Obsah (11)

§ 275§ 238§ 65§ 201§ 199§ 64§ 68§ 121§ 266§ 274§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juunil 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-20225 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Anna Jänes Prokurör

§ 275

järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks jäi kaheksa kuud vangistust. 1

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 04.11.2009.

a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 2 kuud ja 15 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti H.A-le 10 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust hakati lugema alates 04.12.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.12.
2. a ja lõpeb 19.10.
3. a. H.A on varasemalt kriminaalkorras karistatud:
4. Narva Linnakohtu 22.01.
5. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 140 lg 2 p 2, 3 alusel vabadusekaotusega 1 aasta;
6. Narva Linnakohtu 01.12.
7. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 143 lg 2 p 2; KrK § 185 lg 2 alusel vabadusekaotusega 3 aastat;
8. Narva Linnakohtu 11.05.
9. a otsusega KrK § 141 lg 2 p 2, 3; KrK § 142 lg 2 p 2, 4, 5; KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega 3 aastat;
10. Pärnu Maakohtu 03.09.
11. a otsusega KrK § 183; KrK § 184 lg 2; KrK § 40 lg 1; KrK § 41 lg 1 alusel vabadusekaotusega 3 aastat ja 3 kuud;
12. Narva Linnakohtu 22.09.
13. a otsusega KrK § 199 lg 2 p 4, 8; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta ja 2 kuud;
14. Viru Maakohtu 05.05.
15. a otsusega

§ 201

lg 2 p 1;

§ 199

lg 2 p 4, 5;

§ 64lg 1; Kr

MS § 238 lg 2;

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja 28 päeva, karistuse kandmise algus 01.12.2005; 7. Viru Maakohtu 07.07.2009. a otsusega

§ 121

;

§ 199

lg 2 p 4, 8;

§ 266

lg 2 p 1;

§ 201

lg 2 p 1;

§ 64lg 1 alusel vangistusega 3 aastat, karistuse kandmise algus 21.12.2006.

a;

1. Harju Maakohtu 28.08.
2. a otsusega

§ 274lg 1; Kr

MS § 238 lg 2;

§ 65lg 1 alusel vangistuse 3 aastat alates 21.12.2006.

a;

1. Viru Maakohtu 04.11.
2. a otsusega

§ 275; Kr

MS § 238 lg 2;

§ 65lg 2 alusel vangistusega 3 kuud ja 15 päeva alates 04.11.2009.

a. Viru Maakohtu

1. detsembri
2. a määrusega jäeti läbi vaatamata H.A ennetähtaegne tingimisi vabastamine. Tartu Vangla leiab, et H.A ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 73% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%. Kriminaalhooldaja ei nõustu H.A ennetähtaegse vabastamisega vangistusest kuna süüdimõistetul puudub vabanemisel elukoht, toetav lähivõrgustik, erialane ettevalmistus, tööostkused ja –kogemused. Isik on varasemalt tarvitanud narkootikume ja tutvusringkond koosneb sõltuvusprobleemide ja kriminaalse käitumisega isikutest. H.A ei toeta ühiskonna väärtushinnanguid, mille tõttu ei saa välistada uusi seaduserikkumisi. Kohtumenetluse poolte seisukohad H.A seletas, et vabanemisel asub ta elama ema juurde Narva, kus elas ka enne karistuse kandmisele minemist. Distsiplinaarkaristusi põhjendab ta tervisliku seisundinärvidega. Kaitsja toetab H.A ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Prokurör leiab, et H.A ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna selleks puuduvad materiaalõiguslikud alused. 2 Kohtuniku seisukoht H.A kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a otsusega mõisteti ta süüdi ning moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 04.11.
5. a kohtuotsusega ärakandmata karistuse osas. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.12.
6. a. Viru Maakohtu 04.11.
7. a otsusega mõisteti H.A süüdi ja moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 05.05.
8. a otsusega ning Harju Maakohtu 28.08.
9. a otsusega karistuse ärakandmata osas. Karistuse kandmise alguseks loeti
10. november
11. a. Harju Maakohtu 28.08.
12. a otsusega mõisteti H.A süüdi ja moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 05.05.
13. a otsusega ja Viru Maakohtu 07.07.
14. a otsusega. 28.08.
15. a otsusega mõistetud karistus loeti kaetuks ja kantuks Narva Linnakohtu 05.05.
16. a otsusega mõistetud ja ärakantud karistusega ning ärakantavaks karistuseks jäi 07.07.
17. a otsusega mõistetud vangistus, mille algust loeti alates 21.12.
18. a. Seega kannab H.A vangistust alates 21.12.
19. a. Vastavalt

