← Eesti

1-10-10384/5

Kriminaalasi nr. 1- 10-10384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08.septembril 2010.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Natalja Duškina Kaitsja Gennadi Kull osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses J.D isikukood XXX, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eluk XXX (viibib Vanglas) kriminaalkorras kohtulikult karistatud Tõkend vahistamine süüdistuses KarS § 200 lg 2p 4 järgi. J.D süüdistatakse selles, et tema, omades kustumata karistatust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 18.03.2010.a KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti, 14.05.2010 kella 17.00 paiku, viibides Linnamäe ja Läänemere tänavate vahel, Tallinna linnas asuval tühermaal võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks DT´u (sünd. XXX) juurde ja palus temalt helistamiseks mobiiltelefoni №kia 7100 maksumusega 1690 krooni, mis kuulub NT´ule, milles oli kõnekaart maksumusega 100 krooni, ja kui DT keeldus talle telefoni andmast, rebis jõuga selle kannatanu käest, tekitades sellega viimasele füüsilist valu, pärast seda põgenes sündmuskohalt. Oma tegudega J.D tekitas NT materiaalset kahju kogusummas 1790 krooni. Samuti tema 27.05.2010 kella 18.45 paiku, viibides maja juures nr 32 Paekaare tänaval Tallinna linnas võõra vallasasja omastamise eesmärgil läks VT(sünd. XXX) ja JA( sünd. XXX) juurde ja palus VT suitsu, kuid vastust ära ootamata pigistas tal tugevasti käest kinni, tekitades sellega füüsilist valu, ja otsis taskud läbi ning sealt midagi leidmata haaras ta JA´al, kes seisis kõrval, käest MP3-pleieri maksumusega 400 krooni, mis kuulus V.T , pärast seda põgenes sündmuskohalt. Oma tegudega J.D tekitas V.T materiaalset kahju summas 400 krooni. Seega J.D pani toime röövimise, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, s.o. pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.Dunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Narkootikume tarvitab umbes 2 aastat. Kui õppis, siis olid rahad, pärast kooli oli töötuna tööbörsil arvel ja töötas kaupluses. On pannud toime pisivargusi, sest oli narkojoobes ja ei kontrollinud oma tegusid. Kainena ei läinud vargile. Vabanes 31.12.2009 ja uuel aastal peeti kinni. Otsustas edaspidi mitte jätkata selliseid tutvusi ja mitte tarvitada narkootikume. Märtsis 2010 karistati varguse eest ja hetkel on katseaeg. Elas koos vanaemaga. Ei mõelnud pöörduda abi saamiseks narkoloogi poole, sest ei seisnud silmitsi nii raske olukorraga nagu praegu. Kõik toimus rumalusest ja narkojoobes viibimisest. Ei mäleta kuidas telefon tema kätte sattus. Mäletab, et tüdrukud tulid, ühel olid MP3 player. Mäletab, et ei haaranud midagi, ei kasutanud vägivalda, vestles nendega. Küsis nendelt muusikat kuulata, kuid sellega ei kaasnenud mingit haaramist, mingeid agressiivseid liigutusi. Ei tahtnud playerit endale saada. Kõik oli lollusest ja huligaansusest, selget omastamise eesmärki ei olnud. On endale telefon olemas, ei olnud eesmärki saada veel ühte mobiili. Kõike sündmust teises episoodis täpselt ei mäleta. Kinnitab, et isegi narkojoobes ei hakkaks kedagi käest haarama, et valu tekitada. Võimalik, et ei kontrolli narkojoobes oma tegevust, kuid ei olnud mõtet tekitada kellelegi valu. Kuna kõik need teod olid seotud narkojoobes viibimisega, siis ainsaks lahenduseks oleks ravile minek. Kannatanu NT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt seoses alaealiselt tütrelt ära võetud telefoniga esitab tsiviilhagi 1790 krooni. Juhtunust teab tütre sõnade järgi. Esitas Tele2-st dokumendid eeluurimisel, et ostis telefoni ja oli võrku lülitatud. Ostu hetkel maksis telefon nii palju ja sim-kaart maksab 100 krooni. Seoses telefoni otsmisega ei tekkinud kohustust olla Tele 2 klient. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 14.05.2010 episood: - kannatanu NT eeluurimisel 17.05.2010 antud ütlused, mille kohaselt 14.05.2010 kella 17.00 paiku oli tema tütrelt, DT’ilt, Linnamäe ja Läänemere tänavate vahel asuval tühermaal võtnud võõras naine ära telefoni. Tütar oli hoidnud telefoni vasakus käes, kui naine küsis tüdrukult helistamiseks telefoni. Tütar keeldus. Seejärel läks naine tema juurde ja haaras käega telefoni, rebis selle üks kord järsult tõmmates tütrel käest. Tütar tundis selle tõttu vasakus käes valu. Tütar palus telefoni tagastada, kuid naine seda ei teinud, öeldes, et ta oli juba telefoni tagastanud. Telefon №kia 7100, IMEI 356791028466997, puna-musta värvi, maksumusega 1690 krooni, kuulub talle, töötas Tele2 võrgus, number

  1. Tütar kirjeldas naise välimust. (lk 2-8). 19.05.2010 antud ütlused, mille kohaselt soovib esitada tsiviilhagi. Telefon 1690 krooni varastati koos kõnekaardiga, mis maksis 100 krooni, seega materiaalne kahju kokku 1790 krooni. (lk 1922). 15.06.2010 antud ütlused, mille kohaselt lõplik tsiviilhagi 1790 krooni telefoni ja kõnekaardi eest. (lk 63-66). - kannatanu DT eeluurimisel 19.05.2010 antud ütlused, mille kohaselt maikuus läks ta koos sõbranna KKG’ga Läänemere tänavalt Linnamäe tänava poole mööda tühermaad, hoides samal ajal telefoni vasakus käes. Naine palus talt telefoni helistamiseks. Ta valetas, öeldes, et tal ei ole krediiti. Naine vastas, et temal on krediiti ning rebis tal telefoni käest. Telefoni käest tõmbamise hetkel, tundis ta valu vasaku käe nelja sõrme piirkonnas (välja arvatud suur sõrm). Vigastusi, marrastusi või kriimustusi ei tekkinud. Naine eemaldus. Ta palus oma telefoni tagasi, kuid naine väitis, et on selle juba tagastanud. Ta ei näinud, et naine oleks telefoniga helistanud või sinna oma kõnekaardi paigaldanud. Ta kirjeldas inimesi, kellega naine kohtus, kirjeldas telefoni. Ta kirjeldas ka telefoni võtnud naist. Fototabel DT’i kätest kolmel lehel. (lk 11-18). 25.05.2010.a antud ütlustest nähtub, et telefoni varastanud neiul oli käel õhuke käevõru kullaga sarnasest materjalist. (lk 24-28). - 25.05.2010.a äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt esitati kannatanule DT’ile äratundmiseks J.D foto. Äratundmiseks esitatud objekt paiknes teiste objektide hulgas fotol number
  2. Kannatanu ütluste kohaselt sarnanes fotol number 3 olev neiu telefoni varastanud neiuga. Kirjeldab sarnasusi. Fototabel ühel lehel. (lk 29-34). - 15.06.2010 äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt esitati kannatanule DT’ile äratundmiseks J.D. Äratundmiseks esitatud isik valis oma asukohaks 1 (esimese koha). Kannatanu tundis ära J.D ja kirjeldas sarnasusi. Fototabel kahel lehel. (lk 51-56). 2 - tunnistaja KGeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt kuskil 2010.a maikuu keskel liikus ta koos DT’iga Linnamäe ja Läänemere tänavate vahel asuval tühermaal. Liikudes hoidis D oma telefoni käes. Tühermaal oli võõras naine, kes palus neil seisma jääda. Naine palus D telefoni helistamiseks. D vastas, et tal pole krediiti. Siis naine haaras oma käega telefoni D käest ning hakkas ära minema. D palus, et naine tagastaks telefoni. Kirjeldab, kuhu naine suundus ning milline ta välja nägi. (lk 39-43). - 02.06.2010 äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt esitati tunnistajale KG äratundmiseks J.D. Äratundmiseks esitatud objekt paiknes teiste objektide hulgas fotol number
  3. .Tunnistaja tundis fotol number 2 olevas neius J.D ära neiu, kes rebis DT käest mobiiltelefoni Kirjeldab sarnasust. Fototabel ühel lehel. (lk 44-49). - 15.06.2010 äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt esitati tunnistajale KG’le äratundmiseks J.D. Äratundmiseks esitatud isik valis oma asukohaks 1 (esimese koha). Tunnistaja tundis ära J.D ja kirjeldas sarnasusi. Fototabel kahel lehel. (lk 57-62). - kahtlustatava J.D eeluurimisel 28.05.2010.a antud ütlused, mille kohaselt ta ennast süüdi ei tunnista ega mäleta, kus ta viibis sellel ajal. Väidab, et seal kandis ta ei liigu. (lk 35-38). 