4-10-3728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-3728 (2373,10,005558) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7419lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusalune isik: S.G, xxx, elukoht: xxx. Kaitsja: Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli advokaat Maano Saareväli, Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada S.G kaitsja advokaadi Maano Saareväli kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 19 27.09.2010 otsusele nr 2373,10,005558 S.G karistamises LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja KarS §

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks osaliselt, so määratud põhi- ja lisakaristuse osas. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 27.09.2010 otsus nr 2373,10,005558 S.G karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja KarS §

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks määratud põhi- ja 1 lisakaristuse osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata. 3. Teha uus otsus ning kergendades S.G-le määratud põhi- ja lisakaristust, 19 mõista S.G-le LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks rahatrahv 55 (viiskümmend viis) trahviühiku ulatuses, so 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni ja KarS §

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 (neli) kuuks.

1. Mõistetud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest, so 28.12.2010 ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel, so 27.04.
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 26.11.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 27.12.
4. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.12.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 19 27.09.2010 otsusega nr 2373,10,005558 karistati S.G LS § 74 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja KarS §

§ 7419

lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 08.09.2010 kell 19.50 Tallinn-Paldiski tee

1. kilomeetril Paldiski linnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Pajero registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,23 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 20 lg 4 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles märgitakse, et menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses leides, et alkoholisisalduse tuvastamisel ei ole järgitud ettenähtud menetluskorda, samuti ei vasta määratud karistus KarS § 56 nõuetele. Kaebuses leitakse, et alkoholisisalduse kontrollimiseks läbiviidud menetlustoiming on tühine. V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel (sh menetlustoimingute tegemisel) kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikus sätestatud erisustega. V™S § 24 kohaselt osaleb tõlk väärteomenetluses kriminaalmenetluses sätestatud korras. KrMS § 161 lg 1 kohaselt, kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk. KrMS § 161 lg 2 kohaselt on tõlk erialakeelt oskav isik ja tõlgi ülesannet ei tohi täita kriminaalmenetluse muu subjekt. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt hoiatatakse vannutamata tõlki teadvalt valesti tõlkimise eest. Vaidlusaluse väärteoasja toimikust nähtub, et menetlus on läbi viidud ja menetlusdokumendid koostatud eesti keeles. Menetlusalune isik ei valda eesti keelt ei kõnes ega kirjas. Allkirju menetlusdokumentidele andis menetlusalune isik kohtadesse, kuhu politseiametnik osutas. Lihtsas vene keeles selgitati menetlusalusele isikule vaid, et allkirjad käivad selle kohta, et tema hingeõhus on alkoholi niipalju, nagu näitab alkomeeter ja et seda ei ole palju ja et selline seisund on keelatud seisund, mille eest saab määrata karistuse. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 kohaselt tuleb isikule, kelle suhtes rakendatakse alkoholikontrolli, enne indikaatorvahendiga või tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduse kontrollimist selgitada tema õiguseid, mh õigust keelduda alkoholisisalduse kontrollimisest väljahingatavas õhus. Menetlusdokumentidest nähtub, et sellised õigused on indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis fikseeritud, kuid 2 protokolli tekst on eestikeelne. Menetlusdokumentidest ei nähtu, et eesti keelse teksti tõlkimisel oleks kasutatud tõlgi abi. KrMS § 161 lg 4 kohaselt on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tõlgi puudumise tõttu tühine. Tõlgi kohustusliku osavõtu alused tulenevad KrMS § 161 lg-st 1 – kui menetlusosaline ei valda eesti keelt või kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti. Eelosundatu tähendab muuhulgas ka seda, et eesti keelt mittevaldavale isikule tuleb tõlkida ka eestikeelne menetlusdokument, et tagada teksti ja õiguste arusaadavus. Vaatlusaluses väärteoasjas ei ole eelnimetatud nõudeid järgitud, mistõttu on joobeseisundi kontrollimisele suunatud menetlustoiming tühine. Samamoodi on tühine ka menetlustoiming, mis seisneb väärteoprotokolli koostamises (väärteosüüdistuse esitamine). Ülalmärgitud põhjustel puudub asjas tõend alkoholi sisalduse kohta menetlusaluse isiku organismis, samuti puudub väärteoprotokoll. Eelnimetatud tõendite ja dokumentide puudumisel tuleb väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses leitakse ka seda, et puuduvad väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Kui oletada, et menetlustoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt, ei ole tuvastatud väärteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid. Tunnistaja IM ütluste kohaselt oli menetlusalune isik väitnud, et ta arvas, et alkoholi eelmise päeva tarvitamisest enam organismis ei ole. Menetlusalune isik kinnitab, et midagi sellist ta väitnud ei ole, kuna ta ei olnud eelmisel päeval alkoholi tarvitanud. Ka väärteo toimepanemise päeval ei olnud menetlusalune isik alkohoolseid jooke tarvitanud. Päeva jooksul oli ta joonud januks ja toidu kõrvale mõne pudeli poekalja. Sõidukit juhtima asudes ei tundnud ta ega saanud aru, et tema organismis võib olla lubatust suurem kogus alkoholi. Kuivõrd menetlusalune isik ei olnud alkoholi tarbinud, ei osanud menetlusalune isik kahtlustada, et tema veres võib olla siiski alkoholi ja sõiduki juhtimine on keelatud. Teadmine oma seisundi nõuetelevastavusest oli menetlusalusele isikule küllaltki vältimatu, kuna üldjuhul ei kaasne kalja tarbimisega alkoholijoovet või organismi alkoholikoguse suurenemist. Kaebuses on asutud ka seisukohale, et karisus ei vasta KarS § 56 lg 1 nõuetele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka kergendavate ja raskendavate asjaoludega, samuti võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb arvestada ka teo tehioludega, mis iseloomustavad isiku süü suurust. Vaatlusalusel juhul on menetlusalusel isikul mõõdetud alkoholikogus LS § 7419 lg 1 keskmises määras. Menetlusalune isik ei ole tegu toime pannud tahtlikult – on usutav, et menetlusalune isik ei tundnud ega saanud aru, et tema organismis on lubatust enam alkoholi. Menetlusalune isik töötab OÜ-s PSP (endine EST OÜ) masinajuhina ning vajab tööle jõudmiseks ja tööülesannete täitmiseks mootorsõiduki juhtimise õigust. Eelnimetatud asjaolud iseloomustavad menetlusaluse isiku tegu vähemohtlikuna ning teo toimepanemist, kui viimase aja juhuslikku, episoodilist laadi sündmust menetlusaluse isiku elus. Kaitse leiab, et juhtimisõiguse piiramine, kui eripreventiivne sunnivahend, ei ole antud teo asjaolusid hinnates vajalik ega põhjendatud. Rikutud õiguskorda on võimalik taastada ka lisakaristust kohaldamata. Samuti ei esine vaatlusalusel juhul ülekaalukat preventiivset huvi menetlusaluse isiku kõrvaldamiseks liiklusest ja eriti sedavõrd pikaks ajaks. Ülaltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et väärteomenetluses on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust sellega, et menetlusalusele isikule ei ole tagatud tõlgi abi, samuti ei ole tuvastatud väärteokoosseisu subjektiivsete tunnustena tahtluse või ettevaatamatuse olemasolu. Ka ei vasta määratud karistus KarS § 56 lg 1 sisule. Seetõttu taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamiseks alus puudub, palub menetlusalune isik tühistada vaidlustatud otsus lisakaristuse osas. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et töötas suvilas ja päeva jooksul jõi kalja. Sõitis välja ja kohtus patrulliga, kästi puhuda. Sõiduki peatas meesterahvas. Pöörduti 3 tema poole eesti keeles, et viiakse läbi: kõik puhuvad. Seejärel kästi väljuda autost ja istuda politseiautosse. Seda räägiti juba vene keeles. Puhus teise vahendisse, öeldi, et on piisav joove. Näitas kerget joovet, hakati vormistama protokolli. Tehti korda-mööda. Üks kirjutas, teine rääkis. Märgiti vahendi näidud, näidati kuhu alla kirjutada. Öeldi, et vaja minna Sauele, kuid ei teadnud miks, ei antud arusaadavat vastust. Ei selgitatud, et võib keelduda puhumisest ja nõuda vereproovi. Taheti teha väike trahv, siis mõeldi ümber. Politsei rääkis, et selline kogus võib tekkida paljudest faktidest, kui test teha 15-20 minuti pärast, siis poleks midagi näidanud. Politseiametnikud suhtlesid temaga kord vene, kord eesti keeles. Kui ühest fraasist sai aru, siis räägiti eesti keeles edasi, siis ütles, et ei saa aru, vastati, et just said aru. Tema poole pöörduti eesti keeles, see pöördumine ei olnud arusaadav. Ei tea miks tõlki ei küsinud, öeldi, et kirjuta siia ja siia alla. Ei teadnud, et tõlki võib paluda. Väärteoprotokolliga ei tutvunud, öeldi, et kirjuta alla. Kirjutas protokolli mida kästi kirjutada. Varem on joobes juhtimise eest mitu korda karistatud, protseduur on tuttav. On varem indikaatorvahendisse puhunud. Selle eesmärgiks on alkoholi sisalduse mõõtmine. Ükskord varem peeti ka kinni, kolm autot peeti kinni, viidi Koplisse, kuid seal ei näidanud midagi. Vereproovi võtmise kohta on kuulnud advokaadilt. Juhtimisõigus on 2005 veebruarist, liikluseeskirja luges viimane kord veebruaris. Kuidas toimub vereproovi võtmine seda ei tea, politseiametnikelt ei küsinud. Keegi ei pakkunud, ei teadnud et võib teha. Arvas, et vereproovi võtmine on politsei nõudmine, ise ei küsinud selle kohta. Allkirja andis selle kohta, mida aparaat näitas. Aparaadi näitu nägi, oli 0,23, öeldi, et väärtegu, näidati tabelit. Ei küsinud mille kohta allkirja anda, ei mõelnud selle peale. Öeldi, et kirjuta alla, kõik otsustati ilma temata. Viimane kord keeldus allkirjast, ikka tehti kaks trahvi ära. Protokollil indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise kohta keskel antud allkirja kohta ei mäleta kuidas selle kirjutas. Viimane allkiri on aparaadi numbrite kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse all allkirja kohta pole aimugi, mis allkiri see on. Ei küsinud mille kohta allkiri anda. Väärteoprotokolli pöördel allkirja kohta võib öelda, et kästi allkiri sinna panna. Teksti ei lugenud, allkirja pidi ikka panema. Tundis huvi kuhu tuleks kirjutada mittenõustumise kohta, anti aadress kuhu kirjutada, kiri ei läinud kohale. Vereanalüüsi andmise õiguse kohta midagi öeldi, ei mäleta. Ise teadis, et on võimalik, ei mõelnud selle peale. Ei teadnud kuidas alkohol sai ilmuda organismi. Ei tarvita alkoholi, pärast viimast väärtegu ei joo üldse. Kohtule esitatud dokumentidest on näha, et ta töötab masinajuhina ja tal on vajalik juhtimisõigus. Need dokumendid talle tõlgiti. Tunnistaja Kristi R seletas, et on menetlusaluse isikuga mitmel korral läbi viinud menetlustoiminguid alkoholijoobe tuvastamise osas. Töötab piirkonnas kolm aastat. Vaidlusaluses asjas teostas koos I.M iga liiklusjärelevalvet ning peatati S.G juhitud sõiduk. Esmase kontrolli teostas indikaatorvahendiga I.M . See näitab ainult tuld. Tuli üle puhuda Lion 500, mis näitab numbreid. Juht juhatati politseiauto juurde ja Lion 500 näit oli 0,26 mg/l. Juhile selgitati kinnipidamise põhjust ja edasisi toiminguid. Juhil oli kiire. Selgitati, et kas minna Sauele tõenduslikku alkomeetrisse puhuma või Wismari Haiglasse vereproovi andma. Kuivõrd oli teeremont, siis pidi ühe variantidest valime, et teada, millist teed minna. Juht jäi tõendusliku alkomeetri juurde. Mõõtmise teostas ise, samuti koostas juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Isikule tuldi järgi ja ta lahkus. Suhtlemine toimus vene keeles, rääkis pooleks eesti keelega, S.G saab eesti keelest aru. S.G kirjutas alla, küsimusi tal ei olnud. Tunnistaja Ivo M seletas, et peatas menetlusaluse isiku auto, isik puhul indikaatorvahendisse, see näitas tuld, mis viitas sellele, et inimene on tarvitanud alkoholi. Läksid koos teise konstaabli juurde, kes mõõtis üle indikaatorvahendiga Lion
3. Isikule oli kõik selge, kiirustas. Selgitas, et on vaja sõita Sauele, isik oli nõus. Suhtles isikuga vene keeles. K.R selgitas nii eesti kui vene keeles. Menetlusdokumentide sisu tehti isikule selgeks nii palju, et isik sai aru. Kui S.G oleks keeldunud tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest, oleks pidanud sõitma Wismari Haiglasse, seda talle selgitati. 4 Kaebuse esitanud menetlusaluse isiku kaitsja jäi kaebuse juurde kogu mahus. Joobeseisundi tuvastamise protseduur on menetluse osa. Õigused ja kohustused tuleb selgitada enne esimese toimingu tegemist, enne indikaatorvahendisse puhumist. Kaebuse esitanud isikule protseduure ei selgitatud. Allkiri on eestikeelsel menetlusdokumendil. KrMS § 161 kohustab menetlusse kaasama tõlgi kui isik ei valda eesti keelt või keelt, milles menetlus toimub. Tõlgi kaasamise kohta toimikus andmed puuduvad ning senini ei ole aru saada mis keeles menetlus toimus. Kui menetlusdokumentide sisu selgitati vene keeles, on tegemist sisuliselt tõlkimisega, kuid KrMS § 161 lg 2 sätestab, et tõlgi ülesannet ei tohi täita menetluse muu subjekt. Seega on menetlustoimingud tühised. Menetlusalune isik ei ole tunnistanud alkoholi tarvitamist, samuti ei ole tuvastatud tema läbivaatusel ühtegi tunnust, mis viitaks sellele, et ta oleks tajunud alkoholi sisaldust organismis ja tegema sellest omad järeldused. Ei saa välistada, et joodud kaljas võis olla teatud kogus alkoholi või läinud käärima. Isik ei saa ette näha, et mittealkohoolne jook tõstab alkoholisisaldust organismis. Karistuse osas aga on kohtuväline menetleja määranud karistuse ebaproportsionaalselt, kuivõrd LS § 7419 lg 1 sätestatud määra keskmist ületab tuvastatud alkoholisisaldus 0,01 võrra, kuid karistus on määratud sanktsiooni ülemmääras. Karistuse aluseks on isiku süü ning põhikaristus ei tohiks ületada poolt määra ning lisakaristus oma määras on põhjendamatu. Pärast viimast süütegu 2008 ei ole menetlusalust isikut karistatud ühegi liiklusalase väärteo toimepanemise eest, mistõttu eripreventiivse meetme rakendamine on põhjendamatu. Kui kohus ei leia, et väärteomenetlus tuleb lõpetada, siis tuleks vähendada nii põhi- kui ka lisakaristust. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteo subjektiivne külg on täielikult tõendatud. S.G on korduvalt karistatud ja ta asus alkoholi tarvitanuna taas sõidukit juhtima. Politseiametnike ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik tarvitas eelmisel õhtul alkoholi. Mis puudutab kalja versiooni, siis iga isik saab aru joogi maitsest kas seal on alkoholi sees või mitte. Mis puudutab menetluse keelt, siis S.G on ise märkinud, et süüdistus on arusaadav ja ta on protokolliga tutvunud. Ei saa rääkida sellest, et ei saanud aru, mis toimub. Iseenesest on protsess S.G-le tuttav, vereproovi andmise võimalus oli olemas ka eelmise joobe tuvastamise korra redaktsiooni puhul, ta ei soovinud vereanalüüsi. Ta pole vastu vaielnud ühelegi toimingule. Korduvalt on käinud politseiosakonnas, probleeme ei ole tekkinud. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid, eripreventiivseid eesmärke. Just see tingib suure karistuse. Isikut on korduvalt karistatud, karistused mõjunud ei ole. Kaebus on alusetu. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti kontrollinud kohtuistungil avaldatud väärteoasja kirjalikke materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuses on esmalt viidatud sellele, et väärteomenetluses on rikutud väärteomenetlusõiguse norme, kuivõrd menetlusse ei olnud kaasatud tõlki ja seetõttu on kõik menetlustoimingud tühised. Kaebuse kohaselt ei saanud menetlusalune isik toimuvast aru ning sellega rikuti tema õigusi. Kohtuistungil kaasati kaebuse läbivaatamisele tõlk ning kuulati ära nii menetlusalune isik kui ka tunnistajad menetlustoimingute läbiviimise osas. Tunnistajad selgitasid, et suuremas osas toimus suhtlemine vene keeles ja menetlusalune isik sai toimuvast aru. Kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et toimunud protseduuri eesmärgist sai ta aru, sai aru ka tõendusliku alkomeetri näidu mõttest. Samas selgitas, et allkirju andis sinna kuhu kästi, vastasel juhul oleks võinud juhtuda sama, mis eelmisel korral, kui keeldus allkirjade andmisest. Seejuures on kohtuistungil avaldatud väärteoprotokolli menetlusalune isik omakäeliselt märkinud üheselt mõistetavalt seda, et on väärteoprotokolliga tutvunud ja ka süüdistus on arusaadav. Seega on ka omakäeliselt kinnitanud seda, et tema jaoks midagi menetlustoimingutes arusaamatuks jäänud ei ole. Menetlusalune isik on allkirjastanud väärteoprotokolli, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, samuti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Kõikidel nendel dokumentidel on piisavalt ruumi märkimaks, et talle on midagi jäänud arusaamatuks, et ta ei saa menetluse keelest aru või et ta soovib tõlgi osavõttu menetlustoimingutest. Nendel dokumentidel ei ole aga ühtegi 5 menetlusaluse isiku sellekohast märget. Menetlusaluse isiku enese selgitustest nähtuvalt oli protseduur kui selline tema jaoks teada, kuivõrd teda oli korduvalt tabatud mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis. Väited selle kohta, et menetlusalusele isikule ei ole selgitatud seda, et ta võib keelduda alkomeetrist ja nõuda vereproovi võtmist ei ole kohtu arvates samuti kohased, kuivõrd menetlusaluse isiku enese selgituste kohaselt oli ta tutvunud sama aasta alguses liiklusseadusega ning seega oli ta ka teadlik vereproovist alkoholisisalduse määramise võimalikkusest nagu oli ta teadlik ka sellest, et ka eelmistel kordadel, kui kehtis liiklusseaduse varasem redaktsioon, oli võimalik alkoholi määramine vereproovis. Väide, et ta ei tulnud selle peale, et seda nõuda, ei tähenda kohtu arvates veel seda, et ta kindlasti oleks seda nõudnud ja et talle sellist õigust ei selgitatud. Pigem nähtub tunnistajate ütlustest, et menetlusalusel isikul oli väga kiire. Menetlusalune isik selgitas ka seda, et ta saatis väärteoprotokollis märgitud eposti aadressil ka vastulause, kuid see ei jõudnud kohale. Kohus teeb sellest järelduse, et menetlusalusel isikul olid seega tema õigused korralikult selgeks tehtud ja puudub alus väita, et talle õigusi selgitatud ei olnud. Samas ei jõudnud väidetavalt menetlusaluse isiku vastuväide kohale, kuid menetlusalune isik ei esitanud ühtegi kirjalikku tõendit vastulause saatmise ja selle ebaõnnestumise kohta, kuigi elektronposti sellekohase kasutamise kohta on võimalik arvutiprogrammist teha väljatrükki. Arvestades eelmärgitud andmeid, leiab kohus, et menetlusalune isik sai toimuvast aru, talle selgitati tema õigusi ja menetlustoimingute eesmärke ning menetlusalusele isikule ei saanud jääda midagi arusaamatuks. Kohene otsuse tegemisele järgnenud advokaadi poole pöördumine näitab samuti seda, et menetlusalusele isikule ei ole midagi jäänud arusaamatuks ja ta sai ka aru tema suhtes koostatud otsusest, millega ta rahul ei olnud. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus väita, et vaidlusalune väärteomenetlus on läbi viidud väärteomenetlusõiguse normide rikkumisega. Kaebuses on asutud ka seisukohale, et menetlusalune isik võis alkoholi tarvitada ettevaatamatusest. Menetlusalune isik selgitas, et ta ei tarvita pärast viimast süütegu enam alkoholi ning talle on arusaamatu juhile keelatud seisundi tekkimise põhjus. Kaitsja asus seisukohale, et menetlusalune isik jõi kalja, milles võis olla alkoholisisaldus kuni 1,0 % või võis olla see kali käärinud ja isik ei saanud aru sellise seisundi tekkimisest. Kohtuväline menetleja püüdis tõendada sellise seisundi tekkimist tunnistajate ütlustega, kelle sõnade kohaselt oli menetlusalune isik tunnistanud eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist. Kohus asub seisukohale, et juhile keelatud seisundi tekkimise põhjus ei ole väärteomenetluses tõendamisesemeks ning tõendamisesemeks on vaid juhile keelatud seisundi olemasolu ja selle seisundi põhjustav alkoholi sisalduse näitaja isiku organismis. Ei menetlusaluse isiku ega tunnistajate versioone ei ole ühegi muu tõendiga kinnitatud ning kohtu jaoks ei ole sellel tähtsust. Kohtu jaoks on oluline asjaolu, et menetlusaluse isiku kontrollimisel tuvastati juhile keelatud seisund. Küll peab kohus võimalikuks, et eelmisel õhtul alkoholiga liialdamisest tulenev ja järgmisel päeval säilinud seisund ei pruugi olla isikule sellisel määral tajutav kui nö värskelt saavutatud seisund. Kuivõrd nii kaebuses kui ka kohtuistungil jäi kaebuse esitaja versiooni juurde, et menetlusalune isik jõi kalja, millest võis tekkida alkoholisisaldus menetlusaluse isiku organismi, siis peab kohus sellele ka tähelepanu pöörama. Kaitsja leidis, et kauplustes müügil olevas kaljas võib olla alkoholi 1 mahuprotsent, kuid kohtu arvates on meedias küllalt tähelepanu pööratud sellele, et müügil olevas kaljas on alkoholi mahuprotsent siiski vaid 0,5 ja selline jook on jaekaubanduses müügil, mistõttu loeb kohus üldteada asjaoluks, et müügil oleva kalja alkoholisisaldus ei ületa 0,5 mahuprotsenti. Samas ei kujuta kohus ette seda kalja kogust, mida oleks vaja ära juua, et saavutada alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,18 mg/l. Kohtu arvates peaks sellist kalja sisse jooma mitmeid liitreid järjest ning kohtu arvates oleks sellises koguses vedeliku sisse joomine tervist ohustav ning kohtu arvates ei suudaks ka inimene seda kogust lühiajaliselt sisse juua, et eelmärgitud seisundit saavutada. Kohus asub seisukohale, et taoline versioon menetlusalusel isikul juhile keelatud seisundi tekkemehhanismi kohta ei ole eluliselt usutav ning on väljamõeldis parema versiooni puudumisel, kuivõrd eelmisel õhtul alkoholi tarvitamise tunnistamine lükkaks ümber väite selle kohta, et menetlusalune isik juba pikemat aega alkoholi ei tarvita. Samas tunnetaks isik, kes kaua aega alkoholi ei ole tarvitanud, tekkivat seisundit kiiremini kui isik, kes regulaarselt alkoholi tarvitab. Küll asub kohus seisukohale, et kui isik ei taju sellise juhile 6 keelatud seisundi tekkimist ning peab sellist seisundit normaalseks ja igapäevaseks, on selline isik liikluses ohtlik ja tuleb kindlasti liiklusest kõrvaldada seniks kuni ta on saanud vastavat abi. Kaebuses on alternatiivse taotlusena leitud ka seda, et menetlusalusele isikule määratud põhija lisakaristus ei vasta isiku süüle. Kohus asub seisukohale, et selline kaebuses esitatud väide väärib enam tähelepanu kui kaks muud kaebuses esitatud taotlust. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6 000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus rahatrahvina määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,23 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel ja süü suuruse arvestamisel, loetud alkoholisisaldus 0,18 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 1 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,24 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte keskmise piiri lähedasena ja seda mõningal määral ületavana. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikale mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul kui on tuvastatud karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, vastavalt siis mõistetakse karistus sanktsiooni keskmisest määrast rangemana või kergemana. Kohus leiab, et vaidlusaluses väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ning arvestades seda, et menetlusalusel isikul tuvastati juhile keelatud seisund LS § 7419 lg 1 märgitud seisundi keskmise piiri lähedasena, tulnuks karistus määrata samuti ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Mis puudutab võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt vabanes menetlusalune isik viimase ja samalaadse süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt 15.01.2009 ning kuni 08.09.2010, so enam kui pooleteise aasta jooksul ei ole menetlusalust isikut kinni peetud ühegi süüteo toimepanemiselt. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et viimane karistus mõjutas menetlusalust isikut oodatud viisil, kuivõrd menetlusaluse isiku varasemad karistused näitavad seda, et eelnenud karistused ei olnud oluliselt teda mõjutanud ning ta jätkas regulaarselt süütegude toimepanemist. Seetõttu ei leia kohus, et muud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse suurust mõjutavad asjaolud peale süü suuruse saaks menetlusaluse isiku karistust oluliselt mõjutada. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tulnuks määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja kohus vähendab seetõttu menetlusalusele isikule määratud põhikaristust, kergendades seda karistust ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani. 7 Kaebuses on ette heidetud ka lisakaristuse määra. Lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalusele isikule on temale inkrimineeritud väärteo eest määratavate karistuste määrad teada, samuti see, et sellise väärteo toimepanemise eest üldjuhul kohaldatakse ka lisakaristust, siis peaks isik seda hoolikamalt suhtuma oma käitumisse liikluses ja senist kogemust arvestades suhtuma oma seisundisse erilise tähelepanelikkusega. Vaatamata sellele osales menetlusalune isik liikluses seisundis, mis on juhile keelatud. Arvestades menetlusalusele isikule mõistetud varasemaid karistusi ei olnud menetlusalusele isikule üllatuseks asjaolu, et samalaadse süüteo toimepanemise eest võidakse taas kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti seda, et menetlusalust isikut on juba samalaadse süüteo toimepanemise eest lisakaristusega karistatud ning teda on liiklusest suhteliselt pikaks ajaks kõrvaldatud ja see ei andnud oodatud tulemust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning väärteo iseloomu arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Samas aga asub kohus seisukohale, et ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb aluseks võtta süü suurus ning arvestades ülalmärgitud põhikaristuse suuruse kohta esitatud seisukohti leiab kohus, et lisakaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni ülemmääras on ilmselgelt põhjendamatu ja ebaproportsionaalne süü suurusega. Süü suurust aluseks võttes peab kohus vajalikuks sarnaselt põhikaristusega kergendada menetlusalusele isikule määratud lisakaristuse tähtaega, vähendades seda ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedaseks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada määratud põhi- ja lisakaristuse osas ning kohus teeb uue otsuse, kergendades menetlusalusele isikule määratud põhi- ja lisakaristust. Muus osas jätab kohus vaidlustatud otsuse muutmata. Märt Toming kohtunik 8