eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu ja seda on kohtuväline menetleja väärteoasjas nr 2490,10,001776 ka teinud. Kohus 4
Tulenevalt V™S § 123 lg-st 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid. V.E-le on koostatud 14.juunil 2010.a. väärteoprotokoll ( tl 13) selle kohta, et ta samal päeval kella 11:30 ajal juhtis mootorsõidukit xxxxx xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx TartuJõgeva-Aravete maantee 45.kilomeetril, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi 0,19 mg/l +-0,05 mg/l. Seega oli juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,14 mg/l. Samuti oli juht eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt samalaadse rikkumise eest 14.06.2010 kell 08:38 Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemkonstaabel H. P. poolt. Seega eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust enne kaineks saamist mitte sõidukit juhtida. V.E rikkus liiklusseaduse § 20 lg 4 ,
nõudeid, tema käitumine on kvalifitseeritud väärteona Liiklusseaduse § 74 19 lg 1,
Tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustega ( tl 16) , on tõendatud, et 14.06.2010 kella 11:30 ajal, tehes liiklusjärelevalvet Jõgeva linnas, märkas tunnistaja mööda Mustvee maanteed liikumas valget värvi veoautot tühja järelhaagisega. Selle sõiduki juhil oli avastatud hommikul politseioperatsiooni ajal joove ja kuna tundus ebatõenäoline, et juht võiks juba kaine olla, otsustasid seda sõidukit, mis peatus M xxxxxxx, uuesti kontrollida. Sõidukit xxxxx xxx.xxxxxxx xxx xxx juhtis V.E. Konstaabel Alar Sadam tuvastas indikaatorvahendiga juhil joobe 0,16 mg/l väljahingatavas õhus. Tõendusliku alkomeetri lõplikuks näiduks jäi 0,14 mg/l väljahingatavas õhus. Juht tunnistas oma rikkumist ja põhjendas edasisõitmist söögiostmise vajadusega xxxxxxx. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ( tl 15 ) on tõendatud, et 14.06.2010 kell 11:33 allutati Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 45. km-l kontrollile V.E , isikukood xxx, kusjuures kuni 15.10.2010 kalibreeritud indikaatorvahend Alco Quant 6020 nr A102490 näitas alkoholisisalduseks V.E väljahingatavas õhus 0,16 mg/l, joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud alkomeeter Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0028 mõõtetulemus oli 0,19 mg/l , laiendmääramatus 0,05 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks loeti 0,14 mg/l., 14.06.2010.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 17) on tõendatud, et V.E kõrvaldati 14.06.2010 alates kella 11:38 ajal LS § 20 1 lg 2 alusel sõiduki xxxxx xx xx xxx.xxxxxxx xxx xxx juhtimiselt kuni kaineks saamiseni (Liiklusseaduse § 20 1 lg 2 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui on alus arvata , et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis). Menetlusaluse isik V.E on väärteoprotokollil väärteo toimepanemise kohta antud ütlustes märkinud, et tarvitas ravimit, mis vähendab vererõhku- Valocordiin, autoga liikus, sest arvas, et kõik on korras ( tl 13). Kohus, hinnates väärteoasjas kogutud, eeltoodud tõendeid kogumis, leiab et Liiklusseaduse § 20 lg 4 , mille kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem, nõuete rikkumine V.E poolt 14.juunil 2010.a. kella 11:33 ajal Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel ning tema poolt võimuesindaja (politseiametniku) seadusliku korralduse, mis seisnes selles, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud kuni kaineks saamiseni, eiramine on tõendatud ning V.E käitumine kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud väärtegudena Liiklusseaduse § 74 19 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis väljahingatavas õhus on 5
Kohus leiab, et kuigi kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et väärteoprotokolli kohaselt V.E poolt väärteo toimepanemise aeg on 14.06.2010 kell 14:06, ei ole tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Ilmselgelt on tegemist inimliku eksitusega, sest nii tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustest, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest kui ka väärteoprotokollist nähtub, et väärteod pani V.E toime 16.04.2010.a. kella 11:30 paiku. 19 LS § § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.
sanktsiooni kohaselt on väärteo toimepanijat võimalik karistada võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest rahatrahviga kuni kakssada trahviühikut või arestiga.
lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuväline menetleja on V.E-le karistust määrates juhindunud õigesti
Kohus märgib, et käesolevas väärteoasjas ei oma tähtsust, mis asjaoludest oli tingitud V.E alkoholijoove, sest nähtuvalt tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustest ja V.E kaebusest oli V.E esinenud alkoholijoove varasemalt tuvastatud, seega V.E oli teadlik enda alkoholijoobest ning teadlik ka sellest, et ta oli juhtimiselt kõrvaldatud kuni kainenemiseni. Kohus leiab, et V.E väide nagu oleks ta sõidukit uuesti juhtima hakanud seetõttu, et tema auto asukoht liikluskoormuse kasvades järjest enam liiklust häiris, on paljasõnaline. Omakäelistes ütlustes kohtuvälisele menetlejale ei ole ta oma veoki paiknemise tõttu teetööde takistamisele viidanud, vaid selgitanud enda poolt väärteo toimepanemist sellega, et arvas, et kõik on korras. Teadaolevalt ei korralda politsei operatsiooni „kõik puhuvad“ kohas, kus see häiriks liiklust. V.E kaebusest ei nähtu, et keegi oleks tal palunud oma sõiduki kohast, kus politsei selle peatas ja V.E sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegi, mujale viia. V.E oli võimalus leida enda sõidukile asendusjuht, või kontrollida sõiduki juhtimise jätkamiseks vajalikku tingimust – alkoholijoobe puudumist. Nähtuvalt tunnistaja Tarmo Kiitsaku ütlustest ja ka V.E enda väitest, et sõidu jätkamiseks politseinikelt loa küsimise peale ta sel hetkel lihtsalt ei tulnud, oli V.E võimalus ka politseiametnike poole pöörduda veendumaks et on täiesti kaine ja võib jätkata sõidukiga liikumist.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et V.E süüd välistavad asjaolud puuduvad. V.E vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Hinnates V.E süü suurust märgib kohus, et V.E ühes grammis väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,14 milligrammi, mis on vaid 0,05 milligrammi lubatust suurem. V.E süü seisneb sisuliselt selles, et sõiduki juhtimist alustades pidas ta ennast küll kaineks, kuid ei veendunud selles. Eeltoodu tõi kaasa ka
Puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber V.E selgituse, et väärtegu ei pannud ta toime tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Väärteo toimepanemist ettevaatamatusest kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et V.E jätkas mootorsõiduki juhtimist pärast mitme tunnist ootamist, mitte koheselt. Karistuse mõistmisel süüdlase isiku arvestamist 6
Arvestades, et V.E on pensionär, kellele rahatrahvi korraga tasumine võib osutuda üle jõu käivaks, määrab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.