1-10-8542/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2010 Kriminaalasja number 1-10-8542 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30.06.
2. a otsus Apellatsiooni esitaja N.U Süüdistatav N.U Resolutsioon Jätta süüdistatava N.U apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu 30.06.
4. a otsusega mõisteti N.U KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel süüdi süstemaatilise varguse katses. Otsuse kohaselt püüdis N.U 31.05.
5. a varastada R. asuvast "M." kauplusest meeste jopet (maksumus 999 krooni, turvaelemendi maksumus 15 krooni), 21.06.2010 Tallinnas XXXXXXXXX XXX XXX asuvast "L." kolm pakki juustu (maksumus kokku 269,7 krooni) ja 28.06.2010.a Tallinnas XXXXX XX asuvast "P." kauplusest 13 ripsmetušši maksumusega kokku 2643,6 krooni.Kõigil kolmel korral peeti ta turvatöötajate poolt kinni ja kaup tagastati rikkumata kauplusele. Nimetatud tegude eest karistas maakohus N.U vangistusega 9 kuud, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o 6 kuuni. Mõistetud karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 02.03.
6. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu võra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et süüdistatavat on varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud, ta pani teo toime katseajal ja tal puudub kindel töökoht. Kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse puhtsüdamlikku kahetsust.
7. Maakohtu otsuse peale esitas N.U apellatsiooni, milles taotleb mõistetud karistuse vähendamist. Apellant leiab, et talle mõistetud karistus on liiga range, arvestades, et ta tunnistas end süüdi ning kahetses tegu, samuti seda, et varastatud asjad tagastati omanikele. N.U taotleb, et talle mõistetaks karistuseks 6 kuud vangistust, millest 1/3 mahaarvamisel jääb karistuseks 4 kuud vangistust. Liitkaristuseks jääks seega 1 aasta 2 kuu asemel 1 aasta vangistust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.
9. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub alus maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis leitakse, et karistus ei ole tegusid arvestades proportsionaalne ning arvestatud ei ole puhtsüdamlikku kahetsust. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on võtnud arvesse puhtsüdamlikku kahetsust. Mis puutub väitesse, et toimepandud kuritegudega ei ole kahju tekitatud, siis kahju jäi tekkimata põhjusel, et teod jäid katsestaadiumi. Karistusseadustik ei näe ette, et kuriteokatse eest peab kohaldama kergemat karistust kui lõpule viidud teo eest. Kohtukolleegium leiab, et süü suuruse puhul ei tule hinnata vaid seda, kas kahju tekkis või mitte, vaid seda, kui suur oli nende asjade väärtus, mida varastada püüti. Kolmest episoodist ühel oli asjade väärtus üle 2000 krooni, ühel korral ca 1000 krooni ja vaid ühel korral jäi oluliselt alla 1000 krooni. Arvestada tuleb sellegagi, et ka 9 kuu pikkune vangistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu poolt mõistetud karistus on põhjendatud ning õiguspärane.
10. Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla