KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-8347 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer K

§ 199

lg 2 p 4 ja § 213 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav S.N Kaitsja elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXX XXXX-XX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, väärteokorras karistatud 1-l korral tõkend – elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni peetud 05.- 07. 02. 2008.a. riigi poolt määratud korras advokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.N

§ 199lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.N

§ 213

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista S.N-ile liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 5.- 7.

veebruarini 2008. a , so 3 (kolm) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista S.N-ile 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.N ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata S.N katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend- elukohast lahkumise keeld (aadress Tartu, XXXX )- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid ja salvestised: mobiiltelefon №kia 1100 IMEI 354320001385248, mobiiltelefon №kia 6021 IMEI 359750009711554, Tele2 SIM kaart nr 8937203005005088980 ja EMT SIM kaart nr 8937201004120860931F, millised asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse kuulutamist seaduslikule omanikule S.N-ile. Tsiviilhagi: Rahuldada E.M. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S.N-ilt E.M. kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ja 11 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr XXXX . Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot ja 98 senti, sealhulgas käibemaks 58 (viiskümmend kaheksa) eurot ja 16 senti advokaat Nikolai Kõivu poolt S.N-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest ja 49, 92 eurot (sh käibemaks 8,32 eurot) advokaadi sõidukulude eest. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista S.N-ilt menetluskuluna:  sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot 96 senti, sealhulgas 398,90 eurot kohtumenetluses ja 82,06 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 3 (kolm) eurot 44 senti;  tunnistajale väljamakstav tasu summas 26 (kakskümmend kuus) eurot 52 senti. Kokku menetluskulu 927,95 eurot. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et S.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud tasuda kohtuotsuses märgitaud aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast 2 päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu
7. märtsil
8. a kell 16.
9. KOHTUPTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus S.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 04.01.2008 kella 20-st kuni 07.01.2008 kella 15.30-ni võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil võttis Tartus Ringtee 56B asuvast AS Balti Klaas töökabineti lauasahtlist ära E.M. ’ele kuuluva mobiiltelefoni №kia 2630 IMEI koodiga 356998014528835 väärtusega 2000 krooni. Seega pani S.N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.N süüdistatakse selles, et tema kasutas ajavahemikul 04.01.2008 kuni 08.01.2008 Tartus Ringtee 56B asuvast AS Balti Klaas töökabineti lauasahtlist varastatud E.M. ele kuuluvat mobiiltelefoni №kia 2630 IMEI koodiga 356998014528835 varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes selles, et - laadis alates 05.01.2008 kella 09.58-st kuni 07.01.2008 kella 00.02-ni ja alates 08.01.2008 kella 00.19-st kuni 08.01.2008 kella 00.20-ni E.M. ’ele kuuluva SIM kaardi nr. 53 412 721 vahendusel kokku 1600,98 (1356,76+18% käibemaksu)krooni suurust kõneaega enda mobiiltelefoni kõnekaardile number 53 610 789 ja - kasutas alates 07.01.2008 kella 00.10-st kuni 07.01.2008 kella 05.12-ni ja alates 08.01.2008 kella 00.28-st kuni 08.01.2008 kella 05.59-ni E.M. ’ele kuuluva SIM kaardi nr. 53 412 721 helistamiseks ja sõnumite saatmiseks erootikatelefonidele (13015, 13013, 9005000, 9008855), tutvumisportaalidesse

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht Kannatanu E.M. avaldas kohtus, et

1. jaanuaril
2. a peale töölt lahkumist umbes kella 19.00 ja 21.00 vahel avastas ta, et tal pole mobiiltelefoni. Telefoni otsides helistas ta muuhulgas ka sõber J.M. , kes tuvastas, et telefon oli jäänud kannatanu töölaua sahtlisse. Kannatanu sõnul lahkus ta
3. jaanuaril töölt kell 14.
5. jaanuaril 2008.a. tööle tulles avastas kannatanu, et tema töölaua sahtlis telefoni ei ole. Kaduma oli läinud mobiiltelefon №kia 2630, abonentnumber XXX , IMEI kood
6. Telefonil korpuse displeil oli veel alles kile. E.M. e sõnul otsis ta
7. jaanuaril telefoni, kuid kuna ta seda ei leidnud, siis
8. jaanuaril 2008.a pani kannatanu oma abonentnumbri kinni ja sai EMT esindusest teada, et tema telefoniga on
9. jaanuarist 2008.a. kella üheksast tehtud kuni
10. jaanuarini kõnesid kolme tuhande krooni eest. Kannatanu ütlusi kinnitab ka EMT kõnede eristus 4.-
11. jaanuarini
12. a (tl 3). 3 Tunnistaja M.K. avaldas kohtuistungil, et on ostnud süüdistatava S.N käest kõneaega. Sellise võimaluse sai ta teada nende ühiselt tuttavalt S.O. . Kõneaja laadimise eest maksis tunnistaja S.N-ile sularahas ja ka ülekandega. Tasutud kõneaeg kanti tunnistaja kõnekaardile ja ta sai sellest teada sõnumiga. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas tl 24 asuv tunnistaja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et
13. jaanuaril
14. a on tunnistaja S.N arveldusarvele kandnud 200.- krooni. Tunnistaja kinnitas ka seda, et kuigi ta tasus kõneaja eest 200.- krooni, siis sai ta tegelikult kõneaega 400.- krooni eest. Tunnistaja avaldas kohtule ka seda, et samal moel ostis tema onupoeg R.K. S.N käest kõneaega. Tunnistaja sõnade kohaselt kasutas ta sellist kõneaja ostmise võimalust umbes kümnel korral. S.N arvelduskonto numbri, millele raha kanda, sai tunnistaja S.N enda käest. Tunnistaja A.K. , kes on süüdistatava S.N õde, kinnitas kohtule, et S.N kasutas
15. a alguses vähemalt kahte mobiiltelefoni abonentnumbrit, täpsemalt XXX ja XXX . Tunnistaja kinnitas ka seda, et tema ema M.V. abonentnumber on XXX ja temale teadaolevalt on ka S.N laadinud ema kõnekaardile kõneaega. Tunnistaja A.T. , kes on S.N töökaaslane, kinnitas kohtus, et ta on näinud S.N käes uut mobiiltelefoni №kia 2630
16. a. Tunnistaja kinnitas ka seda, et tööruumidesse pääsesid vaid töötajad ja võõrad sinna sisse tulla ei saa. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et tunnistaja nägi S.N käes
17. a alguses mobiiltelefoni №kia 2630 ei tõenda veel asjaolu, et tegemist oli just E.M. e telefoniga. Varastamise hetke ja tunnistaja poolt telefoni nägemise vahel on aasta, mistõttu ei saa välistada võimalust, et S.N võis olla selleks ajaks endale tõepoolest samasuguse telefoni ostnud. Süüdistatav S.N eitas kohtus nii E.M. e telefoni vargust kui ka E.M. e telefoni kasutamist kõneaja laadimiseks ja helistamiseks ning sõnumite saatmiseks erootikatelefonidele, tutvumisportaalidesse, internetibörsidele, meelelahutusnumbrile ”Mobiilimiljonär”. S.N avaldas kohtus, et tema suhtes kasutati kohtueelsel uurimisel kerget füüsilist vägivalda. Milles see seisnes, seda süüdistatav selgitada ei osanud. Samuti ei osanud ta selgitada seda, miks ta kaitsjad ülekuulamise juurde ei taotlenud ja miks ta oma kaitsjale sellest varem teada pole andnud. Süüdistatav kinnitas tunnistaja A.T. sõnu, et Baltiklaasi tööruumidesse võõrad ei pääse. Süüdistatav kinnitas ka seda, et ta on oma tuttavatele, sealhulgas R.K. laadinud raha eest kõneaega. Küll aga avaldas süüdistatav, et kõneaega ei ole laadinud mitte tema vaid keegi tuttav naisterahvas, kes töötas turul lihamüüjana. Tuttava nimi oli A. S.N sõnul vahendas ta kõneaega poole hinnaga ja ta teenis vahendatud kõneaja väärtusest 10%. Isikud, kellele ta kõneaega vahendas, tasusid selle eest nii sularahas kui ka ülekandega, kuid A viis ta raha sularahana. Isikust nimega A S.N kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ja ta ei osanud ka kohtus selgitada, miks ta sellest räägib alles kohtus. Süüdistatav kinnitas kohtus ka seda, et tema ema M.V. oskab telefoni kasutada vaid niipalju, et vajutada kõnet vastuvõttes või siis kõnet lõpetades vajalikule nupule. Seetõttu on S.N oma ema aidanud, muuhulgas ka kõneaega laadida. S.N kinnitas kohtus ka seda, et 2009.a. kevadel ostis ta endale uue telefoni №kia
18. Kohus on seisukohal, et S.N ütlused ei ole usaldusväärsed. S.N on küll teatud asjaolude suhtes andnud nii kanatanu kui ka tunnistajate ütlustega kooskõlas olevaid ütlusi, kuid varguse ja arvutikelmuse toimepanemise tehiolude kohta antud ütlused ei ole usutavad ega ka kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus on seisukohal, et tunnistaja A.K. i ütlustega on tõendatud asjaolu, et S.N kasutas
19. a alguses vähemalt kahte mobiiltelefoni abonentnumbrit, täpsemalt XXX ja 4 XXX . Tunnistaja kinnitas ka seda, et tema ema M.V. abonentnumber on XXX . Kohus leiab, et puudub alus kahelda tunnistaja A.K. i ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja kinnitas, et andis kohtueelsel uurimisel nimetatud abonentnumbrid oma venna ja ema kontaktandmetena seetõttu, et sel ajahetkel olid need numbrid tema telefonis kui S.N-iga ja M.V. seotud numbrid. Esimese numbri kuuluvust temale, on tunnistanud ka S.N ise. S.N eitab, et ta on kasutanud ka abonentnumbrit XXX . Kohus on kannatanu ütlustega tuvastanud, et kannatanu E.M. e abonentnumber oli XXX . Kriminaalasjas on tuvastatud, et E.M. e telefoni №kia 2630 IMEI kood oli
20. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja ei tuvastanud jälitustegevuse käigus tõendi kogumisel mingeid seaduserikkumisi. Jälitusprotokollist (tl 4-12) nähtuvad järgmised asjaolud. Jälitusprotokollist tulenevalt on E.M. e telefoni kasutades laaditud temale kuuluva SIM kaardi nr XXX vahendusel 200.- kroonist kõneaega S.N numbrile XXX . Kõneaega on laaditud 5 .-
21. jaanuarini 2008.a. E.M. e numbrit on
22. jaanuaril 2008.a. kasutatud helistamiseks ja sõnumite saatmiseks erootikatelefonidele (13015, 13013, 90050000, 9008855, samuti tutvumisportaalidesse