§-le 76 lg 1 punktile 2 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Kuna karistusaeg algas 21.12.2006 ja lõpeb 19.10.2010, on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui pool ja rohkem kui kuus kuud. Rohkem kui 6 kuud on ta ära kandnud ka viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest. Seega on olemas formaalne alus H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.A on kriminaalkorras karistatud varasemalt üheksal korral. Alates

1. aastast on süüdimõistetu vangistuses kodukorra rikkumisi toime pannud üle kolmekümne korra, millest kaheksateist distsipliinirikkumist on toime pandud käesoleval aastal. Alles 25.02.
2. a on kinnipeetava suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla käskkirjast nähtub, et kinnipeetav on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Samuti on kinnipeetav ohtlik enesele, kahjustades oma tervist.
3. aastal on H.A kahjustanud oma tervist neljal korral. Tartu Vangla on hinnanud kinnipeetava kõrgohtlikuks. Nimetatud asjaolud näitavad, et tegemist on isikuga, kes on õiguskorra suhtes ükskõikne ning ei arvesta teistega. Vabaduses puudub süüdimõistetul elu- ja töökoht. Tema ema ei ole nõus H.A oma elamispinnale majutama. Sotsiaaleluruumi või rehabilitatsioonikeskuses elamise võimaluse kohta andmeid pole. Seega ei ole ainuüksi juba elukoha puudumise tõttu tema suhtes võimalik kriminaalhooldust teostada. H.A puuduvad tööoskused, -kogemused ja omandatud eriala, enesetäiendamisest ta huvitatud ei ole. Vabanemisfondis vahendid puuduvad ning vangistuses teda keegi rahaliselt ei toeta. H.A tunnistab narkootikumide tarvitamist, süstimist ja sõltuvust. Kinnipeetaval puudub motivatsioon muutuda ja ta ei ole kindel, kas õnnestub peale vangistust narkootilistest ainetest loobuda. Tarvitamist jätkates võib ta olla ohtlik nii endale kui teistele. Vangistuse ajal ei ole ta soovinud osaleda sotsiaalprogrammides, kus tegeletakse sõltuvusprobleemidega. Süüdimõistetu tutvusringkonda kuuluvad sõltuvusprobleemide ja kriminaalse käitumisega isikud. 3 Tartu Vangla andmete kohaselt ei ole kinnipeetav vangistuse ajal üles näidanud soovi käituda õiguskuulekalt ning tema suhtumine õiguskorda on üleolev. Isik rikub tahtlikult vangla tööd reguleerivaid õigusakte ja suhtub ametiisikutesse negatiivselt. Ta ei toeta ühiskonna väärtushinnanguid ega ole valmis muutusteks, mistõttu ei saa välistada uusi seadusrikkumisi. H.A on diagnoositud krooniline haigus ja psüühikahäire; enesehinnang on madal ning mina-pilt negatiivne. Tal on välja kujunenud elustiil, mida muuta ei soovi; puudub toimetuleku- ja probleemide lahendamise oskus; domineerib agressiivne käitumine. H.A sõnul on ta elu suhtes ükskõikne. Ka kohtuistungil antud selgitustest ilmnes, et tal puudub motivatsioon ja ta ei ela kindel, et suudab ilma õiguserikkumisteta toime tulla. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et H.A puhul on vabaduses olemas suur uute kuritegude toimepanemise oht, mida ei suuda kriminaalhooldus maandada, mistõttu ei ole võimalik teda karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.A on tasumata haginõudeid 60 109 krooni ulatuses, mille kustutamine on ebatõenäoline. Kohtu hinnangul puuduvad tal vahendid menetluskulude tasumiseks, mistõttu õigusabikulud 250 krooni tuleb jätta riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 4