16.06.2010.aastal selle episoodi kohta antud ütlustest nähtub, et ta ei oska selle episoodi kohta midagi öelda, ei mäleta, sest võis olla narkojoobes. (lk 121-126). 27.05.2010 episood: - kannatanu JA eeluurimisel 27.05.2010 antud ütlused, mille kohaselt 27.05.2010 kell 18.54 liikus ta koos VT’ga mööda Paekaare tänavat. Nende juurde tuli naine, palus sigarette. Võttis VT’l käest kinni ja hakkas taskuid läbi otsima. Siis haaras JAkäest mp3 pleieri maksumusega umbes 400 krooni pikendusjuhtmetega ning nimetas neid ebatsensuursete sõnadega ja siis lahkus. Kirjeldab pleierit. (lk 70-73). 09.06.2010 antud ütlused, mille kohaselt 27.05.2010 kella 18.45 paiku Paekaare tänav 32 asuva maja juures tuli nende juurde naine, kes küsis sigarette. Nad vastasid, et neil pole ja hakkasid edasi minema, kuid naine haaras T ’l käest ja hakkas tema taskuid läbi otsima. A võttis jope taskust välja mp3 pleieri, mis kuulub VT’le. Naine rebis talt alguses pleieri käest, siis tõmbas pikendusjuhtmest ja ühendas selle kõrvaklappidest lahti. Naine sõimas neid ebatsensuurselt ja jooksis eemal seisva meesterahva juurde. Naine käitus ebaadekvaatselt, alkoholilõhna ei tundnud, kuid oli tugevas narkojoobes, mida oli näha käitumisest, välisilmest ja jutust. Nad helistasid politseisse. Politsei pidas naise kinni ning nad kinnitasid, et just kinnipeetud naine võttis eelnevalt pleieri. Kirjeldab naist. Talle kehavigastusi ega materiaalset kahju ei tekitatud. (lk 107-110). - kannatanu VT eeluurimisel 27.05.2010 antud ütlused, mille kohaselt 27.05.2010 kell 18.54 oli ta koos JA Paekaare 32 maja juures, kui nende juurde tuli naisterahvas, kes küsis sigarette. Tuli tema juurde, võttis käest kinni ja hakkas tema taskutes sobrama. Siis võttis JA mp3 pleieri pikendusjuhtmega, sõimas ebatsensuurselt ja läks minema. Kui naine tal käest kinni võttis, tundis ta füüsilist valu. (lk 74-77). 09.06.2010 antud ütlused, mille kohaselt võttis naine kinni vasaku käe õlavarre piirkonnast, surus seda tugevalt ning tekitas valu. Alguses oli punetus nahal ja kipitus veidi, järgmisel päeval läks mööda. Kirjeldab noormeest, kelle juurde naine jooksis. Naine oli narkojoobes. Kirjeldab naist. Pleieri maksumus oli umbes 400 krooni, sai pleieri tagasi, see töötab. (lk 111-115). - 27.05.2010 isiku läbivaatuse protokoll, mille kohaselt J.D musta värvi käekoti sahtlist avastati mp3 mängija (MP-MAN musta värvi) ja valget värvi juhe. (lk 80). - 07.06.2010.a asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks MP3 mängija. Vaatluse objektiks on musta värvi MP3 mängija mõõtudega 8x3x1cm koos halli värvi juhtmega. MP3 mängijal vigastusi ei ole, töökorras, mängija peal on palju kriimustusi. MP3 mängija ühel pool on kirjutatud MP3/MPY/VWA 16B, teisel pool on kirjutatud MP MAN. MP3 mängija on antud vastutavale hoiule omanikule, VT’le. Fototabel kahel lehel. (lk 98-101). 3 - tunnistaja S Š eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 2010 maikuu lõpus kella 18.30 paiku nägi ta oma maja
  4. ja
  5. korruse vahelisel trepimademel noormeest ja teadvuseta neiut. Poole tunni pärast läks ta kauplusesse ja tagasi tulles nägi sama neiut ja noormeest väljas. Neiu küsis kahe teise neiu käest suitsu. Kui ta uuesti sinna poole vaatas, nägi, kuidas neiu, keda ta varem trepikojas oli näinud, tiris juhtmetest käest MP3 pleieri. Vastupanu ei osutatud. Pärast pleieri äravõtmist jooksis ta eemal seisva noormehe juurde ja nad läksid minema. (lk102-106). - tunnistaja AD eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt
  6. aasta maikuu lõpus oli ta koos J.D-ga Lasnamäe turu lähedal asuva elamu trepikojas. Eelnevalt oli tarvitanud unerohtu ja koos J.D-ga tarvitas narkootikume. Välja minnes nad vaidlesid. Edasisi sündmusi ta ei mäleta, samuti ei teadnud, et J.D võttis ära MP3 pleieri, kuulis sellest alles ülekuulamisel. Kuriteoga tema seotud ei ole. (lk 116-120). - kahtlustatava J.D eeluurimisel 28.05.2010.a antud ütlused, mille kohaselt 27.05.2010.a kella 15.00 paiku kohtus ta tuttavate AD ja V Š ’iga ning mindi ühe maja trepikotta, kus J.D ja D tarvitasid heroiini. Pärast kuskil tänaval kohtasid kahte neiut. D ütles, et neilt saaks midagi võtta ja ütles, et J.D teeks seda. Ta läks nende juurde, kuid ta ei tahtnud neilt midagi võtta. Ta ei mäleta, kas otsis taskud läbi või mitte. Kui ta seisis tüdrukute kõrval, siis D seisis tema kõrval. D nägi pleierit esimesena ja võttis selle neiu käest ära. D hoidis pleierit käes, J.D võttis selle alumisest osast kinni, et seda põhjalikult vaadata. Pärast seda pani D pleieri J.D kotti. Politsei pidas nad kinni, tema (J.D) kotist leiti pleier. Eitab kuriteo toimepanemist, sest pleieri pani tema kotti D. (lk 88-92). 16.06.2010.a selle episoodi kohta antud ütlustest nähtub, et ta pani teo toime rumalusest, tõenäoliselt oli põhjuseks narkojoove. Pleieri võttis ära üksi, keegi teda selleks ei kihutanud. Kahetseb. (lk 121-126). Kohus, kuulanud ära kannatanu ütlused, süüdistatava seletused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.
  7. J.D süü 14.05.2010 röövimises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. J.D ei oska ise sündmuse kohta midagi öelda, sest ei mäleta. Arvab, et või sel ajal olla narkojoobes, kuid usub, et isegi narkojoobes ei suudaks kellelegi haiget teha. On üldteada asjaolu, et inimesed, kes on narkojoobes teevad sel ajal asju, mida nad muidu ei tee ja ei pruugi seda pärast mäletada. Nagu nähtub ka J.D enda ütlustest paneb ta kuritegusid toime (ka varasemad vargused) ainult narkojoobes. Samuti kinnitas J.D ise, et ta alati päris täpselt ei mäleta kõiki sündmusi, mis olid siis kui ta oli narkojoobes. Seega J.D enda ütlused ei kinnita ega lükka ümber kannatanu D.T ja tunnistaja K.G ütlusi. Kannatanu DT ütluste kohaselt palus temalt üks naine telefoni helistamiseks ja kui ta valetas, et krediiti ei ole, rebis naine talt telefoni käest. Telefoni tõmbamise hetkel tundis ta valu vasaku käe nelja sõrme piirkonnas. Naine eemaldus. Küsis temalt telefoni tagasi, kuid naine keeldus. Tunnistaja K.G ütlused langevad kokku kannatanu ütlustega kinnitades, et D keeldumise peale anda telefoni, haaras naisterahvas oma käega D käest telefoni. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja tunnistaja kokkulangevates ütlustes. Kannatanu N. T ütlustest nähtub, et tütar on vahetult peale sündmust kirjeldanud sündmusi samamoodi ja tütre ütlustest selgus, et telefoni järsu tõmbamise ajal tundis ta käes valu. Nii kannatanu D. T kui tunnistaja on kirjeldanud D telefoni võtnud naisterahvast ja mõlemad on äratundmiseks esitamisel tundnud selle naisterahvana ära J.D . Seega on tunnistaja ja kannatanu D. T kokkulangevate ütluste ja äratundmiseks esitamise protokollidega tõendamist leidnud, et J.D rebis D.T ult 14.05 käest telefoni. Kohtul ei ole alust kahelda D.T ütlustes, mille kohaselt ta tundis telefoni ärarebimise hetkel käes valu, sest tema kõik teised ütlused haakuvad tunnistaja ütlustega, kuid kannatanu poolt valu tundmist või mitte tundmist ei saa tunnistaja kinnitada. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele. Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb. On üldteada asjaolu, et laste valulävi on oluliselt madalam täiskasvanute omast. Arvestades, et kannatanu puhul on tegemist alaealise lapsega, ja süüdistatav on kannatanust oluliselt suurem, 4 siis süüdistatava poolt rebimise käigus kasutatud jõust tingituna võis kannatanu tõepoolest valu tunda. Kannatanu tundis telefoni käest ära rebimise käigus füüsilist valu. Seega on tõendamist leidnud, et mobiiltelefoni ära võtmise käigus tekitas J.D kannatanule füüsilist valu, millega murdis kannatanu vastupanu vara äravõtmisel. Kuigi algselt võis J.D olla tekkinud soov panna toime avalik vargus, kasvas see kannatanule tekitatud füüsilise vägivalla tõttu üle röövimiseks, mistõttu on röövimine toime pandud kaudse tahtlusega.
