1-10-10609/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-10609 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. veebruar 2011, Tallinn Kriminaalasi M.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. novembri 2010 aasta otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.B Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Süüdistatav M.B, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 12.05.2010 Kaitsja Vandeadvokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. novembri 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-10609 M.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
5. M.B süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, pani ajavahemikus 25.02.2010 kuni 10.05.2010 Tallinnas ja Maardus toime nii üksinda kui isikute grupis, sissetungimisega, 13 võõra vara vargust. Seega M.B, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, süstemaatiliselt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
6. Maakohus tunnistas M.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistas 2 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas M.B-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvas karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja, lugedes karistuse kandmise alguseks 12.05.
7. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi I.S ja D.Boronin, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOON:
8. Apellatsiooni on esitanud M.B, kes vaidlustab maakohtu poolt mõistetud karistust. Palub teda tingimisi karistusest vabastada. Vanglas istudes ei saa ta kasu tuua ega hüvitada hagisid. Palub pikendada kohtukulude tasumise tähtaega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
9. Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja palub teda tingimisi karistusest vabastada. 2 Kaitsja toetab esitatud apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt on otsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
10. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud ei mõistetud karistuse liiki ega vangistuse tähtaega, on taotletud karistusest tingimisi vabastamist. Taotlusest tulenevalt märgib kohtukolleegium järgmist: Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, s.o veendumuses, et süüdistatav enam kuritegusid toime ei pane. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul asja materjalide ega ka apellatsiooni alusel pole tuvastatavad teo toimepanemise erandlikud tehiolud ega ka süüdlase isiku märkimisväärseid erisused mis tooks endaga kaasa süüdlase karistusest tingimisi vabastamise. M.B on toime pannud 13 võõra vara vargust, enamus korteritesse sissetungimisega, osaliselt ka isikute grupis. Kannatanutele on tekitatud kuritegudega olulist kahju ja süüdistatav ei ole asunud kahju heastama. Karistust kergendava asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega on maakohus juba arvestanud. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud karistust kergendavaid asjaolusid apellatsioon ei kajasta, neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud. Süüdistatava isiku osas oli kohus õigustatud arvestama tema senise elukäiguga. Tegemist on isikuga, keda on varem 11 korda kriminaalkorras karistatud. Viimase karistuse kandmisest vabanes 2010 aasta veebruaris ja koheselt, samal kuul alustas uute varavastaste kuritegude toimepanemistega. Teda on varem korduvalt mõistetud 3 karistusest tingimisi vabastatud, kuid vabaduses viibides on ta jätkanud kuritegude toimepanemisi. Nagu ka maakohtul puudub ka ringkonnakohtul M.B enda käitumisele tuginevalt, vähimgi veendumus selles, et vabadusse pääsemisel suudab M.B kuritegelikust käitumisest loobuda või et tema suhtes juba sotsiaaltööga oleks võimalik karistuse eesmärkide täitumine. M.B poolt esitatud põhjendusele sellest, et vangistuses olles ei ole tal võimalik kasu tuua ega hagisid hüvitada peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et senini on süüdistatav oma käitumisega tekitanud teistele inimestele vaid kahju ja kannatusi seega mingist kasu toomisest riigile on täiesti asjakohatu rääkida. Tekitatud kahjude süüdlaselt väljamõistmine ei anna alust tema karistusest tingimisi vabastamiseks, seda enam, et vangistusseaduse § 38 alusel kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on otsuses piisava selguse ja jälgitavusega põhjendanud M.B-le mõistetud karistust. Apellatsioonis esitatu kohtu järeldusi ei kummuta. Mõistetud karistus vastab kuriteo raskusele ja süüdlase isikule. Seega puuduvad seaduslikud alused maakohtu poolt mõistetud reaalse vangistuse muutmiseks ja tema tingimisi karistusest vabastamiseks.
11. Süüdistatava poolt apellatsioonis taotletud kohtukulude tasumise tähtaja pikendamise osas märgib kolleegium, et menetluskulude tasumise pikendamine ning ajatamine on ette nähtud KrMS 18 peatükis, kus on reguleeritud jõustunud kohtulahendite täitmisele pööramine. Nimetatud peatüki § 423 kehtestab, et kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta ja § -s 424 nähakse ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega on M.B poolt esitatud taotluse lahendamine võimalik pärast kohtuotsuse jõustumist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamise menetluse korras täitmiskohtuniku poolt, mitte aga ringkonnakohtu poolt jõustumata otsuse apellatsiooni korras läbivaatamisel. Pealegi on täitmiskohtuniku poolt tehtav kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustatav ning alles vastava määruskaebuse esitamisel on ringkonnakohtul kui teise astme kohtul, pädevus vaidlustatud küsimuses oma põhistus esitada ning maakohtu määruse seaduslikkust kontrollida.
12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
13. novembri 2010 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JULIA KATŠKOVSKAJA 4