Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: V.L on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 05.11.2010 a. kella 04.13 ajal juhtis Tallinnas Sõle tn. ja Kolde pst. ristmikul mootorsõidukit MB reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( narkojoove kanepist ). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega V.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav kohtueelsel uurimisel end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud, kuid kohtuistungil tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon ei ole põhjendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ta sel ööl juhtis isale kuuluvat mootorsõidukit, kuid ei tunnista end süüdi narkojoobes juhtimises. Umbes poolteist aastat tagasi proovis narkootikumi. Enne sõiduki juhtimist ta ei tarvitanud narkootikumi ega alkoholi. Politsei märguandel peatas sõiduki, kontrolliti dokumente. Talle selgitati, et on vaja teha narkokiirtest, kuid tema keeldus sellest. Ta toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Kohtuistungil lisab, et ta tunnistab end süüdi, sest oli eelnevalt tarvitanud kanepit. Tunnistaja Erki R poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta oli politseipatrullis ja märguandel peatas sõiduki MB reg. nr. xxx, mille sõidustiil oli väga ebakindel. Kontrollimisel selgus, et sõiduki juhtis V.L, kelle tasakaal oli häiritud ja kõnnak taaruv. See viitas narkootiliste ainete tarvitamisele ja kutsus kohale teise politseipatrulli. V.L keeldus indikaatorvahendisse puhumast ja isik toimetati Wismari haigla ekspertiisi. Süüdistatav end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnista, kuid tema süü on peale tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse vaatlusprotokolli, ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt V.L uriini prooviga tuvastatud kanepi tarvitamise tunnused / t.l. 9 – 14 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, eelmisel aastal kahel korral alkoholiseaduse ja ÜTS sätete rikkumiste eest karistamist, politseinike kohusetundlikku ja aktiivset rolli tema kinnipidamisel ning võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel ja kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada V.L
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui ta kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
1 p. 1 alusel V.L-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 2 ( kaheks ) kuuks Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada kohtuotsuse jõustumise ajast.
1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg 05.11.2010 a. s.o. 1 ( üks ) päev. 2 Välja mõista V.L-ilt sundraha 417.03 Eurot ( 6525 krooni) riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista V.L-ilt kaitsjatasu 113.92 Eurot 4 Välja mõista V.L-ilt kohtukuludena ekspertiisitasu 105.52 Eurot ( 1651 krooni ) Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777. 3 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.