← Eesti

4-11-371/10

4-11-371 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-11-371 Kohtukoosseis eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi N.F-i väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.03.
  3. a otsus Kaebuse esitaja N.F (ik: XXX, elukoht: XXXXX XXXXXXX XXXXX XXXXXXX) X RESOLUTSIOON
  4. Harju Maakohtu 02.03.
  5. a otsus N.F-i väärteoasjas nr 4-11-371 jätta muutmata.
  6. N.F-i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
  7. aprillist
  8. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 05.01.
  10. a väärteoprotokolli nr AB 1217296 kohaselt viibis N.F 05.01.
  11. a kell 09.35 Tallinnas XXXXX XXX juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt 1 rikkus N.F sellise teoga NPAS § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPAS § 15 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kuivõrd N.F oli vaatamata varasematele karistustele jätkanud süütegude toimepanemist ja arvesse võttes tema poolt varasemate rahatrahvide tasumata jätmist, pidas kohtuväline menetleja 1 vajalikuks karistada N.F arestiga ja saatis väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 71 lg 1 alusel väärteoasja Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
  12. 02.03.
  13. a otsusega väärteoasjas nr 4-11-371 tunnistas Harju Maakohus N.F-i süüdi NPAS § 151 järgi ja mõistis talle karistuseks 4 päeva aresti, mille kohustas N.F ära kandma hiljemalt 04.04.
  14. a ja mille kandmise aja alguseks luges kohus N.F-i poolt reaalselt aresti kandmisele asumise või tema kinnipidamise. Ühtlasi mõistis kohus N.F-ilt välja ekspertiisitasu 35 eurot riigieelarve tuludesse. Kohus luges N.F-i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoasjas kogutud tõenditega, sh karistusregistri väljavõttega, joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuaktiga 41T, mille kohaselt tuvastati 05.01.
  15. a kell 10.00 võetud N.F-i uriinist fentanüüli, metadooni, midasolaami. Kohus tuvastas NPAS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise, teo õigusvastasust ning isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Võttes arvesse seda, et N.F ei tööta, ei pidanud kohus võimalikuks karistada teda rahatrahviga ja otsustas karistusena kohaldada aresti. Apellatsioon
  16. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N.F, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas, tunnistades küll oma süüd, kuid paludes asendada arest üldkasuliku tööga seoses tema perekondliku ja tervisliku olukorraga. Apellatsiooni põhjendustes märgib N.F, et ta on 6 aastat metadoon-asendusravil ning põeb alates
  17. aastast tuberkuloosi ja võtab iga päev ravimeid. N.F märgib, et tuberkuloos võib olla ohtlik temaga vahetus kontaktis olevatele inimestele. Ta märgib, et tema puhul pole veel kinnitatud seda, kas ta võib teisi inimesi nakatada. Ta elab oma elukaaslasega koos juba kaheksa aastat ja neil on kolm last, kellest kaks olid samuti tuberkuloosi nakatunud ning nende ravi lõppes alles jaanuarikuus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  18. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 5, Kohtukolleegium märgib, et N.F on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole tema suhtes kohaldatud kergemaliigilisemad karistused rahatrahvide näol täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades eeltoodut ja seda, et N.F ei tööta, on põhjendatud maakohtu seisukoht tema suhtes raskemaliigilisema karistusena aresti mõistmine. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas N.F-i perekondlikku ja tervislikku olukorda. Puuduvad tõendid N.F-i perekondliku ja tervisliku olukorra kohta, mis kinnitaksid, et tal ei oleks võimalik kanda kohtuotsusega mõistetud aresti. Seonduvalt apellandi väitega tema tervisliku olukorra kohta ning tema väljendatud murega võimaliku teiste inimeste nakatamise pärast märgib ringkonnakohus, et aresti kandmise ajal tagatakse N.F-ile vajadusel kvalifitseeritud arstiabi ning samuti tagatakse ka teiste inimeste turvalisus. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega N.F-ile mõistetud karistuse osas ning leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks. 2 N.F-i poolt esitatud arstitõendi andmed ei viita takistustele talle mõistetud aresti kanda. Samuti nähtub õendist, et N.F ei ole nakkusohtlik.
  19. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Julia Katškovskaja Paavo Randma 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.