← Eesti

1-10-7191/11

Obsah (4)§ 238§ 189§ 187§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-7191 Kohtukoosseis Malle Preimer, Ivi Kesküla ja Julia Katškovskaja Vaidlustat

§ 238alusel 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud ja 20 päeva vangistust, mis jäeti Kar

S § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, katseajaks määrati 18 kuud. Menetluskuludena mõisteti temalt välja sundraha 3 262 krooni ning kaitsjatasu 3 618 krooni riigituludesse. 2. Esitatud kaebuses taotleb T.L-i kaitsja maakohtu otsuse tühistamist osas, millega süüdimõistetult mõisteti välja kaitsjatasu 3 618 krooni, leides, et kaitsjatasuna kuulub T.L-ilt väljamõistmisele üksnes 1 932 krooni, ülejäänud osa 1 686 krooni palub kaitsja jätta riigi kanda. Kaitsja märgib, et seoses õigusabi osutamisega moodustas õigusabi tasu 1 932 krooni, seoses kaitsja sõiduga Rakverest Tallinna ja tagasi tekkis täiendav kulu 1 686 krooni. Määruskaebuse esitaja osundab, et riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib määrata ka advokaadi, kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise kohaga. Konkreetse riigi õigusabi osutaja valimine ei kuulu kahtlustatava mõjusfääri vaid riigi mõjusfääri. Kuivõrd T.L-i mõjusfääri ei kuulunud, milline konkreetne advokaat riigi õigusabi ülesande vastu võtab ja kui kaugelt ta menetlustoimingule sõidab, siis ei ole proportsionaalne panna tema kanda ka neid kulutusi, mis tekivad õigusabi osutajate ühest maakonnast teise sõiduga. Kaitsja märgib, et T.L-ilt on põhjendatud välja mõista riigi õigusabi tasu ulatuses, mis oleks kaasnenud temale siis kui õigusabi oleks osutanud advokaat, kelle büroo asukohaks on Tallinn. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3.

§ 189

lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 189

lg 3 kohaselt juhul, kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, milles sätestatu näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Seega, kuivõrd menetluskulude hüvitamine ei ole olnud kohtuliku arutamise objektiks, siis sõltumata sellest, et kohtuistungil pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist on kõik kohtumenetluse pooled apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobunud, on ka käesolevas asjas kohaldatav

§ 189

lg 3, mis näeb ette võimaluse vaidlustada kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust.

  1. Kohtukolleegium soostub kaitsjaga selles, et kuivõrd T.L kui kahtlustataval puudus võimalus kaasa rääkida ja arvamust avaldada selle otsustuse üle, et temale määratakse kaitsja mitte Tallinnas asuvast advokaadibüroost vaid Tallinnast üle 100 km kaugusel asuvast Rakvere advokaadibüroost, siis on temalt õigusabi osutamisega seoses tekkinud lisakulutuste (õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja tasu ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud) sissenõudmine põhjendamatu, sest see rikuks vaieldamatult võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse printsiipi. Seega tuleb jätta T.L-i kanda kulutused õigusabile ulatuses, mis vastab olukorrale, kus õigusabi oleks talle osutanud advokaat, kelle büroo asukohaks on Tallinn.
  2. T.L-ilt on välja mõistetud kaitsjatasu, mis on moodustunud kriminaalasjas olevate taotluste ja määruste kohaselt järgmiselt. 1) Tasu menetlustoimingus osalemise eest kiirmenetluses puhkepäeval 525 krooni, koos käibemaksuga 630 krooni. Tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 550 krooni ja sõidukulu 420 krooni, kokku koos käibemaksuga 1 164 krooni. 2) Tasu kohtulikuks lihtmenetluseks ettevalmistamise eest 450 krooni ja kohtuistungil osalemise eest 100 krooni, kokku koos käibemaksuga 660 krooni. Tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest 550 krooni ja sõidukulu 420 krooni, kokku koos käibemaksuga 1 164 krooni. 2
  3. Eelnevast tuleneb, et T.L-ile on osutatud riigi õigusabi maksumusega 1 290 krooni (525 +550+käibemaks 20%) ning selle summa väljamõistmine süüdimõistetult on põhjendatud.
  4. Ülejäänud kulutused õigusabile 2 328 krooni ulatuses on tekkinud seoses sellega, et õigusabi osutaja advokaadibüroo asub Tallinnast rohkem kui 100 km kaugusel. Siinjuures ei nõustu kohtukolleegium määruskaebuse esitajaga selles, et need kulutused tuleb jätta riigi kanda ning märgib, et käesoleva asja faktiliste asjaolude ja kaitsja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nr 1-09-8240 tulenevate faktiliste asjaolude vahel puudub analoogia. Viidatud määrus käsitles olukorda, kus Lääne Maakohtu Haapsalu kohtumaja menetluses oli mitme süüdistatavaga seotud kriminaalasi ning Haapsalus asuvatel advokaadibüroodel ei olnud võimalik kõikidele süüdistatavatele riigi õigusabi osutamist tagada. Seega oli kaitsjate kaasamine väljastpoolt Haapsalu tööpiirkonda vältimatu. Käesolevas süüdistusasjas ei ole ilmselgelt tegemist olukorraga, kus Tallinnas asuvatel advokaadibüroodel ei oleks olnud võimalik T.L-ile õigusabi osutada. Ka määruskaebusest tuleneb, et kaitseülesanded on Rakveres asuva advokaadibüroo advokaat A. Aasmaa endale võtnud. Kohtukolleegium möönab, et Riigi õigusabi infosüsteemi vahendusel võib advokatuur määrata advokaadi, kelle advokaadibüroo asukoht ei ole identne õigusabi osutamise asukohaga, kuid sellisel juhul peab riigi õigusabi osutamise ülesande vastuvõtnud kaitsja arvestama, et „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) p-s 52 ja 57 sätestatud kulutused hüvitatakse riigi poolt üksnes advokaadi põhjendatud taotluse alusel. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotlus põhjendatud juhul, kui riigi õigusabi osutamine toimub osutamise asukohast enam kui 40 km kaugusel asuvast advokaadibüroost vältimatutel põhjustel, st juhul, kui riigi õigusabi osutamise koha advokaadibüroodel pole millegipärast võimalik ise riigi õigusabi osutada või on see märkimisväärselt raskendatud. Käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud ning kohtukolleegium leiab, et tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulu, kokku koos käibemaksuga 2 328 krooni tuleb jätta kaitsja enda kanda.
  5. Seega kuulub T.L-ilt kaitsjatasu katteks väljamõistmisele 1 290 krooni, ülejäänud 2 328 krooni tuleb jätta kaitsja enda kanda.
  6. T.L-i kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse hüvitada riigi õigusabi osutamise käigus määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 300 krooni.

§ 187

lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Vastavalt

§-le 173 lg 1 p 1 ja §-le 175 lg 1 p 4 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka määratud kaitsjale määratud tasu. „Korra“ p 29 kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 250 krooni, millele lisandub käibemaks 50 krooni. Seega, kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse T.L-ilt menetluskulude väljamõistmise osas, siis tuleb määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg 1, 2, 3, § 391 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 31.

mai 2010.a otsuse T.L-ilt 3 618 krooni väljamõistmises kaitsjatasu katteks ja rahuldab tema kaitsja määruskaebuse osaliselt. Malle Preimer Ivi Kesküla 3 Julia Katškovskaja 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.