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Arvutikelmus on materiaalne kuriteokoosseis, mis seisneb andmetöötlusprotsessi sekkumises ja mille tulemusena peab süüdlane olema saanud varalist kasu. Kohus on seisukohal, et andmetöötlusprotsessina arvutisüsteemi kaudu tuleb käsitleda ka mobiiltelefoni kaasabil andmete töötlust. Ka mobiiltelefon saab ja tuleb vaadelda seadmena, mis võimaldab täita automaatset andmetöötluse funktsiooni. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud eelkõige läbi jälitustegevuse kaudu saadud informatsiooni, et S.N kasutades E.M. lee kuuluvat mobiiltelefoni №kia 2630 IMEI koodiga 356998014528835 laadis alates

1. jaanuarist
2. a kella 09.58-st kuni
3. jaanuarini
4. a kella 00.02-ni ja alates
5. jaanuarist
6. a kella 00.19-st kuni
7. jaanuarini
8. a kella 00.20-ni E.M. ele kuuluva SIM kaardi nr 53 412 721 vahendusel kokku 1600,98 (1356,76+18% käibemaksu)krooni suurust kõneaega enda mobiiltelefoni kõnekaardile number 53 610
9. Samuti on tõendatud eelkõige jälitustegevuse läbi saadud informatsiooniga, et S.N kasutas alates
10. aanuarist
11. a kella 00.10-st kuni
12. jaanuarini
13. a kella 05.12-ni ja alates
14. jaanuarist
15. a kella 00.28-st kuni
16. jaanuarini
17. a kella 05.59-ni E.M. ele kuuluva SIM kaardi nr 53 412 721 helistamiseks ja sõnumite saatmiseks erootikatelefonidele (13015, 13013, 9005000, 9008855), tutvumisportaalidesse

§ 213lg 1 järgi.

Kohus ei tuvastanud S.N süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas 6 Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et S.N on toime pannud süüdistuses kajastatud teod. Kohus ei tuvastanud S.N puhul

§ 57ja § 58 kohaseid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Nii

§ 199

lg 2 p 4 kui ka

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistuse või kuni viieaastane vangistus. S.N on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Prokurör taotles S.N karistamist vangistusega.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. S.N süü suurus on kohtu arvates märkimisväärne, sest telefoni vargusega põhjustas süüdistatav oma kolleegile märkimisväärse kahju. Karistuse üheks eesmärgiks on mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et S.N puhul ei ole tema süü suurust silmas pidades põhjendatud karistamine rahalise karistusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb teda karistada vangistusega. Arvestades S.N isikut puudutavaid asjaolusid peab aga kohus eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalikuks karistada teda nii varguse kui ka arvutikelmuse toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, so vastavalt 10 kuu ja 1 aasta pikkuse vangistusega. Mõistes liitkaristust

§ 64lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga.

S.N on kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana kinni peetud 5.-

1. veebruarini
2. a, millest tulenevalt tuleb tema karistusaja hulka

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud kolm päeva.

Samuti leiab kohus, et S.N isikut ja ka konkreetsete kuritegude toimepanemise asjaolusid hinnates, ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine S.N poolt otstarbekas. Küll aga leiab kohus, et S.N, isikuna, kes on ka varem korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on isik, kes peaks olema allutatud karistusest tingimisi vabastamisel käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohaldada tema suhtes

§ 74sätestatut, määrates katseajaks kolm aastat.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas on läbi varguse S.N põhjustanud E.M. el varalist kahju 2000.- krooni ja läbi arvutikelmuse 3478,03 krooni, seega on kahju kokku 5478, 03 krooni e 350,11 eurot. Nimetatud summas on kannatanu E.M. esitanud tsiviilhagi (tl 74) Kohtu arvates on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kannatanu ütluste kohaselt oli mobiiltelefon №kia 2630 varguse hetkel 3 kuud vana ja maksis 2000.- krooni. Kõnedega, millised olid kannatanu telefoniga 5-

1. jaanuarini 2008.a. tehtud, tekitas S.N kannatanule kahju 3478,03 krooni. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normide järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Vastavalt VÕS §-le 1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 7 Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju hüvitama. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas S.N kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5 alusel riigi poolt määratud kaitsjatele väljamakstud tasu, tunnistajale väljamaksmisele kuuluva tasu ja kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu. Samas peab kohus S.N sissetulekuid arvesse võttes põhjendatuks kanda talle aega menetluskulude tasumiseks 1 aasta. Rutt Teeveer Kohtunik 8