4-10-1802 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2011.a Narva, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1802 Kohtunik Mari-Liis Avikson Väärteoasi B.I kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 24.05.2010.a otsusele väärteoasjas 2330,10,003978 22 Kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 74 lg 2 Kaebuse esitaja B.I (isikukood xxx, elukoht xxx; VF kodanik; ei tööta) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p 1; § 133 -135 ja § 155-156 kohus otsustas: Kaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 24.05.2010.a otsus väärteoasjas 2330,10,003978 osaliselt põhikaristuse määramise osas ning mõista B.I-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 75 trahviühikut ehk summas 4500 (neli tuhat viissada) krooni ehk 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. Lisakaristuse osas jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 24.05.2010.a otsus väärteoasjas 2330,10,003978 muutmata ning mõista B.I-le lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
- Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud, menetluse käik 24.05.2010.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuhi Vassili Mihhailov`i otsusega väärteoasjas nr 2330,10,003978 karistati B.I LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Oleg Konorev koostanud 25.04.2010.a väärteoprotokolli, mille kohaselt B.I 25.04.2010.a kl 11:25 kangelaste prospekt 25, Narva linn, IdaViru maakond, juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra sõites kiirusega 75 +/-3 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime 22 väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 74 lg 2 järgi. B.I esitas eelnimetatud otsuse peale 08.06.2010.a kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2330,10,003978 trahvi suuruse määramise osas ja teha uus otsus, vastavalt millele määrata talle karistus LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 20 trahviühikut, st 1200 krooni. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus vääreoasjas nr 2330,10,003978 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebuse esitaja õigusrikkumise toimepaneku fakti. Ta kahetseb tehtut tervikuna ja täielikult ning garanteerib, et edaspidi ei soorita ta taolist tegu. Seejuures arvab, et talle määratud karistus on ülemäära range ja palub kohut alandada karistuse suurust. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et maksimaalne karistus LS § 7422 lg 2 järgi on trahv ulatuses 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja LS § 7422 lg 4 järgi on sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Sellisel viisil määrati kaebuse esitajale maksimaalne seaduses ettenähtud karistus: trahv suuruses 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Arvestades kaebuse esitaja poolt sooritatud väärteo asjaolusid (ta ületas lubatud kiirust vaid 22 km/h võrra), siis arvab ta, et talle määratud karistus on põhjendamatu ja liigselt karm. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise osas palub ta kohtul otsuse tegemisel arvesse võtta, et tema ainuke tuluallikas on palk ja ta töötab autojuhina. Sellisel viisil, kui tal võetakse ära mootorsõiduki juhtimisõigus, siis jääb ta ilma võimalusest teenida endale elatusvahendeid. Samuti arvab ta, et LS § 7422 lg 4 kohaldamine ei ole tingitud väärteoasja faktilistest asjaoludest ja on vastuolus väärteo raskusega. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles palub tungivalt jätta jõusse kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristus, kuna menetlusalune isik on varem korduvalt pannud toime liiklustohustavaid väärtegusid. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused 2
(4)Kohus, tutvunud B.I kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 24.05.2010.a otsusele väärteoasjas nr 2330,10,003978 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis B.I 25.04.2010.a kl 11:25 IdaVirumaal, Narva linnas, Kangelaste tn 25 maja juures liikudes Pähklimäe tn suunas mootorsõidukit asulapiires kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. B.I väärteoprotokolli teokirjeldusele vastava teo toimepanemist ja LE § 124 p 1 nõuete rikkumist vaidlustanud ei ole. Mõõtmise kohta on koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 11), mille kohaselt teostas mõõtmise erialaselt pädev mõõtja taadeldud mõõteseadmega (Stalker DSR 2X DP0096678 antennid KC031313, KR009136, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-09/00140. Väärteoasjast ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks 22 B.I käitumises LS § 74 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemise. Rikkumise tunnistamisest tulenevalt saab lugeda tõendatuks ka selle toimepanemise vähemalt hooletusega, teiste süü vormide esinemist väärteoasja materjalidest ei nähtu. LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise tõttu ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumise eeldatavuse tõttu on olnud 22 kohtuvälises menetluses põhjendatud B.I karistamine LS § 74 lg 2 järgi. LS § 7422 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. B.I-le määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistuse hindamisel üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtuväline menetleja on karistanud B.I rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni. Kohus on seisukohal, et sellise karistuse määramine ei ole toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega, kuna esineb karistust kergendav asjaolu, s.o kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemise tunnistamine, mille on kohtuväline menetleja jätnud arvestamata ja mida tuleb kohtu arvates arvestada karistust kergendava asjaoluna. B.I on korduvalt varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest (14-l korral), mida peab arvestama karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on karistada kaebuse esitajat sanktsiooni ülemmääras, s.o 100 trahviühikut. Arvestades aga karistust kergendava asjaolu esinemist, s.o tema poolt süü tunnistamist, tuleb tema karistust kohtu hinnangul vähendada 25 trahviühiku võrra ning mõista talle lõplikuks karistuseks 22 LS § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 75 trahviühikut, s.o 4500 krooni 3
(4)ehk 287, 60 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on ka lisakaristuse kohaldamine eripreventiivsete karistuse eesmärkide saavutamiseks igati põhjendatud, sest liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagatud oleks kõigi liiklejate turvalisus ning lubatust kiiremini sõites on tegemist olukorraga, kus vähimagi mitteetteaimatava takistuse puhul ei ole paljude kaasliiklejate turvalisus enam tagatud. LS 7422 lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. B.I on kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võetud juhtimisõigus ära kolmeks kuuks, mis arvestades tema poolt toimepandud liiklusalaste väärtegude arvu ja seda, et teda on karistatud ka sama kvalifikatsiooniga väärtegude toimepanemise eest 3-l korral ning talt on ka varasemalt juhtimisõigus ära võetud, siis on igati põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning see ei kuulu tühistamisele. Juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks ei anna alust ka see, et kaebuse esitaja töötab autojuhina. Nimelt tuleneb Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-26-10, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Nõustuda ei saa kaebuse esitajaga ka selles, et väärteoasja faktilistest asjaoludest ja väärteo raskusest tulenevalt ei ole põhjendatud lisakaristuse mõistmine. Kaebuse esitajat on korduvalt väärteokorras karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning õiguskorra kaitsmise huvides peab kohus igati põhjendatuks kohaldada kaebuse esitaja suhtes ka lisakaristust, arvestades seda, et varasemad karistused ei ole avaldanud talle soovitud mõju ning ta on jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist, asetades sellega ohtu ka kaasreisijad. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et B.I kaebus tuleb rahuldada osaliselt ja tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 24.05.2010.a otsus väärteoasjas 2330,10,003978 osaliselt põhikaristuse määramise osas ning mõista B.I-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 75 trahviühikut ehk summas 4500 krooni ehk 287, 60 eurot. Lisakaristuse osas jätta Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht Vassili Mihhailov`i 24.05.2010.a otsus väärteoasjas 2330,10,003978 muutmata ning mõista B.I-le lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Mari-Liis Avikson kohtunik 4
(4)