MS § 306, kohus otsustas: Õigeks mõista F.D süüdistuses
Süüdi tunnistada F.D
järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7.-8.05.2010.a., s.o. 2 päeva ning lugeda tal ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 2, § 69 lg 7 järgi suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu poolt 23.02.2010.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (ühe) aasta ja 1 (ühe) päeva vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 1 Karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3, 5, 9 välja mõista F.D-lt menetluskuluna riigituludesse - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, - kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 44 (nelikümmend neli) krooni ja 20 senti, - tasu riigiõigusabi eest 4 740 (neli tuhat seitsesada nelikümmend) krooni. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või Swedbankis nr
Samuti esitati talle süüdistus selles, et tema võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
MS § 268 lg 2 alusel prokurör täiendas esitatud süüdistust. F.D süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 07.05.2010.a kella 19:35 paiku Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikus suunaga x tänavalt x tänavale, peatudes x tn x maja juures mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga xxx xxx. F.D tuvastati kontrollimisel väljahingatavas õhus alkoholi 0,91 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,82 mg/l kohta, seega alkoholijoove vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3, 3 1 p 1. Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
2 Samuti tema, 07.05.2010.a kella 19:40 paiku Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikus x tn x maja juures politseisõidukis viibides lõi teenistuskohustusi täitvat, Andrus F.D alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiselt tabanud ja joobe tuvastamiseks politseisõidukisse paigutavat ning F.D turvavööd sulgevat politseiametnikku Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik V.K ühel korral jalgadega rindkere piirkonda. Löögi tagajärjel lõi V.K pea kukla piirkonnaga vastu autot ära ning sai füüsilist valu rindkere ja kukla piirkonda. Sellega tema, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde ja palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele F.D süüdi tunnistada
järgi ja karistada teda 4 kuulise vangistusega, samuti süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja karistada teda 8 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 07.05-08.05, s.o 2 päeva ja karistuseks lugeda 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 7 alusel asendada 23.02.2010.a kohtuotsusega mõistetud ÜKT ärategemata osa, 732 tundi, vangistusega, milleks on 366 päeva vangistust ehk 1 aasta ja 1 päev vangistust. Liita karistused ja liitkaristuseks lugeda 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Lisakaristusena
Tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata, kuni kohtuotsuseni jõustumiseni. Süüdistatav F.D tunnistas ennast joobes juhtimises süüdi, politseiniku suhtes vägivalla toimepanemist eitas. Kaitsja palus süüdistatava
lg 1 järgi õigeks mõista,
Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 2) kohaselt süüdistatava alkoholijoove tuvastati esmalt indikaatorvahendiga Alco Quant 6020 ja seejärel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, mille kohaselt oli süüdistatava alkoholijoove 0,82 mg/l (tl 3). Kannatanu V.K ütluste kohaselt täites politseitöötajatena tööülesandeid sai väljakutse, et on liikumas joobes juht, kes sõidab bussi moodi kaubikuga. Parimehega nägid, et auto liikus Pärnu-Jaagupis x tänava poole. Peatumise märguandele juht ei reageerinud. Auto sõitis tupikusse ja peatus. Ta väljus autost ja peatunud auto juurde ning tundis ära F.D. Ta andsin F.D-le märku mootor seisma panna, aga selle peale tuli sõimu. F.D oli autos üksi. Auto süütelukk oli lõhutud ja see rippus. Ta palus isikul politseiautosse tulle, kuid F.D keeldus. Kui nad süüdistatava autost välja said, siis F.D ainult sõimas ja avaldas füüsilist vastupanu. Selle tõttu pandi talle käerauad peale. Nad hakkasid teda politseiautosse panema, kuid siis tuli V.S telefonikõne ja tema jäi F.D turvavööd kinni panema. Sõim, mis F.D suust tuli, oli pidev. Äkki sai ta ennast keerata teisele poole ja enne turvavöö kinnimineku klõpsu sai ta teda jalaga vastu rindkeret lüüa. Löögi tagajärjel lõi kannatanu oma pea vastu auto ukse ülemist äärt ära. Ta tundis valu rindu löömisest ja pea vastu ust löömisest. Siis kahe mehega panid talle turvavöö peale ja kasutasid tema kinnipanekuks ka sidumisvahendit, et ta ei tekitaks ohtu nii endale kui ka teistele. 3 Tunnistaja V.S ütluste kohaselt politseitöötajana sai väljakutse, et Vahenurmes on märgatud alkoholijoobes juhti sõitmas sinise Wolksvagen Transporter´iga. Pärnu-Jaagupis märkasid seda autot. Auto keeras x tänava poole. Nad sõitsid talle järgi ja panid peatumismärguandeks vilkurid tööle, aga auto suurendas kiirust ning keeras x tänav x poole. Seal on ka laste mänguväljak, kuid õnneks seal ühtegi last ei mänginud, kuna see oleks võinud väga õnnetult lõppeda. X tänav x juures sai aga tee otsa, seal oli tupik ja ta peatus. Auto juurde jõudes nägi, et autoroolis oli F.D. Nad avasid autoukse ja F.D hakkas kohe sõimama ja väga ropusti ning ei allunud käsklustele, autost tuli alkoholi lähna. Ta hakkas käte ja jalgadega vehkima ja sõimas. Nad panid F.D-le käerauad selja tagant peale ja panid ta politseiautosse taha pingile istuma ja V.K jäi tema juurde. Tema ise võttis korrapidaja abiga ühendust, et tellida lisapatrull, kuna F.D keeldus kõigest. Ta nägi kuidas F.D keeras end istmele külili ja lõi V.K-d jalgadega rindu. Löögist rindu sai K löögi peaga ka vastu auto ülemist ukseäärt. Nad paigaldasid F.D-le jalgadele sidumisvahendit ja siis tuli teine patrull ning nad toimetasid ta Pärnu politseijaoskonda. Seejärel oli tõendusliku alkomeetri kasutamine. Neile, kes seda läbi tahtsid viia, sülitas F.D pähe ja näkku ning lõpuks üks naispolitseinik suutis tõendusliku alkomeetriga joobe ära mõõta. Süüdistatav F.D seletas kohtus, et sõitsin Pärnu-Jaagupisse Wolksvagen Transperteriga alkoholijoobes. Ta ei lööks politseinikku, ta lükkas teda jalaga eemale, sest politseinik peksis teda kumminuiaga. Alkoholi hakkas tarvitama juba päeval. Sõitis Pärnust Vahenurme, seal tarbis veel alkoholi ning Pärnu-Jaagupisse sõitu hästi ei mäleta. Ta oli ära joonud umbes 10 pudelit õlut. Mäletab seda, kui politsei teda kinni võttis. Mäletab alles sellest hetkest, kui väikebussi kinni pidas. Autost välja tulla ta keeldus. Politseinikud tõmbasid ta väikebussist välja ja väänasid teda. Üks tagus teda kumminuiaga ja teine pani käed raudu. Seda ei mäleta, kuidas ta politseiautosse sai. Siis mäletab, et politsei üritas talle turvavööd peale panna, aga ta lükkas ta eemale rinna kohale mitte eriti tugevalt. Kaitsja leidis, et süüdistuses
Süüdistuses
Kannatanu andis kohtus ja kohtueelses uurimises erinevaid ütlusi. Kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna politseinik on keskmisest inimeset teadlikum sellest, mis on kuriteo koosseis ja mis pole, mis on löömine ja mis mitte. Süüdistatava tegevus oli suunatud sellele, et mitte alluda korraldustele. F.D tegu oleks tulnud kvalifitseerida
Politseinike solvamist F.D ei mäleta, kuid kui see oleks toimunud, siis oleks tulnud tegu kvalifitseerida
Selles kriminaalmenetluses ei ole tõendatud, et toimus vägivald politseinike suhtes. Politseil nähtavaid kahjustusi polnud ja arsti poole ta ka ei pöördunud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasjas esitatud tõenditega, loeb tuvastatuks faktilise asjaolu, mille kohaselt juhtis süüdistatav alkoholijoobe seisundis 07.05.2010.a kella 19:35 paiku Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikus suunaga x tänavalt x tänavale, peatudes x tn x maja juures mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga xxx xxx. F.D tuvastati kontrollimisel väljahingatavas õhus alkoholi 0,91 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulem 0,82 mg/l kohta, seega alkoholijoove vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg 3, 3 1 p 1. Seda kinnitavad süüdistatav, kannatanu V. K, tunnistaja V. S, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga. Süüdistatav F.D andis ütlusi, et sõitis autoga Pärnust Vahenurme ja seejärel Pärnu-Jaagupisse, olles tarvitanud vähemalt 10 4 pudelit õlut. Ta ei vaidle vastu, et jutis mootorsõidukit joobes. Kannatanu V.K ja tunnistaja V.S seletasid, et tööülesannete täitmisel pidasid kinni süüdistatava poolt juhitava sõiduki ja juht F.D oli joobes. F.D esinenud joovet kinnitab ka tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 kasutamise protokollis märgitu, mille kohaselt oli süüdistatava alkoholijoove 0,82 mg/l. Sellega F.D, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime
F.D-le on esitatud ka süüdistus selles, et tema, 07.05.2010.a kella 19:40 paiku Pärnumaal Halinga vallas Pärnu-Jaagupi alevikus x tn x maja juures politseisõidukis viibides lõi teenistuskohustusi täitvat, F.D alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiselt tabanud ja joobe tuvastamiseks politseisõidukisse paigutavat ning F.D turvavööd sulgevat politseiametnikku Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik V.K-d ühel korral jalgadega rindkere piirkonda. Löögi tagajärjel lõi V.K pea kukla piirkonnaga vastu autot ära ning sai füüsilist valu rindkere ja kukla piirkonda. Sellega tema, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
Süüdistatav F.D kinnitas, et ta mitte ei löönud vaid tõukas politseinikku eemale, et viimane ei saaks teda turvarihmaga kinnitada. Seda tõuget ta tugevaks ei pidanud. Kohtulikul uurimisel kinnitas kannatanu V.K, et ajal, mil ta püüdis süüdistatavat politseiautos turvarihmaga kinnitada ja oli seetõttu tema kohale kummardunud, tõukas süüdistatava teda jalgadega rindu. Tal oli seljas kuulivest, löögi tagajärjel tundis ta rinna pihta tõuget. Löögist paiskus ta peaga vastu auto ukse ülemist äärt ja tundis valu. Kannatanu V.K on kohtueelsel uurimisel ja kohtus andnud erinevaid ütlusi. Kohus avaldas KrMS § 289 lg 2 alusel kaitsja taotlusel t/l 8 rida 29 ühe lause kannatanu V.K kohtueelsel uurimisel tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused selle kohta, et „Löök tabas mind vastu seljas olnud kuulivesti, mis tõttu valu mina saadud löögist ei tundnud, kuid löök rindkeresse oli tuntav.“ Kohtuistungil kannatanu kinnitas, et löök oli tuntav ja sellest löögist tingitud valu oli talle tuntav. Samas kinnitas kannatanu, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused on õiged. Pea ära löömist ta kohtueelsel uurimisel ütlusi andes oluliseks ei pidanud.
objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isikusuhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaidlust ei ole, et V.K võimuesindajana – politseitöötajana – täitis 7. mail 2010.a. kella 19.40 paiku PärnuJaagupi alevikus x tn x maja juures ametikohustusi – pidas kinni alkoholijoobes sõidukijuhti F.D. Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime mõni
kas ähvardamine, kehaline väärkohtlemine või piinamine. Prokurör leiab, et F.D käitumises esineb
MS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 5 Süüdistatava, tunnistaja ja kannatanu ütluste vahel on V. K löömise episoodis kõrvaldamata vastuolud, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 valguses tõlgendada süüdistatava kasuks. Tervise kahjustamiseks
mõttes on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei ole selle kuriteo objektiivse koosseisu täitmise aspektist tähtsust - teo kvalifitseerimiseks
järgi peab see tegu olema oma iseloomult selline, mis suudab kehalise tervisekahjustuse tekitada. Eelöeldust aga ei tulene, nagu võiks tervise kahjustamisest kui lõpuleviidud teost
mõttes rääkida olukorras, kus tervise kahjustamisele suunatud tegu ennast ei ole aset leidnud. Vastupidi - olukorras, kus kannatanu tervis pole reaalselt kahjustunud, saab tervise kahjustamisest kui lõpuleviidud teost
mõttes rääkida üksnes juhul, kui tervise kahjustamisele suunatud tegu on toimunud, kuid selle teo tervist kahjustav potentsiaal pole objektiivsetel põhjustel realiseerunud. Juhul aga, kui tegu, millega üritatakse teise isiku tervist kahjustada, jääb süüdistatavast sõltumatutel põhjustel lõpule viimata, saab rääkida tervise kahjustamise katsest. F.D süüdistatakse selles, et ta lõi teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku ühel korral jalgadega rindkere piirkonda. Löögi tagajärjel lõi V.K pea kukla piirkonnaga vastu autot ära ning sai füüsilist valu rindkere ja kukla piirkonda. Kannatanu V. K ütles kohtueelsel uurimisel, et kui oli kummardunud F.D kohale, et turvavööd kinnitada, lõi F.D talle jalgadega rindu, lööki ta tundis, kuid löögi tagajärjel valu ei tundnud. Kohtueelsel uurimisel kannatanu pea vastu autoukse löömisest ei rääkinud, samuti ei rääkinud ta kordagi, et tal oleks valus olnud. Kohtulikul uurimisel ta ütles, et oli valu tundnud. Oma ütluste muutmist ta veenvalt põhjendada ei osanud. F.D kinnitas, et ta hakkas politseitöötajale vastu ja kui viimane hakkas teda turvavööga kinnitama, tõukas ta teda jalgadega rindu. Mingit vägivalda ta politseiniku suhtes ei rakendanud. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel pole võimalik rääkida F.D poolt toime pandud tervist kahjustavast teost. Samuti ei saa sellist tegevust kvalifitseerida
lg-le 2 tuginedes
§-s 121 sätestatud tervise kahjustamise katsena. Kohtus ei leidnud tõendamist, et F.D oleks kannatanu suhtes vägivalda kasutanud. Süüdistatav ei allunud politsei antud korraldustele, osutas neile vastupanu ja ei soovinud, et teda politseiautosse paigutatakse ja ära viiakse. Selle käigus lükkas ta V. K eemale, millega kannatanul kohtu hinnangul valu ega tervisekahjustusi ei kaasnenud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et F.D oleks üritanud kannatanu tervist kahjustada. Seega tuleb F.D temale esitatud süüdistuses
lg 1 järgi õigeks mõista.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatavale
järgi etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatava poolt
tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et F.D on teo toime 6 pannud tahtlusega. Süüdistatav, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mittejuhtida mootorsõidukit alkoholi joobes, otsustas siiski õigusvastase käitumise e. mootorsõiduki alkoholi joobes juhtimise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü
Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt tuleb mõista F.D-le karistus.
Kohus arvestab karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.D on varem kriminaalkorras karistatud x-l korral, väärteo korras on teda karistatud x-l korral. Viimati karistati F.D Pärnu Maakohtu poolt 23.02.2010.a. poolt, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 4 kuud ja 1 päeva vangistust, mis asendati
Sooritatud on 230 tundi, sooritamata 732 tundi. Süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud, kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Arvestades asjaoluga, et F.D ei ole teinud varasematest karistustest selliseid järeldusi, millest võiks välja lugeda tema tõsikindlat kavatsust pöörduda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud reeglistiku järgmisele ning pani toime järjekordse süüteo, millest järeldub, et süüdistatav kujutab endast endiselt ühiskonnale ja õiguskorrale ohtu, mida tuleb
lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel arvestada ning johtuvalt sellest leiab kohus, et süüdistatavat tuleb nimetatud süüteo toimepanemise eest karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedal. Kohus põhjendab karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära lähedastes piirides sellega, et F.D kahetses tegu ning liiklusalaseid kuritegusid varem toime pannud ei ole. Arvestades asjaoluga, et F.D pani toime süüteo üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb
Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista F.D-le liitkaristus 1 aasta ja 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Lisakaristusena taotles prokurör F.D-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.
Kohus ei kohaldada F.D-le lisakaristust. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavale liitkaristusena 1 aasta 3 kuu ja 29 päevase reaalse vangistuse, siis lisakaristuse kohaldamist kohus enam otstarbekaks ei pea. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: määratud kaitsjale makstud tasu – 4740 krooni (420+4320), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist tehtud koopiate kulu – 44,20 krooni ning sundraha – 6525 krooni. Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja need ei ole töövõimelisele isikule arvatavasti üle jõu käivad, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. 7 Adv. Küünemäe poolt riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud seoses kohtuistungitele sõiduga (2x480.-, millele lisandub käibemaks 192.-) summas 1 152 krooni jätta riigi kanda. Anu Tammeniit kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud ja tehtud uus otsus Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2011.a otsusega 1-10-7862. Tallinna Ringkonnakohtu 11. märtsi 2011.a otsuse RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 1. detsembri 2010.a otsus F.D suhtes
lg 1 alusel lisakaristuse kohaldamata jätmise osas ja teha uus otsus, millega
lg 1 alusel võtta F.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtumise õigus 1 (üheks) aastaks. Prokuröri apellatsioon rahuldada, süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.