1-09-5395 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasja number 1-09-5395 Taotlus Tartu Vangla

§ 74lg 4).

3. Määrata kriminaalhooldusalusele H.T-le täiendava kohustusena pöörduda psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule (

§ 75lg 2 p 5).

1. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele H.T-le ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele (KrMS § 432 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Pärnu Maakohtu 16.04.
3. a otsusega tunnistati H.T süüdi kuriteos

§ 213lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus neli

§-de 74 ja 75 sätete alusel vabastati H.T tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga, allutades H.T katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustati H.T katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati H.T katseajal mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi,

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustati süüdistatavat kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuse ehitusviimistluse erialal ja täitma koolikohustust. Kohus määras, et H.T-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. H.T anti katseajaks temale Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu Linna talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16.04.

1. a. Kohtuotsus jõustus 24.04.
2. a.
3. 14.09.
4. a määrusega pikendas Tartu Maakohus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 16.04.
5. a. otsusega mõistetud katseaega 6 (kuus) kuu võrra, s.o kuni 15.04.
6. a ja määras H.T-le katseajaks täiendava kohustusena osaleda sotsiaalprogrammis „Õige hetk“.
7. 28.03.
8. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametnik Evika Timašova Tartu Maakohtule erakorralise ettekande H.T kohta (ettekanne nr 29948), kuna kriminaalhooldusalune ei allu Pärnu Maakohtu 16.04.
9. a otsusega määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 08.03.
10. a toimunud kohtumisel esitas H.T ametnikule tutvumiseks väärteoprotokolli nr AB1216238, mille kohaselt juhtis H.T mootorsõidukit seisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,33 mg/l kohta (lõplikuks tulemiks loeti 0,28 mg/l kohta). Lisaks sellele juhtis H.T mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta. Hinnates toimepandud rikkumist, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks H.T-le määratud käitumiskontrolli pikendamist 3 kuu võrra, s.o kuni 15.07.
11. a ning võttes arvesse hooldusaluse isikut ning vestlustel avaldatud informatsiooni teeb ametnik kohtule ettepaneku määrata H.T-le täiendava kohustusena pöörduda psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule. Ettekandele on lisatud H.T 16.03.
12. a avaldus, milles ta on nõus pöörduma psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule.
13. Ettekandest nähtub, et alkoholivaba elustiili ei ole H.T katseajal saavutada õnnestunud. Karistusregistri 09.03.
14. a teatise kohaselt on H.T katseajal pannud toime viis väärtegu: 13.05.
15. a LS § 74´36 lg 1, 20.06.
16. a AS § 71, 07.07.
17. a ja 05.08.
18. a Ühistranspordiseaduse § 54´7 lg 1 ning 23.12.
19. a LS § 74´1 lg 1 alusel. Lisaks on H.T-le 09.02.
20. a koostatud erakorralise ettekande aluseks olev väärteoprotokoll. Tartu Ringkonnakohtu 05.10.
21. a määrusega võeti H.T kriminaalasja nr 1-0914298 menetlemisega seonduvalt vahi alla. Tartu Maakohtu 03.05.
22. a otsusega nr 110-1173 tühistati valitud tõkend - vahistamine - ning kohaldati kohtuotsuse jõustumiseni tõkendit - elukohast lahkumise keeld. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Vahistamisele eelnevalt õppis H.T ja jätkas ka vabanemise järgselt eriala omandamist Tartu Kutsehariduskeskuses. 08.03.
23. a TKHK poolt väljastatud tõendiga tõendatakse, et H.T õpib 2010/11 õppeaastal (täiskoormusega õpe) erialal "Metallitöötlemispinkidel töötaja"
24. kursusel. Õpilane alustas õpinguid 01.09.
25. a. T. 2 H.T-ga alustati sotsiaalprogrammi "Õige hetk" vastavalt kokkuleppe sõlmimise kuupäevale 01.10.
26. a. Käesolevaks ajaks on jõutud 13-st tunnist läbi töötada
27. Hooldusalune osaleb programmi tundides aktiivselt, kuid sõltuvalt õpingutest on programm jäänud venima. Kontrollnõudeid on H.T täitnud rahuldavalt. Registreerimisnõude täitmisel on sageli esinenud ajalist nihet. Hooldusalune on mitteilmumisest enamasti nõuetekohaselt teatanud. Peamiseks registreerimisaja muutmise põhjuseks on olnud õpingud. 5.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kriminaalhooldusalust tuleb distsiplineerida, et ta ei suhtuks katseaja tingimustesse kergekäeliselt ja et tal ei tekiks karistamatuse tunnet. Puudused on ilmnenud nii kontrollnõuete kui ka kohustuste täitmisel. Kohus on seisukohal, et kuigi H.T rikkumised on tõsised, ei ole kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine käesoleval juhul põhjendatud. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga leiab kohus, et H.T suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega ning täiendava kohustuse määramisega. Pidev riigipoolse järelevalve olemasolu aitab suunata H.T õiguskuulekale käitumisele. Kuna käesolevaks ajaks ei ole käitumiskontrolli eesmärgid veel täidetud, siis tagaks käitumiskontrolli pikendamine 3 (kolm) kuuks jätkuva kontrolli isiku tegevuse üle ning aitaks kaasa temale hoolduskavas seatud eesmärkide täitmisele. Samuti oleks käitumiskontrolli ajal võimalik isikule vajadusel täiendavaid lisakohustusi määrata, et distsiplineerida teda hoolduskavas sätestatud eesmärke täitma ning maandada riske uute õigusrikkumiste toimepanekuks. Eelkõige arvestades kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri või psühholoogi vastuvõtule. Nimetatud kohustus on kooskõlas kriminaalhoolduse eesmärkidega ning võib aidata kaasa hooldusaluse toimetuleku planeerimisele. Rutt Teeveer Kohtunik 3