ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2010.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kriminaalasja number 1-07-11050 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu L.L vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu Kaitsja L.L (isikukood xxx; ilma kindla elukohata; käesoleval ajal kannab karistust xxxxx xxxxxxx) Vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kohtuistungi toimumise aeg 04.juuni 2010.a. RESOLUTSIOON Jätta L.L Harju Maakohtu 18.12.2009.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista L.L-ilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks 2328 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni riigituludesse. Menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, xxxxx xxxxxx ja jõustumisel saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu 18.12.2009.a. otsusega tunnistati L.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti L.L-ile lõplikuks karistuseks vangistus 6 kuud. KarS §-de 65 lg 1 ja 65 lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi ja arvestades, et L.L oli Harju Maakohtu 06.03.2009.a. otsusega karistatud vangistusega 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva, loeti 18.12.2009.a. otsusega mõistetud karistus kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja mõisteti L.L-ile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 17 päeva. Käesoleval ajal kannab L.L karistust xxxxx xxxxxxx. Tema karistusaja algus on 06.03.2009.a. ja lõpp 23.04.2011.a. 08.03.2010.a. on xxxxx xxxxxx Tartu Maakohtule edastanud L.L isikliku toimiku otsustamaks L.L vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu L.L palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja toetab L.L vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et L.L tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. xxxxx xxxxxx iseloomustusest nähtuvalt on L.L kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma (distsiplinaarrikkumised toime pandud 2008.a.). Vangistuse ajal on L.L läbinud vabanemiseelse toimetulekuprogrammi. Käesoleval ajal osaleb keevitajakursustel. Kuritegusid põhjendab L.L väliste ja endast mittesõltuvate asjaoludega, esineb nö ajastu süüdistamist. L.L on küll motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekalt, kuid arvestades isiku korduvat karistatust näib motivatsioon olevat formaalne. L.L puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 14%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. xxxxxxx Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta L.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. L.L on korduvalt kriminaalkorras karistatud sh ka tingimisi vangistusega, kuid ta jätkas kuritegude toime panemist. L.L puudub kindel elukoht ja lähedaste toetus. 2
(4)Kriminaalhooldusametnik kontakteerus L.L väidetava tööandja L. , kuid viimane L.L tulevase elukoha aadressi ei avaldanud. Elukohakontrolli pole olnud võimalik teostada. Kohtu täiendavale järelepärimisele vastates on xxxxxxx Vangla Harju kriminaalhooldusosakond 12.05.2010.a. teatanud, et L.L võimaliku elukohakontrolli pole olnud võimalik teostada ka aadressil xxxxxxx xxx xxx-xxx, kuna kahel korral (30.04.2010.a. ja 07.05.2010.a.) kedagi kodus ei olnud ja kontakti ei olnud võimalik saada. 03-06.2010.a. on O. R. kohtule saatnud e-kirja, milles kinnitab, et L.L on vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxx x-xx xxxxxxx. O. R. on kehtiv üürileping olemas ja eluruumi omanik lubab sinna elama tulla ka L.L. L.L on kohtule esitanud ka xxxxx xxxxxx 01.12.2008.a. tunnistuse vabanemiseelse infopäeva läbimise kohta, Tartu Kutsehariduskeskuse 20.06.2008.a. tunnistuse keevitaja I mooduli läbimise kohta, xxxxx xxxxxx 05.03.2010.a. tunnistuse muusikaringis osalemise kohta, 21.06.2009.a. ja 14.03.2010.a. diplomid sektsioonidevahelise võrkpalli ja korvpalli turniiril osalemise kohta. OÜ R. 18.04.2010.a. garantiikirjas on kinnitatud valmidust L.L-iga töölepingu sõlmimiseks. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ning täiendavalt esitatud dokumente , leiab, et L.L tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Süüdimõistetu L.L on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik, samuti vabastamisega kaasnevad elutingimused ei võimalda kohtu arvates L.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Isiklikus toimikust olevast karistusregistri teatisest ja kohtuotsusest nähtuvalt on L.L on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral. Seega on L.L olnud kuritegelikult äärmiselt aktiivne. L.L on kuritegusid toime pannud ka kinnipidamiskohas viibides ( narkootiliste ainete tarvitamine), mis osutab asjaolule, et ta pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Viru Maakohtu 13.10.2006.a. otsusega mõisteti L.L-ile vangistus tingimisi ja allutati ta käitumiskontrollile. Harju Maakohtu 06.07.2007.a. määrusega tuli karistus pöörata täitmisele, kuna L.L rikkus kontrollnõudeid. Ka pani ta katseajal toime uusi kuritegusid. Selline L.L varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. L.L on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei suuda käitumiskontrolli nõudeid täita. Tegelemine vangistuse kandmise ajal spordi ja muusikaga, samuti eriala omandamine on kiiduväärt ja L.L positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kuid need ei kaalu üles seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Peale selle takistab L.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et kriminaalhooldusosakonna kinnitusel tal puudub kindel elukoht. Kindla elukoha olemasolu on aga käitumiskontrollile allutamise üks olulisemaid eeltingimusi. L.L on käesoleva 3
(4)kohtumenetluse käigus välja pakkunud kolm erinevat elukohta. Samas pole kriminaalhooldusosakonnal õnnestunud ühtegi neist kontrollida, mistõttu kohus suhtub L.L väitesse temal kindla elukoha olemasolust kriitiliselt. Pigem viitab selline mitmete võimalike elukohtade väljapakkumine süüdimõistetu poolt asjaolule, et tal tegelikult kindel elukoht puudub. Viru Maakohtu 16.03.2006.a. otsusega kohustati L.L elama xxxxxxx xxxxxxx xxx xxx-xxx ( mida võimaliku elukohana on L.L välja pakkunud ka käesolevas asjas), kuid Harju Maakohtu 06.07.2007.a. ja xxxxxxx Ringkonnakohtu 09.08.2007.a. määruse sisust nähtub, et tegelikult ta seal kunagi ei elanud ning ema ja õde ei teadnud L.L asukohast midagi. O. R. e-kirjast nähtub, et eluruum ei kuulu tegelikult talle. Seega väide L.L seaduslikult sinna elama asumisest on hetkel täiesti tõendamata. OÜ R. kiri tõendab küll L.L võimalust asuda tööle, kuid sellest olulisemaks on siiski ennetähtaegselt vabaneval süüdimõistetul kindla elukoha olemasolu. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitus kokku 2328 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Kaitsja osalemine käesoleval menetluses ei ole KrMS §-st 432 lg 3 tulenevalt kohustuslik. Kaitsja on osalenud menetluses L.L enda soovil. Seega pidi L.L arvestama võimalike kulutustega riigi õigusabi eest tasumisel. Õigusabi tasu ja kulusid on märkimisväärselt suurendanud asjaolu, et asja arutamise tuli seoses L.L poolt esimesel kohtuistungil avaldatud väidetega kindla elukoha ja tööandja OÜ N. uue garantiikirja olemasolust edasi lükata. Nagu edasise menetluse käigus selgus, ei osutunud need väited tõeseks. Kohus ei pea sellises olukorras põhjendatuks jätta osa menetluskulusid riigi kanda nagu taotles kohtuistungil süüdimõistetu kaitsja. Rita Kulberg: /allkiri/ Kohtunik 4
(4)