← Eesti

1-09-16358/19

Obsah (6)§ 76§ 199§ 263§ 329§ 64§ 65

Toimik nr 1-09-16358Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.septembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-16358 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Koh

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.D talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Välja mõista P.D-lt kriminaalmenetluse kulud: 300 (kolmsada) krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.D (P.D) tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaitsjatasu osa 1240 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1

(4)Viru Vangla esitas 21.07.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.D (P.D) elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.D tunnistati viimati süüdi 15.12.2009 Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 263

p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust,

§ 329

järgi 10 kuud vangistust.

§-de 263 p 1, ja 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel loeti Tartu Maakohtu 07.01.2008 otsusega mõistetud 6 kuu pikkune vangistus kaetuks Tartu Maakohtu 15.04.2008 otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistusega ja liitkaristuseks nimetatud kohtuotsuste kogumi eest mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati

§-de 263 p 1, ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 07.01.2008 otsusega ja Tartu Maakohtu 15.04.2008 otsusega mõistetud karistustest moodustatud liitkaristuse s.o 1 aasta võrra ja mõisteti liitkaristuseks käesoleva ja eespoolnimetatud kohtuotsuste kogumi eest 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel lugeda

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus - 4 kuud vangistust kaetuks käesoleva kohtuotsuse punktis 6 mõistetud liitkaristusega ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaja algus 21.09.2009 ja lõpp 21.03.

  1. P.D andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 16). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.07.
  2. Kinnipidamisasutusest P.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiooni asendamise treening“, mis õpetab vastutustundlikku käitumist ja mõtlemist, „Eluviisitreening“. Tööhõivega on vangistuses seotud osaliselt. Õppetegevusest vangistuse ajal osa ei võtnud, kuna saabus vangistust kandma novembri kuus. Alates 27.01.2010 on paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda, kus viibib käesole ajani. Osaleb programmis Convictus. Vabanemisel asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressil Uus 60-28 Tartu. Isikul on 8 klassi haridust. Puudub põhiharidus ja kutsekvalifikatsioon. Isik harrastab riskeerivat ja ennasthävitavat elustiili, millele viitavad lugematud alkoholi tarbimise eest saadud väärteod (kokku 6). Kokku on väärtegusid
  3. Lisaks mitmed joobes juhtimised. Isik on rikkunud kriminaalhooldustingimusi (isik puudus seitse korda kriminaalhooldaja kohtumiselt). Isikut on karistatud kriminaalkorras kolmel korral. Hetkel kannab karistust rolleri varguse, avaliku korra raske rikkumise ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna P.D on läbinud resotsialiseerivad programmid, tema käitumine vangistuse ajal on olnud hea, puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav mõistab oma kuritegude tagajärgi ning on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt elama. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamisega. Vaatamata P.D poolsetele kontrollnõuete rikkumistele, pooldab ametnik tema ennetähtaegset vabastamist allutamisega elektroonilisele järelevalvele ja peab efektiivseks elektroonilise valve pikkuseks 6 kuud, seda eesmärgiga maandada P.D uue kuriteo riski läbi range kontrolli, muutamata samas elektroonilise valvele allumist pikema tähtaja tõttu liiga koormavaks ning seeläbi õiguskuuleka elu motivatsiooni vähendavaks. Elukoht aadressil Uus 60-28 vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele ning selle paigaldamiseks on andnud oma kirjaliku nõusoleku seal elavad kinnipeetava vanemad ja elukoha omanik. P.D on juba 2009 aasta septembrist viibinud vangistuses. Kinnipeetav on läbinud talle mitmed vanglas pakutud programmidsotsiaalsete oskuste ja agressiooni asendamise treeningu. Pooleli on Convictuse programm. P.D on vanglas viibitud aja jooksul näidanud üles valmisolekut enesearenguks, mis aitab tulevikus tema puhul maandada uue kuriteo toime panemise riske. P.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht vanemate juures. 2

(4)Kaitsja toetas oma kaitsealust ja leidis, et on olemas aluseid süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Distsiplinaarrikkumised puuduvad. Ta on osalenud paljudes sotsiaalabiprogrammides ja viibib oma soovil rehabilitatsiooniosakonnas. Prokuröri hinnangul on süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Teda on varasemalt 2 korral karistatud tingimusliku karistusega, üks karistus on täitmisele pööratud. Viimase kuriteo pani samuti toime katseajal. Uue kuriteo toimepanemise risk säolib. Prokuröri arvates tuleb siiski arvesse võtta süüdimõistetu noorust. Sellises vanuses ei ole süüdimõistetu kuritegelik käitumiseviis lõpliku välja kujunenud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et P.D tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse P.D isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Isikut on varasemalt karistatud omastamise, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ametiasutusele valeandmete esitamise eest ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Isikut on varem karistatud 2 korral tingimusliku karistusega, ühel korral on tingimuslik karistus pööratud täitmisele. Tartu Maakohtu 23.09.2009 kohtumäärusest (isiklik toimik lk 3-4) on näha, et P.D ei täitnud registreerimisnõuet ja sooritas uusi õigusrikkumisi, ning ei suutnud kinni pidada talle kohtu poolt määratud lisakaristusest- mitte juhtida kahe aasta jooksul mootorsõidukit. P.D kannab käesoleval ajal karistust varguse, rahu ja avaliku korra rikkumise eest vägivallaga ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. P.D poolt rahu ja avaliku korra rikkumine ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumine on toime pandud katseaja jooksul. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-11) on näha, et kinnipeetavat on 32 korral väärteokorras karistatud, nendest 20 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 5 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused P.D puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sostiaalprogrammid „ Agressiooni asendamise treening“ , „Eluviisitreening“ ja „Convictus“. Isik on alates 27.01.2010 paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda. Samuti tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on vanglas töötanud osalise töökoormusega koristustöödel. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab P.D-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument isikutunnistus ID kaart kehtivusega kuni 23.02.2014. 3

(4)Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde üürikorterisse aadressil xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava vanemad Sxxx Rxxx ja Axxx Rxxx ja korteri omanik Hxxx Kxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirjad (kohtu toimik lk 10,11,12). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 13) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel puudub P.D kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul puudub põhiharidus (8 klassi) ja eriala ning pikaajaline töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kohtule on esitatud Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi kiri, millest nähtub, et vaba koha olemasolul võtavad nad P.D kooli õpingute jätkamiseks. Arvestades P.D poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, on kohus seisukohal, et P.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei käinud registreerimisel ja pani uue kuriteo toime. Samas alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded 48092 krooni võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Vaatamata selllele, et süüdimõistetu on noor inimene ja ta viibib vangistuses esimest korda, ei ole kohtul veendumust, et nüüd hakkab ta elama seadusekuulekalt ja ei pane enam uusi kuritegusid. Selline võimalus hoiduda süütegude toimepanemisest oli isikule antud kahel korral, kuid tulemusteta. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud P.D uut kuritegu toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.D temale Tartu Maakohtu 15.12.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.10.2009 №oremreferent Liivi Õun 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.