Obsah (4)

§ 199§ 68§ 73§ 78

1-11-3232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-3232 (10230119029) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 199

lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav I.D ik : XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: AS L M , elukoht: XXX, Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.11.2010, kahtlustatavana kinni peetud 03.11.2010 kuni 04.11.2010 Kaitsja Varasem karistatus: Harju Maakohtu 27.06.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 3075 krooni (196.53 EUR), karistus kustutatud Väärteokorras on karistatud ühel korral Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. I.D süüdi tunnistada

§ 199lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ä ndmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 03.11.2010 kuni 04.11.2010, so 2 (kaks) päeva, lugedes ä ndmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta I.D-le mõistetud ja ä ndmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva I.D suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.D temale määratud 1 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada I.D-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.04.

2. I.D suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. I.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 41 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.D, 1-11-3232, kaitsjatasu“.
4. I.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „I.D, 1-11-3232, sundraha“.
5. I.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 4 (neli) eurot ja 11 (üksteist) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „I.D, 1-11-3232, koopiate tegemise kulu“.
6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Määratud kaitsjale Harju Maakohtu 17.02.2011 kohtuistungil osalemise eest makstud tasu summas 57 eurot ja 53 senti jätta riigi kanda.
8. Asitõendid: 3 CD-plaati, mis on pakitud kriminaalasja materjalide juurde, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
9. Asitõend: Traatrull, mis on tagastatud kannatanule, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule AS DKC.
10. Asitõend: Kaubik Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, mis on tagastatud kaubiku kasutajale, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel seaduslikule valdajale KK. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: I.D süüdistatakse selles, et tema 29.10.2010 ajavahemikul kell 04:00 kuni kell 05:50, olles tõstukijuhina tööl XXXasuval DKC AS`i territooriumil, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS`le DKC kuuluva alumiiniumist traatrulli väärtusega 75 000 EEK ehk 4793.37 EUR, nimelt tõstis traatrulli tõstukiga sõiduautosse Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXXning peale seda lahkus sõidukiga AS`i DKC territooriumilt. Seega pani I.D toime

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 2 Kohtuistungil süüdistatav I.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 29.10.2010 koostatud kannatanu esindajana ülekuulatud DVülekuulamise protokollist nähtuvalt kella 05:50 paiku helistas talle anonüümne isik ja teatas, et DKC OÜ – territooriumile sisenes sõiduk Citroen Jumper reg.nr XXXning autosse pandi varastatud ese. Kanntatnu esindaja kutsus kohale G4S patrulli. Kohale jõudes oli DKC terrritooriumil G4S patrull, politsei ning tõstukijuht I.D. Tehase ligidal seisis Citroen Jumper reg.nr XXX, mille sees oli DKC OÜ-le kuuluv 2,2 tonni raskune alumiiniumtraadi rull, mis varasemalt seisis D tehases. Kannatanu kahtlustab nimetatud kuiriteo toimepanemises I.D . Varastatu väärtus oli 75 000 krooni. (t/l 4-6) • 10.12.2010 koostatud AS DKC avaldusest nähtuvalt 29.10.2010 ajavahemikul 04:00 kuni 05:50 aadressil XXX asuvalt DKC OÜ territooriumilt oli varastatud DKC OÜ' le kuuluv alumiiniumist traatrull, mis oli pakitud. Traatrulli kaal on u. 2,2 tonni. Traatrulli väärtus on 75 000 krooni. 29.10.2010 tagastati kannatanule traatrull rikkumata olekus, selles osas pretensioone ei oma. (t/l 2-3) • 02.11.2010 koostatud tunnistaja K K ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta sõiduauto Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXX kasutaja alates 10.03.

1. Omanik on Setaare OÜ. 26.10.2010 päevasel ajal andis tunnistaja eelnimetatud sõiduauto (Citroen Jumper, reg.nr XXX) kasutusse oma tuttavale I.D-le. Mati andis tunnistajale vastu aga temale kuuluva BMW. Autode vahetus toimus 26.10.2010 päevasel ajal XXX´i territooriumi kõrval asuval DKC territooriumil, kus Mati töötab. Järgmisel päeval, õhtusel ajal sai ta uuesti Matiga kokku, XXX hoones asuva elektritarvete kaupluse juures ja tagastas Matile tema BMW. Enda Citroen Jumper'it (reg,nr XXX) ta Matilt sel päeval tagasi ei saanud ning ei küsinudki kuna siis ei olnud tal autot vaja. Citroen Jumper jäi Mati kasutusse. Sel päeval Mati mainis, et Citroen seisis tema töökoha territooriumil. Matiga jäi neil kokkulepe, et saab oma bussi tagasi 01.11.
2. (t/l 7-9) • 09.12.2010 koostatud tunnistaja AK ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 28.10.2010 kuni 29.10.2010 oma tööpostil turvafirmas G4S, autopatrullis. 29.10.2010 kella 05:50 ajal tuli juhtimiskeskuselt väljakutse, et XXXasuvas DKC OÜ territooriumil (PKC territooriumi poolses väravas) on kahtlane kaubik, öeldi ka, et antud firma esindaja palus seda infot kontrollida. Tunnistaja jõudis antud territooriumile u. 3-4 minutiga. Kohale jõudes, tegi territooriumil kontrollringi, ühtegi kaubikut territooriumil ta ei näinud. Siis sõitis BKC poolsest väravast välja ja nägi, et paremal pool asuva angaari juures seisis valget värvi kaubik, esiosaga angaari poole. Kaubik oli DKC OÜ territooriumilt väljapool. Kaubiku juures ega kaubikus sees, ei näinud ta kedagi. Kaubik oli visuaalselt suletud ustega. Tunnistaja jäi sinna seisma ning kandis telefoni teel edasi juhtimiskeskusesse infot antud olukorrast. Helistamisel ajal lähenes talle DKC OÜ töötaja, keda teab nägu-pidi. See isik küsis temalt, et kas oli häire, tunnistaja vastas eitavalt. Samal ajal kui isikuga vestles tuli antud territooriumi juurde oma autoga Derek Väide. Umbes 1 minuti pärast tuli kohale ka politseipatrull. Veidi hiljem nägi, et valget värvi kaubikus oli suur alumiinium traatrull, mis oli pakendatud. (t/l 10-12) • 29.10.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldav sündmuskoht DKCterritoorium asub aadressil Keila, Paldiski mnt
3. Territooriumi väravad olid kinni. Kõrval asusid kaks angaari: hõbedast ja sinist värvi. Sinist värvi angaari esikülje ees keskel seisis esiotsaga seina poole valget värvi mikrobuss Citroen Jumper, reg.nr XXX. Auto pagasiruumis oli suur pakendatud traadirull. (t/l 13-26) 3 • 29.11.2010 koostatud asitõendi (turvakaamera salvestus CD-plaadil) vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, kuidas kell 05:00 kuni 06:00 meesisik läbis territooriumi piirava värava (väljus territooriumilt) (foto nr. 1,2,3). U. 30 sekundi pärast oli näha, kuidas antud värava juurde sõitis sisselülitatud tuledega kaubik, mis sõitis väravast sisse, terrtooriumile. Värav sulgus automaatselt (foto nr.-d 4,5,6,7,8). Mõni minut hiljem sõitis valget värvi kaubik väravast välja (foto nr. 10). Salvestuselt oli näha, kuidas meesisik sisenes väravast sisse ning hiljem väljus. (t/l 27-39) • 04.11.2010 koostatud kahtlustatava I.D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et töötab alates 2005 aasta septembrist Keilas, Paldiski mnt 31 asuvas DKC AS´is, tõstukijuhina. 27.10.2010 (õhtusel ajal kell 18:00 ajal) tuli tema töökohta tuttav KK ning laenas sõiduautot BMW reg.nr XXX. Võttis Kallelt vahetuseks tema kasutuses oleva Citroen Jumper'i registreerimisnumbriga XXX koos auto võtmetega. Autosid tahtis vahetada K , mis otstarbel kahtlustatav öelda ei oska. Autode tagasivahetuse aega nad kokku ei leppinud, Kalle ütles, et ta tuleb ise oma autole järgi. Citroen Jumper oli tema kasutuses, auto parkis sel päeval oma töökoha territooriumi kõrvale (Harju KEK' i territooriumile) ning läks tööle, tema vahetus algas kell 19:
4. 29.10.2010 läks uuesti tööle. Tema vahetus algas kell 19:00 (vahetus lõppes kell 07:00). Tööaja kestel, täpset kellaaega ta ei mäleta (öisel ajal), tuli tal mõte ära varastada oma töökohast alumiiniumist traatrull, mis asus D territooriumil asuvate kahe angaari vahel. Rull võis kaaluda umbes 2 tonni ning oli alumiiniumist. Mõtles seda hiljem rahaks teha. Rulli plaanis välja viia Kalle Citroeniga. Siis mõne ajal möödudes väljus korraks D territooriumilt, istus Citroeni ja sõitis Citroeniga D territooriumile sisse. Aia tegi lahti ise, läks pulti ja vajutas nupule, aed tuli lahti. Siis sõitis Citroeniga D territooriumile sisse, sõitis sinna kohta, kus asus eelnimetatud traatrull. Traatrulli tõstis tõstuki abil Citroen'i sisse, pagasiruumi. Peale seda sõitis koheselt D territooriumilt Citroeniga välja ja parkis auto sinna samasse, kus ta eelnevalt oli, XXXterritooriumile. Tegutses üksinda. Kahetseb, et pani toime varguse. (t/l 66-68) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 297,24025 krooni. (t/l 12) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava I.D süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistajate KK´i ja AK ütlusi, AS DKC avaldust, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava I.D käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 29.10.2010 kella 04:00 kuni 05:50 vahel I.D olles tööl tõstukijuhina DKC territooriumil, pani KKilt kasutada saadud sõidukisse Citroen (reg.nr XXX) DKC AS-ile kuuluva alumiiniumtraadi rulli väärtusega 75 000 krooni ning lahkus kaubikuga DKC AS-i territooriumilt eesmärgiga varastatu hiljem rahaks teha. Kriminaaltoimikust nähtuvalt töötas süüdistatav ise samas asutuses ning tal oli vaba ligipääs tööandja varale. Kuivõrd süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta võõra vallasasja eesmärgiga see turustada, leiab kohus, et süüdistatava jaoks võõra vallasasja äravõtmine toimus selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav viis kannatanule kuulunud vallasasja tööandja territooriumilt välja ning vallasasja omanik ei olnud enam oma vara asukohast teadlik, kuivõrd see oli tema valdusest välja viidud. Samas oli süüdistatav oma valduse asja üle kehtestanud ning hoidis asja vaid temale teada olnud kohas. Seega oli kõrvalistel isikutel võimalus see vallasasi edasi toimetada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava poolt oli võõra vallasasja äravõtmine lõpule viidud. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud

§ 199

lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. 4 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras üks kord ja väärteokorras samuti üks kord. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval olnud 2009 ja 2010 aastatel alaline sissetulek, kuid süüdistatava enda ütlused ja inkrimineeritud teo varavastane iseloom näitab ilmselgelt, et süüdistatava sissetulek ei ole süüdistatava jaoks piisav. Süüdistatava ütluste kohaselt on tal ka käesoleval ajal sissetulek, mis on varasemast väiksem. Samas ilmnes süüdistatava selgitustest kohtuistungil, et tal on ülalpidamisel ka alaealine laps. Peale selle peab süüdistatav tasuma ka kriminaalmenetluse kulud. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on varem nii kuriteo kui ka väärteo toimepanemise eest karistatud rahalise karistuse ja rahatrahviga, kuid rahaline mõjutamine ei sundinud teda loobuma uue süüteo toimepanemisest edaspidi. Seega ei ole kohtu arvates süüdistatava rahaline mõjutamine sellise iseloomuga karistusliik, mis oodatud mõju avaldaks. Seetõttu, arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, mis on hetkel halvem kui kuriteo toimepanemise ajal ja kuriteo varavastast iseloomu, leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ning süüteoga kannatanule lõppkokkuvõttes varalist kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas oli süüdistatava eesmärgiks tekitada olulist varalist kahju

RS § 8 p 1 mõttes, mistõttu ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on karistust kergendav asjaolu ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, samuti nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga, keda peaks ühiskonnast reaalselt ja koheselt isoleerima või kes vajaks alalist järelevalvet kõrvalise isiku poolt, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid kohaldades kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute tahtlike süütegude toimepanemisest. Märt Toming kohtunik 5