1 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-10-2944 Otsuse kuupäev 23.12..2010.a. Kohtunik Tiit Tiit Kullerkupp Kullerkupp Väärteoasi U.M-i kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo li

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoasja toimikus oleva 27.07.2010.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt on U.M `i poolt toime pandud väärteo kirjeldus järgnev – juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121+/-4 km/h, lubatud 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 27 km/h. 22 lg 2 Sellega rikkus U.M LE § 124 p 2 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse § 74 järgi. U.M on enda allkirjaga kinnitanud, et on protokolliga tutvunud. Vastavalt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile on U.M toime pandud väärteo kohta andnud järgmised ütlused: „Sooritasin möödasõitu, seejuures ületasin kiirust. Väärtegu kahetsen väga. Palun piirduda rahalise karistusega, kuna seoses tööga pean pidevalt sõitma .“ Vastavalt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile teostas piirkonnapolitseinik Eduard Blaško riikliku järelevalve korras U.M-i poolt juhitud mootorsõiduki xxxxx, reg.märk xxxx, liikumiskiiruse mõõtmist 27.07.2010.a. kell 19.08 Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas TallinnNarva mnt

1. km-l. Sõidu suund: Tallinn. Kasutatud oli liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nrDP009663, mida oli testitud 27.07.2010.a. kell 19.
2. Seade oli töökorras. Patrullauto seisis ja mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, lähenes, vastassuunalisel, mitu sõidukit, kiirendas intensiivselt, sooritas möödasõitu. Seadme lugem 121 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 27 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. U.M on allkirjaga kinnitanud, et on näiduga tutvunud ja on sellega nõus. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Eeltoodud tõendite alusel on tõendamist leidnud, et 27.07.2010.a. kell 19.08 Lääne-Virumaal ViruNigula vallas Tallinn-Narva maantee 113-l kilomeetril liikudes Tallinna suunas, juhtis Jevgeni Tsõganov mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 121+/-4 km/h. Seega on U.M rikkunud Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid (suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis) ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74 22 lg 2 järgi. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendamist leidnud, et U.M-i poolt kiiruse ületamine toimus möödasõidu sooritamisel. Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas võimalik teo subjektiivne külg tuvastada läbi menetlusaluse isiku antud ütluste. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. 4 KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
3. peatüki
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et U.M on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et U.M on oma tegevusega täitnud LS §-s 74 22 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu. Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. LS § 7422 lg 2 alusel toime pandud väärteo eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. LS 74 22 lg 4 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1 U.M-ile määranud karistuseks LS § 74 22 lg 2 alusel rahatrahvi 36 trahviühiku ulatuses s.o 2160 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis U.M-i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.M-i teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavad asjaolud. Väärteoasja otsusest ja kohtuvälise menetleja vastusest nähtuvalt on Jevgeni Tsõganov`le karistuse määramisel arvestatud karistust kergendava asjaolu olemasoluga s.o menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Karistust kergendava asjaolu olemasolu on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kus isik on omakäeliselt seda kinnitanud. Lisaks on KarS § 57 lõikes 2 sätestatud, et karistuse kohaldamisel võib arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kohtuväline menetleja on vastuses kohtule märkinud, et karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistavate õiguserikkumistega. Menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistusregistri väljavõttest lähtuvalt jätkab menetlusalune isik samalaadsete süütegude toimepanemist. 20.10.2010 jõustus karistus väärteoasjas, millega menetlusalust isikut karistati samalaadse lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Sellest nähtub, et menetlusalusele isikule karistusena määratavad rahatrahvid ei pane teda seadusekuulekalt käituma. Nimetatud asjaolule on kohtuväline menetleja viidanud ka väärteoasja otsuses lisakaristuse määramise põhjenduses. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust sooritades möödasõitu. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Esmalt märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt vastuses esitatud väide selle kohta, et igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, ei ole õige – aastal 2009 hukkus Eesti liikluses 100 inimest (allikas www.mnt.ee). Õige on kohtuvälise menetleja väide, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning et, 20.10.2010.a. jõustus karistus väärteoasjas, millega 5 22 lg 2 alusel rahatrahviga. Karistusregistri teatisest nähtub, et U.M karistati LS § 74 22 lg 2 alusel rahatrahviga, otsus on jõustunud U.M on varasemalt karistatud LS § 74 13.07.2010.a. Kohtuvälise menetleja poolt viidatud 20.10.2010.a. jõustunud karistus väärteoasjas ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust kuna käesolevas asjas lahendatakse U.M-i poolt toime pandud rikkumist enne nimetatud rikkumist. Seega oli isikul üks samalaadne rikkumine, mille alusel ei saa resoluutselt väita, et menetlusalusele isikule karistusena määratav rahatrahv ei pane teda seadusekuulekalt käituma ning seetõttu on põhjendatud ja vajalik lisaks põhikaristusele määrata ka lisakaristus. U.M-i poolt on kaebuses lisaks esitatud asjaolu, millist võib arvestada karistuse määramisel. Selleks on töötamine firma juhina ning tulenevalt tööülesannetest sõiduvahendi kasutamise vajalikkus. U.M-i poolt on esitatud töökoha xxxx tõend selle kohta, et U.M töötab projektijuhina ning tema objektideks on: xxxx, xxxx, xxxx, xxxx masinatehas, mis nõuavad vähemalt 2-3 korda nädalas kontrollimist ning transpordivahendiga töötamine ja selle juhtimine on sellega seoses hädavajalik. Kohus leiab, et U.M-i poolt on tõendatud, et tema tööülesanded nõuvad juhtimisõiguse olemasolu ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kasvõi minimaalseks ajaks, s.o 1 kuuks takistab isikul tema kohustuste realiseerimist, käesoleval juhul tööülesannete täitmist. Seega on kohus seisukohal, et U.M-i töö eeldab juhtimisõiguse olemasolu. Seda asjaolu on võimalik talle karistuse määramisel arvestada KarS § 57 lg 2 alusel. Kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha järgi on kohtuväline menetleja veendunud, et menetlusaluse isiku U.M-i suhtes tuleb kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist minimaalses ulatuses. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine on võimalus, mitte kohustus. U.M-i poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamise LS § 74 22 lg 2 järgi saab liigitada dispositsiooni alammäära lähedaseks väärteoks ning selle alusel kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses on piisav karistus U.M-ile tema poolt toime pandud väärteo eest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 120

lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135, kohus rahuldab U.M-i kaebuse ning tühistab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus`e 18.08.2010.a. otsuse väärteoasjas nr 2402,10,001471 osaliselt, s.o Liiklusseaduse § 74 22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 25. jaanuaril 2011. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne