Obsah (4)
§ 76§ 200§ 68§ 65Toimik nr 1-08-12929 ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12929 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Koh
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.I (U.I) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. U.I tunnistati viimati süüdi 23.02.2009 Harju Maakohtu poolt
§ 200
lg 2 p 4,8, § 199 lg 2 p 5,7,8,9, § 209 lg 1 p 1,3, § 201 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 349 järgi ning karistati 2 aasta 4 kuulise vangistusega.
§ 68
lg 1 alusel loeti mõistetud vangistusest kaetuks eelvangistusaeg 12.08-16.09.2008, s.o 1 kuu 5 päeva vangistust ning kandmisele kuulus karistus 2 aastat 2 kuud ja 25 päeva.
§ 65
lg 2 alusel suurendades mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 kuud 14 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust. Karistusaja algus 23.02.2009 ja lõpp 31.07.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.10.2010. 1
(3)Kinnipidamisasutusest U.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 13 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav Viru Vangla lõpetas 9 klassi, osales kutseõppes õppides kokanduse eriala, osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaaloskuste treening“ ning osaleb regulaarselt psühholoogilistel nõustamistel ja usulises tegevuses. Vabanemisel asub elama aadressile xxx koos oma perekonnaga (vend, ema , vanaisa). Kinnipeetaval töökogemused puuduvad. Vabanemisel töökoht puudub. Täitis andmetel on tasumata võlgnevusi 30278 krooni. Kuritegusid sooritas selleks, et raha saada. Samuti on toimetulekut mõjutanud narkootikumide tarbimine, milleks raha vajas. Isik alkoholisõltuvust ei tunnista, tarvitas alkoholi harva, kuid kuriteo on sooritanud alkoholijoobes, kasutades vägivalda. Enne vangistust suitsetas kanepit. Infosüsteemis on märge, et isik tarvitab heroiini. Viru Vangla ei toeta kinnipeetav U.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei nõustu kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et vaatamata sellele, et U.I on kindel elukoht ja lähedaste moraalne toetus ei ole otstarbekas teda ennetähtaegselt vabastada. Arvestades kinnipeetava eelmist eluviisi, suhtlusringkonda ja eelnevat alkoholi ja narkootikumide tarvitamist on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Oluline on ka seegi, et kinnipeetav määrati juba kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kuid ta ei suutnud täita kriminaalhoolduse põhieesmärke, kuna katseaja jooksul ei täitnud talle määratud lisakohustusi ja pani uue kuriteo toime. U.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht ja lähedaste toetus on olemas. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Uue kuriteo pani ta toime katseajal. Ta ei tulnud toime varasema käitumiskontrolliga, ei ole alust arvata, et ta ei pane toime uusi kuritegusid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et U.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 2 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab samuti teist korda. Isikut on varem Harju Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusega karistatud varguse, kinnipeetavana põgenemise ning kehalise väärkohtlemise eest 1- aastase vangistusega, millest kuulus kohesele kandmisele 4 kuud 10 päeva vangistust ülejäänud osa 7 kuud 20 päeva vangistust mõisteti tingimisi 2- aastase katseajaga. Harju Maakohtu 17.09.2008 määrusega pöörati Harju Maakohtu 03.03.2008 kohtuotsusega ärakandmata karistus 7 kuud 20 päeva täitmisele. Nimetatud kohtumäärusest (isiklik toimik lk 15-16) on näha, et U.I rikkus kontrollnõudeid- ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja ei elanud kindlaksmääratud elukohas. U.I kannab käesoleval ajal karistust katseajal toimepandud kuritegude röövimise (3 episoodi), varguse (5 episoodi), kelmuse, omastamise, omavolilise sissetungi ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-10) on näha, et U.I on 7 korral väärteokorras karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse ja 2 korral Tubakaseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused U.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(3)Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse jooksul 13 korral karistatud distsiplinaarkorras. Neljal korral on karistuse liigiks määratud kartser. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole U.I oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb tunnistada, et isik vanglas lõpetas 9 klassi ja osales kutseõppes kokanduse erialal ning osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaaloskuste treening“. Isikul kehtivad isikuttõendavad dokumendid puuduvad. Vabanedes on U.I kindel elukoht ema Exxx Lxxxjuures aadressil xxx. Tegemist on neljatoalise üürikorteriga, kus elavad peale E.Lxxx veel tema keskmine poeg Vxxx ja kinnipeetava vanaisa Vxxx Gxxxv. Pere rahaline olukord on pingeline. Vabanemisel puudub U.I kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Isikul puudub eriala ning töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Arvestades U.I poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et U.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta U.I-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusaja lõpuni on veel 8 kuud 13 päeva, mis on piisavalt pikk aeg. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Narkootikumide tarvitamise risk ning rahalised nõuded 30278 krooni suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. U.I puhul peab kohus eriti tähtsaks sõltlastele mõeldud rehabilitatsiooni programmi läbimist ja sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu U.I temale Harju Maakohtu 23.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 10.01.2011 №oremreferent Liivi Õun 3
(3)