1-09-21019/13

Kriminaalasi nr . 1-09- 21019 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-09-21019 Kriminaalasi N.A*i kohta koostatud erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks Kahtlustatav: N.A (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx); Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg 18.oktoober 2010 RESOLUTSIOON: Pöörata N.A-le Tartu Maakohtu 14.12.2009.a. otsusega mõistetud vangistus täitmisele. Karistusest arvestada kantuks tehtud üldkasulik töö 116 tundi, kandmata karistus on 421 tundi üldkasulikku tööd ehk 210,5 päeva vangistust. N.A on kanda karistust 210 päeva ehk 7 (seitse) kuud vangistust. Vangistuse kandmise aega arvestada alates N.A vahistamisest. Võtta N.A süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalis vahi alla. Menetluskulud Mõista N.A-lt välja sundtoomise kuluna 400 krooni riigi tuludesse. Sundtoomise kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr . 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul
3. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest määruskaebuse esitajale. Asjaolud ja menetluse käik N.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega 14.12.2009.a. KarS § 266 lg.2 p.1 järgi ja KarS § 121 järgi. ja liitkaristuseks mõistetud KarS § 65 lg.2 kohaldamisega 8 kuud 28 päeva vangistust, KarS § 69 lg.1 alusel asendati N.A-le mõistetud karistus 537 tunni üldkasuliku toga, mille täitmise tähtaeg 1 aasta. Kohus selgitas kohtuotsuse kuulutamisel N.A-le üldkasuliku töö tegemise kohustust ja selgitas mittetäitmisel vangistuse täitmisele pööramist. 27.09.2010 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande N.A kohta, milles taotleb karistuse täitmisele pööramist. N.A on sooritanud üldkasul ikku tööd 116 tundi, põhjendanud töö mittetegemist alkoholi tarvitamisega ja kirjutanud, et ta ei viitsi tööl käia. Kriminaalhooldusametnik on hoiatanud teda vangistuse täitmisele pööramisega, kuid N.A ei ole käitumist muutnud. Kriminaalhooldusam etnik ei näe alternatiive ja taotleb pöörata vangistus sooritamata üldkasuliku töö tundide (421 tundi) osas täitmisele. Kohus edastas N.A-le kutse kohtuistungile tema määratud elukohtaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. N.A kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kohaldas N.A suhtes sundtoomist kohtuistungile 18.oktoobriks. N.A toodi kohtuistungile sundtoomise korras politsei vahendusel ja esitati sundtoomise kulude õiend 400 krooni hüvitamiseks. Kohtuistungil 13.oktoobril jäi kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi esitatud ettekande juurde. Ametnik esitab kohtule N.A omakäelised seletused üldkasuliku töö mittetegemise kohta. Neis on N.A kirjutanud, et 1) ma üldse ei viitsi käia tööl 2)jõin alkoholi terve kuu aega 3)ei jõua hommikul tööle. Kriminaalhooldusametnik on teinud N.A-le kaks korda hoiatuse ja viimasel korral ütles N.A otse, et ta võib vabalt kinni minna. N.A on uus kriminaalasi menetluses KarS § 199 järgi. Teo sooritas 20.juulil
4. Kriminaalhooldajale teadaolevalt elab N.A ka tegelikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuistungil 18.oktoobril andis N.A seletuse, et ta helistas reedel kohtusse kohtuistungi asjus, tema ema ütles talle. Ilmselt ema sai selle kriminaalhooldajalt teada. N.A ei ole ise kohtukutset saanud. Ta teab, et vangistust on tal kanda 7 kuud ja see ei ole midagi kanda. Ta on kaks kuud töötanud kellegi eramaja ehitusel. Seal on tahtnud töötada, on selle eest raha saanud, üldkasuliku töö eest ei maksta ja sellepärast sinna pole läinud. Prokurör taotleb kohtuistungil 18.oktoobril N.A suhtes tegemata töö 421 tunni üldkasuliku töö ehk 210,5 päeva ehk 7 kuu ulatuses vangistuse täitmisele pööramist ja vahi alla võtmist kohtuotsuse täitmise tagamiseks. N.A on valinud karistuse täitmisele pööramise, kuna ta on nii kriminaalhooldajale kui ka kohtuistungil teatanud, et 7 kuud vangistust kanda ei ole talle problem.. Tal on kanda karistusena 7 kuud vangistust ja see tuleb täitmisele pöörata. Uus kriminaalasi on prokuratuuris kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. 2 Kohtu seisukohad Kohus leiab, et N.A poolt kandmata karistus- 421 tundi üldkasulikku tööd tuleb pöörata täitmisele ja kohaldada tõkendit vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS § 130 lg.5, § 429 lg.2 lg.3 alusel. § 429 lg.2 järgi … süüdimõistetut võib vahi all pidada kuni… karistuse täitmisele pööramiseni. § 429 lg.1 p.2 järgi … täitmiskohtunik võib vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub … kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. KrMS § 130 lg 5 sätestab: vabaduses viibiva süüdimõistetu võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku § 429 sätestatud korras. Käesoleval juhtumil ei ole N.A täitnud nõuetekohaselt temale kohustuslikku üldkasulikku tööd ja teatanud otsesõnu, et ta ei soovi tööd teha. Kohtuistungil avaldas ta, et kannab vangistuse ära ja on sellega arvestanud. On ka varem vangistuses olnud. Selline käitumine on teadlik valik kohtuotsuse täitmiseks KarS § 69 lg.6 alusel. Kandmata jäänud karistus 421 tundi ÜKT tuleb umber arvestada vangistuseks KarS § 69 lg.1, lg.6 alusel ja kanda on vangistust 210 päeva ehk 7 kuud. Lisaks sellele ei ilmunud N.A kohtuistungile. Arvestades, et N.A elab temale kohtu poolt määratud elukohas ja elab seal tegelikult ka kriminaalhooldajale teadaolevalt, on kohtuistungile mitteilmumine tema poolt kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine. Kohtuistungil küsitlemisest ilmneb, et N.A ka tegelikult võis teada kohtuistungi toimumisest. On selge, et üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele ja seetõttu tuleb N.A suhtes kohaldada tõkend vahistamine KrMS § 429 lg.1 p.3 alusel ja võtta ta kohtusaalis vahi alla. Menetluskuluks on sundtoomise kulu, mis KrMS § 176 lg.1p.2, § 173 lg.3 alusel tuleb kanda N.A. Kohtunik Ü. Raag 3 4