1-10-425 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill
- a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-425 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
- aprill
- a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Z.Z-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsus kiirmenetluses lühimenetluse korras Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.Z Prokurör Hille Mardo Süüdistatav Z.Z XXX elukoht XXXXXXX XXXXX XXX XX-XX, ei tööta, varem 2 korda kohtu poolt karistatud, viimati
- aprillil
- a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 1 aasta vangistusega, kinni peetud
- jaanuar
- a Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsus Z.Z-i suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 1
(3)Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
- aprillil
- a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega kiirmenetluses lühimenetluse korras tunnistati Z.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
- jaanuar
- a.
- Z.Z tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti,
- jaanuaril
- a Tallinnas XXXXX tänaval asuvas kaupluses C. peitis oma seljakotti 20 pakki kohvi kogumaksumusega 1118 krooni ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Juba järgmisel päeval, so
- jaanuaril
- a Tallinnas XXXXXXXX XXXX asuvas M. kaupluses peitis ta uuesti seljakotti 20 pakki kohvi kogumaksumusega 1038 krooni ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Seekord jäi kuritegu tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni.
- Kuna isik oli kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud olid selged ja mille kohta olid kogutud kõik vajalikud tõendid, taotles prokuratuur kohtult KrMS § 2561 alusel kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Kuivõrd Z.Z oli taotlenud prokurörilt asja lahendamist tunnistajaid välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjalide põhjal, siis arutaski kohus Z.Z-i kriminaalasja kiirmenetluses lühimenetluse korras. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendas kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist Z.Z-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning kuna kriminaalasja arutati kiirmenetluses siis KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendas kohus Z.Z-ilt väljamõistetava sundraha suurust poole võrra.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud vangistuse osas ja taotledes selle kandmata osa asendamist tingimisi vangistusega. Süüdistatav leiab, et arvestades tema süü suurust on mõistetud karistus liialt karm. Oma taotlust põhjendab süüdistatav sellega, et kuritegu ei ole raske ja tekitatud kahju on väike. Ta on varem kandnud vangistust ja kordagi ei ole teda selle kandmiselt tingimisi vabastatud.
- Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni ja taotlesid karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamist, prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on Z.Z-ile karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest 2
(3)karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus õigustatult oma otsuses märkinud, et Z.Z on varem kaks korda samalaadsete kuritegude eest kohtu poolt karistatud reaalse vangistusega, kuid see ei ole süüdistatavat mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks rõhutada, et kõne all olevad kuriteod pani Z.Z toime vähem kui kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Lisaks kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistustele, on Z.Z-i karistatud 32 korda väärteomenetluse korras, seda peamiselt NPAS § 15¹ lg 1 alusel ilma arsti ettekirjutuseta narkootiliste ainete tarvitamise ja varavastaste süütegude eest rahatrahvi või arestiga. Rahatrahvid on tasumata. Tal puudub alaline töökoht. Seega on tegemist narkosõltuvuses oleva isikuga, kes paneb jätkuvalt toime varavastaseid süütegusid. Seetõttu on apelleeritud kohtuotsuses märgitud kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et arvestades taolisi asjaolusid puudub alus süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus, samuti süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalselt ärakandmisele. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 16. jaanuari 2010. a otsus Z.Z-i suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 3
(3)