Obsah (6)

§ 239§ 190§ 175§ 180§ 189§ 2565

Kriminaalasi nr . 1 – 10- 8478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 29.

§ 239

lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, § 2565 , § 2564, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada B.B KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o. 15960 (viisteist tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni riigi tuludesse. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr . 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul

1. 1 KarS § 66 lg.1 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi, s.o. vähemalt 2000 krooni kuus iga kuu 25.kuupäevaks alates juulist 2010 kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja B.B-lt sundraha 3500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
2. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 100 krooni. Mõista välja B.B-lt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 2200 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
3. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasja kohtueelne menetlemine on toimunud kiirmenetluse korras. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav B.B annab selgituse, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Isikut tõendavat dokumenti tal ei ole, pass ja juhiload aegunud. Kohus tuvastas süüdistatava isikusamasuse isikuandmete ja muude elulooliste andmete küsitlemise teel. Süüdistatava kaitsja kohtuistungil vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult ja palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Kohtueelses menetluses oli kaitsja advokaat Anti AAsmaa, kes andis kaitsekohustuse üle ja selgitas asjaolusid. Kohus kohtuistungi ja kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et B.B tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. tema juhtis 19.06.2010.a. kella 11.20 ajal Jõgeva maakonnas Torma vallas Rääbise külas mootorsõidukit T-40 AM registreerimismärgiga 8099 ET, olles alkoholijoobes – s.o väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,79 mg/l kohta, seega pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: 2 Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 120 päevamäära, üks päevamäär on 133 krooni, s.o. 15960 krooni riigi tuludesse. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida B.B-le esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 424 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik ei ole varem karistatud ja etteheidetav kuritegu on temal esmakordne. Kuna B.B juhtimisõigus puudub, ei ole alust lisakaristuse kaalumiseks. Arvestades süüdimõistetu sissetulekut, on õigustatud karistuse kohaldamine ositimaksmisega KarS § 66 alusel. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Käibemaksukohustust ei ole, kokku taotletav tasu 100 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 100 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu 1260 +840 krooni advokaat A.Aasmaa õigusabi eest (tl.15,16,24).

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 2100 krooni ja kohtumenetluses summas 100 krooni, kokku 2200 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul B.B. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub

§ 2565lg.2 alusel vähendab kohus sundraha suurust.

Kohtunik Ü.Raag 3 4