Obsah (4)

§ 122§ 69§ 75§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Vangistuse täitmisele pööramine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Määruse tegija Avaldaja Avalduse ese Prokurör Süüdimõistetu 19. oktoober 2010 Tartu Maakohtu

§ 122

järgi ja karistamises vangistusega 6 kuud;

§ 69

alusel on vangistus 6 kuud asendatud üldkasuliku tööga 360 tundi osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldaja Aigi Pihlak erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Maiken Mardim F.J (isikukood xxx; elukoht xxxx xx-x xxxxxxxxxx ) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks pöörata Tartu Maakohtu
2. mai 2009 otsusega F.J-ile mõistetud vangistusest kandmata vangistus 3 (kolm.) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva täitmisele. Täiendavad otsustused
3. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 vangistuse kandmise alguseks lugeda F.J-i vanglasse ilmumise päev; tähtajaks vangistuse kandmisele mitteilmumisel lugeda karistuse kandmise alguseks kinnipidamise kuupäev; 2.2 määruse koopia saata karistusregistrile, F.J-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada: 3.1 vangistuse kandmisele vanalasse ilmumiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud F.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
6. mai 2009 otsusega

§ 122

järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud;

§ 69alusel asendatud F.J-ile mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 tundi.

Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud F.J-i kohta. Ettekandest nähtuvalt on F.J sooritatud 121 tundi üldkasulikku tööd. Tööandja sõnul viibis F.J viimati kohustusi täitmas

1. mail
2. Registreerimistel on F.J ametnikule lubanud korduvalt, et asub peatselt üldkasulikku tööd sooritama. Siiani ei ole hooldusalune oma antud lubadusi pidanud. Viimasel kolmel kuul on esinenud ka korralise registreerimiskohustuse nõuete rikkumist. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. F.J-ile mõistetud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ei ole tõenäoline kuna tal puudub töö tegemise harjumus ning piisav kohusetunne üldkasuliku töö sooritamiseks. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Prokurör kohtus toetab kriminaalhooldaja taotlust. Süüdimõistetu kohtus tunnistab, et on ühiskondlik töö tegemata ja teab selle tagajärgedest.
3. Kohtu põhjendused 2.
4. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 428 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. 2.
5. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena otsustada süüdimõistetule vangistuse täitmisele pööramine. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal. Vastavalt

§ 69

lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud ettekandest on F.J rikkunud

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Lisaks sellele ei sooritanud hooldusalune katseaja lõpuks määratud üldkasuliku töö kohustust. F.J on tutvunud üldkasuliku töö tegija õiguste ja kohustustega ning allkirjastanud üldkasuliku töö tegemise ajakava. Siit võib järeldada, et hooldusalune hoidus tahtlikult kõrvale talle kohtu poolt määratud kohustusest teha üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnik leiab, et F.J-ile mõistetud karistus ei ole osutunud otstarbekaks, kuna F.J puudub töö tegemise harjumus ning piisav kohusetunne töö sooritamiseks. Kohtus F.J ei nõustunud ka mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida F.J kinnitas kohtus antud allkirjaga. Seoses sellega, et F.J ei nõustunud üldkasuliku töö tegemisega ning kohus ei näinud võimalusi F.J-ile täiendavate kohustuste määramiseks on põhjendatud Tartu Maakohtu 07. mai 209 otsusega F.J-ile mõistetud kandmata vangistuse 3 kuud ja 29 päeva täitmisele pööramine.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.

1. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik