1-09-19533 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2010. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-19533 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas R

§ 199

lg 2 p 7,8, 9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.U (ankeetandmed esimese astme kohtuotsuses) RESOLUTSIOON Jätta B.U apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 15. märtsi 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati B.U süüdi

§ 266

lg 2 p 1,3 (episood 19.10.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p-de 8,9 (episood 08.07.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmiste, so Harju Maakohtu 05.06.2009.a. ja 07.07.2009.a. kohtuotsustega mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra (9 kuud vangistust ja 4 kuud vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Veel tunnistati B.U süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 (episood 12.06.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust;

§ 266

lg 2 p-de 3 (episood 15.06.2009) järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks 2 päeva. Kohus määras karistusaja alguseks 18.11.2009 a.

1. B.U mõisteti süüdi selles, et ta vargusi süstemaatiliselt toime paneva isikuna, pani ajavahemikul
2. juunist
3. a kuni
4. oktoobrini
5. a Tallinna linnas taas toime vargusi ja omavolilisi sissetungimisi võõrastesse hoonetesse.
6. Maakohtu otsuse peale esitas B.U apellatsiooni, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt range. Palub mõistetud vangistusest tingimisi vabastamist või selle asendamist üldkasuliku tööga. Oma taotlust põhjendab sellega, et tal on elukaaslane ja alaealine laps, kes vajavad tema abi. Tööd tehes oleks temast ühiskonnale rohkem kasu, kui vanglas viibides. Ta tunnistab end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi ja kahetseb. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
8. oktoobri 2007.a kohtumääruses nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb (RT III 2007, 36, 288). 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning B.U ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Kuriteo toimepanemise asjaolude kohta B.U ütlusi anda ei soovinud, kuid ta tunnistas tema vastu esitatud tsiviilhagi ja kahetses toimepandut ning taotles endale kergema karistuse mõistmist. Seega oli esimese astme kohtus tagatud B.U õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on B.U-le karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub

§-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast 2

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust põhjendatult suurendanud B.U-le eelmiste kohtuotsuste järgi mõistetud karistuste ärakandmata osa võrra. Seega mõistetud karistusest teistkordset tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ei võimalda. 4.4 Kuna B.U pani uued kuriteod toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides, siis see näitab, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi.

§ 69

lg 4 kohaselt peab süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kuna B.U on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid ja kohustusi täita, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et B.U-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on B.U apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 2 läbi vaatamata. Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola 3