lg 4 alusel määrata S.P-le katseaeg kuni 13.02.2013.a.
p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.
Kohustada S.P täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 alusel määrata S.P-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või võtta ennast arvele töötukassas; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) kriminaalhooldaja äranägemisel osaleda sotsiaalabiprogrammides. Määrus S.P suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada S.P karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK S.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-6248
järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 13.03.2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 4 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2008.a ja lõpeb 13.02.2013.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.12.2010.a. S.P esitas 20.09.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 17.12.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.01.2011.a seisuga on S.P kandmata karistusaeg 2 aastat 25 päeva vangistust. S.P on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 13.03.2003.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 101 p 7, § 142 lg 2 p 2, 4 ja § 139 lg 1 järgi 10 aastat vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab S.P tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör toetab samuti ennetähtaegaset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. S.P on ära kandnud pikast vangistusest arvestatava osa. Tal on toetav sotsiaalvõrgustik, töökoht, kindel elukoht, elektrooniline valve võimaldaks tagada ranget distsipliini ja järelevalvet, et ta saaks tegeleda veel olemasolevate riskide maandamise ja sotsiaalsfääri kohanemisega. Vanglas käitumisele pole midagi ette heita, distsiplinaarkaristused on jäänud vangistuse algusperioodi ja viimase puhul võis olla tegemist vääritimõistmisega. Süüdimõistetu on osalenud vangistuse ajal tööhõives vabatahtlikult, on läbitud kõik programmid, mis talle lubatud on. Kriminaalhooldusel olles saaks ta neid mõtteviise ja hoiakuid kinnistada. Prokurör leiab, et karistus on käesolevaks ajaks eesmärgi täitnud.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik 2
S.P on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.P on vangistuses viibinud järjest alates 15.06.2002.a, s.o käesolevaks ajaks ligi üheksa aastat. Vangla materjalidest nähtub, et ta on pika vangistusaja jooksul käitunud üldjuhul korralikult, päris karistusaja alguses on olnud kolm väiksemat rikkumist ning eelmise aasta suvel üks. Ühelgi juhul pole hinnatud rikkumisi eriti raskeks, karistamisel piirdutud on noomitusega. Vanglas olles on teda karistatud
järgi kuriteo eest, mille ta on toime pannud käesolevaks ajaks neli aastat tagasi. Vangla iseloomustusest nähtub, et karistuse ajal on S.P töötanud, tööandjad on teda iseloomustanud positiivselt. Ka vabanedes on talle garanteeritud töökoht OÜ-s HRUSTEK autojuhina. S.P poolt kohtuistungil antud selgituste põhjal saab asuda seisukohale, et ta on vangistuse ajal ümber hinnanud enda varasemat käitumist ja teinud vajalikud järeldused. Tal on realistlikud plaanid vabaduses hakkama saamiseks. S.P muutust seaduskuulekusele iseloomustab kaudselt ka see, et ta on aktiivselt tegelenud tsiviilnõuete hüvitamisega ja enamus on tasutud ning kinnipeetav on valmis vabanemisel vabanemisfondist olevast rahast hüvitama ka viimased nõuded. S.P on säilinud head suhted lähedastega, kes on teda ka vangistuse ajal toetanud. Karistuse kandmise ajal on ta abiellunud ning perre on peagi sündimas laps. Kohtunik leiab, et kuigi S.P on karistatud kahel korral ja viimati vangistuse ajal toime pandud kuriteo eest, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades süüdimõistetu väga pikka vangistuses viibimise aega, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korrast tulenevad nõuded on S.P suhtes täidetud. Kriminaalhooldaja antud hinnangul on süüdimõistetu tulevane elukoht sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et S.P on võimalik vabastada enne tähtaja lõppemist vangistusest koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata kaheksa kuud, mis tulenevalt
lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse S.P keha külge. Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata S.P-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb süüdimõistetut
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötukassas.
75 lg 2 p 8 järgi määrab kohus S.P-le kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja talle pakub. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.