MS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada M.T
järgi ja mõista talle rahaline karistus 180 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 9000 (üheksa tuhat) krooni.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.05.2010a., s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 8700 (kaheksa tuhat seitsesada) krooni.
lg 1 p 1 alusel võtta M.T-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M.T-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning tasu riigi õigusabi eest 420 (nelisada kakskümmend) krooni. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 1 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas viitenumbriga
MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. M.T on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. M.T on varem kriminaalkorras karistamata.
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades M.T poolt tema puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas arvestab kohus karistuse mõistmisel, et M.T on kriminaalkorras varem karistamata, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu. Kohus leiab, et M.T-le tuleb määrata sanktsiooni keskmäära lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 180 päevamäära, s.o 9000 krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse 2 päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistatava päevasissetulek on 50 krooni. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 180 krooni. Lisakaristusena võtta M.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2. Kohus mõistab sundraha välja summas 6525 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 420 krooni. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.