  8. J.D süü 27.05.2010 röövimises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. J.D esialgsetest ütlustest nähtub, et ta oli sel päeval heroiini tarvitanud. Kohtas tänaval 2 neidu. D võttis pleieri neiul käest ära. J.D võttis pleieri alumisest osast ja vaatas seda ning pärast pani D selle talle kotti. Kinnipidamisel leiti pleier J.D kotist. Hiljem on J.D oma ütlusi muutnud ja võttis omaks et pani teo toime üksi ja põhjuseks oli narkojoove. Kannatanu JA ütluste kohaselt võttis naisterahvas T l käest kinni ja otsis ta taskuid läbi. Seejärel rebis naine Aa käest MP3 pleieri ja lahkus. Kannatanu A ütlusi kinnitab ka kannatanu T , kelle ütlustest nähtub, et Pakekaare 32 maja juures tuli tema juurde naisterahvas, kes küsis sigarette ja võttis kinni vasaku käe õlavarre piirkonnast, surus seda tugevalt ning tekitas valu. Alguses oli punetus nahal ja kipitas veidi. Naine hakkas tal taskutes sobrama. Seejärel võttis naine J. A käest MP3 pleieri koos pikendusjuhtmega. Sündmuskoha lähedal kinni peetud J.D läbiotsimisel leiti 27.05.2010 isiku läbivaatuse protokollikohaselt J.D musta värvi käekoti sahtlist mp3 mängija (MP-MAN musta värvi) ja valget värvi juhe (lk 80). J.D käest leitud kannatanutelt ära võetud esemed kinnitab, et J.D tõepoolest võttis need kannatanult ära. Kohtul ei ole alust kahelda kahe kannatanu kokkulangevates ütlustes, mis asjaoludel J.D neilt mp3 mängija ära võttis. Kannatanute ütlusi kinnitavad ka tunnistaja S.Š i ütlused, mille kohaselt nägi kuidas eelnevalt trepikojas teadvuseta olnud neiu küsis kahe teise neiu käest suitsu, tagasi sinna poole vaadates nägi, kuidas trepikojas olnud neiu tiris juhtmetest käest MP3 pleieirit ja seejärel jooksis eemal oodanud noormehe juurde. Seega on tunnistaja ja kannatanute kokkulangevate ütlustega tõendamist leidnud, et J.D rebis J. Aa käest 27.05.2010 telefoni, peale seda kui ta oli hoidnud käest kinni T l ja ta taskud läbi otsinud. Kohtul ei ole alust kahelda T ütlustes, mille kohaselt ta tundis käes valu, kui J.D sellest kinni hoidis, sest tema kõik teised ütlused haakuvad Aa ja tunnistaja Š i ütlustega, kuid kannatanu poolt valu tundmist või mitte tundmist ei saa teine isik kinnitada. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna vastab erinevate inimeste puhul välismõjuri erinevale intensiivsusele. Seega on valulävi subjektiivne nähtus, mis erinevate inimeste puhul erineb. On üldteada asjaolu, et laste valulävi on oluliselt madalam täiskasvanute omast. Arvestades, et kannatanu puhul on tegemist alaealisega, siis narkojoobes süüdistatava poolt kannatanu käest jõuga kinni hoidmine võis kannatanu tõepoolest valu tekitada. J.D usub, et isegi narkojoobes ei suudaks kellelegi haiget teha. On üldteada asjaolu, et inimesed, kes on narkojoobes teevad sel ajal asju, mida nad muidu ei tee ja ei pruugi seda pärast mäletada. Nagu nähtub ka J.D enda ütlustest paneb ta kuritegusid toime (ka varasemad vargused) ainult narkojoobes. Samuti kinnitas J.D ise, et ta alati päris täpselt ei mäleta kõiki sündmusi, mis olid siis kui ta oli narkojoobes. Seega J.D enda ütlused ei kinnita ega lükka ümber kannatanu ütlusi talle valu tekitamise kohta. Kannatanu T tundis käest kinni hoidmise ja taskute läbi otsimise ajal füüsilist valu. Teine kannatanu A nägi seda pealt ja kui J.D rebis temalt MP3 mängija ei osutanud ta enam vastupanu. On selge, et kui ühe alaealise suhtes oli kasutatud füüsilist vägivalda, oli sellega murtud ka teise kannatanu soov osutada vastupanu ja teine, kes seda vägivalda pealt nägi, on nõus ilma vastupanuta mp3 mängija ära andma. Seega on tõendamist leidnud, et 27.05.2010 tekitas J.D kannatanule T füüsilist valu ka seejärel võttis kannatanu A käest ära T le kuulunud MP 3 mängija. Kannatanu T suhtes kasutatud füüsiline vägivald oli ajaliselt vahetult 5 seotud A käest T MP3 mängija äravõtmisega. Vägivalla kasutamisega oli alanud röövimise koosseisuasjaolu realiseerimine. Kuigi algselt võis J.D olla plaan toime panna avalik vargus, kasvas see ühele kannatanule tekitatud füüsilise vägivalla tõttu üle röövimiseks, mistõttu on röövimine toime pandud kaudse tahtlusega. J.D tegevus kahes episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kui vägivallaga võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. J.D ei ole küll varem röövimiste eest süüdi tunnistatud, kuid kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastati tema poolt kahe röövimise toime panemine tuleb tema tegevus kvalifitseerida korduvusena, sest röövimise varem toime pannud isikuks on ka isik, kes on varem röövimise toime pannud, kuid ei ole selle eest veel süüdi mõistetud. NT on esitanud tsiviilhagi summas 1790 krooni. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi tõendamiseks Tele 2 arve, mille kohaselt on ta 03.03.2009 ostnud mobiiltelefoni №kia 7100 maksumusega 1690 krooni. Süüdistatav J.D ei oska hagi kohta midagi öelda, sest ta ei mäleta seda sündmust. Kohus leidis, et J.D on 14.05.2010 toime pannud kõnealuse telefoni röövimise. Kannatanu on oma tsiviilhagi tõendanud. Et lisaks telefonile tuleb osta Sim kaart on üldteada asjaolu. Telefon oli röövi hetkeks üksnes aasta vana. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava J.D kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt tsiviilhagi ulatuses välja mõista kannatanu kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. J.D karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab, et J.D kuriteod on muutnud järjest raskemaks ja menetlusesemeks olevate kuritegude puhul on tegemist juba I astme kuritegudega. Arvestades sooritatud kuritegude arvu, tekitatud kahju suurust, seda et J.D on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud (131-135, 82-83), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, vabanenud vanglast 31.12.2009 pani ta toime uued kuriteod, mille eest teda karistati 28.03.2010 vangistusega, millest teda vabastati tingimisi, kuid vähem kui kahe kuu möödudes pani ta katseajal toime uue kuriteo ja seejärel lühikese aja vältel veel teise vägivallaga seotud kuriteo, süüdistatava enda ütlustest nähtub, et kuriteod on tingitud narkootikumide tarvitamisest ja tal on probleeme töökoha leidmisega, tal oli elukoht, ta ei töötanud, olles seega isikuks kes ei sobi kriminaalhooldusele, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammääras. Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.D KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks aastat vangistust. 6 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 18.03.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuud ja 27päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust KarS § 68 lg 1 alusele lugeda kinnipidamiseaeg alates 27.05.2010 karistusaja hulka Karistusaja alguseks lugeda 27.05.2010 Tõkend vahistamine jätta muutmata Välja mõista J.D-lt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni ja koopiakulud 97.60 (üheksakümmend seitse krooni kuuskümmend senti). Kaitsetasu, koopiakulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
  9. Kviitung esitada Harju Maakohtule Asitõend MP 3 mängija jätta V.T le Välja mõista J.D-lt NT (xxx arvelduskonto xxxxxxxxxxx) kasuks 1790 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend) krooni Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 01.10.2010 Kohtunik Liina Pohlak 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.