lg 4 alusel määrata M.H-le katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada M.H täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 1
lg 2 alusel määrata M.H-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või töö mitteleidmisel registreerima ennast töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel registreerida ennast psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida ravikuur; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; 5) osaleda kriminaalhooldaja äranägemisel sotsiaalprogrammis. Määrus M.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele. Vabastada süüdimõistetu M.H karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.H on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.10.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-9761
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks on
Eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva arvati
lg 1 alusel karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.12.2001.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.06.2009.a ja lõpeb 10.05.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 07.09.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.10.2010.a seisuga on M.H kandmata karistusaeg 6 kuud 27 päeva vangistust. M.H on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 13.12.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 140 lg 1, § 2101 lg 2 p 1 2 ja § 210 lg 2 p 1, 3 järgi 5 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.H tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna M.H on varem kahel korral kuritarvitanud usaldust – ta on olnud varem tingimisi karistuse kandmisest vabastatud ja karistus on pööratud mõlemal korral täitmisele. Lisaks on M.H narkosõltuvus. 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.H on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi M.H on varem kriminaalkorras karistatud ja ta on kahel korral määratud käitumiskontrolli nõudeid rikkunud ning katseajal pannud toime ka uued kuriteod, leiab kohus, et käesolevalt on võimalik teda vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja tema selgitustest kohtuistungil nähtub, et ta on vangistuse ajal tegelenud enda probleemidega, mis on viinud teda kuritegude toimepanemisele – osalenud erinevates programmides. Viimasel ajal osalenud narkosõltlastele mõeldud programmides ja osales Anonüümsete Narkomaanide infopäeval. Süüdimõistetu selgitustest kohtuistungil on kohtul tekkinud veendumus, et ta on teadvustanud endale narkomaania olemust, et selle probleemiga tuleb tal tegeleda elu lõpuni ning avaldanud valmidust ka sellega edaspidi tegeleda. Vangistuse ajal on M.H muutnud enda käitumist ja kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Positiivset muutust kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et alates 14.09.2010.a on M.H vangla direktori käskkirjaga lubatud soodustatud korras tööle väljapoole vangla territooriumi. Arvestades, et M.H on karistusaja lõpuni jäänud veidi rohkem kui kuus kuud, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et M.H vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb M.H-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul või arvestades hetke olukorda tööturul, millest tingituna töö leidmine olla raskendatud, võtta ennast arvele töötukassas. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist tuleb tal
lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Et soodustada ja kinnistada M.H elu- ja mõtteviiside muutumist, tuleb
lg 2 p 8 alusel kohustada teda osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalprogrammides. Kuna M.H karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.