lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi; N.A süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi; L.B süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi; U.V süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 12.jaanuari 2009 otsus Apellatsioonide esitajad Süüdistatavad L.O, U.V ja L.B Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav L.O (L.B) Elukoht: XXX-XX ; isikukood: XXX; emakeel: vene keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud 3 korral. Kaitsja Advokaat Igor Belugin Süüdistatav U.V Elukoht: XXX-XX ; isikukood: XXX; emakeel: vene keel; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 7 korral. Kaitsja Vandeadvokaat Niina Agarjova Süüdistatav L.B Elukoht: XXX-XX ; isikukood: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX ; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral. Kaitsja Vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2; 333 lg 1, 5 jätta Viru Maakohtu 12. jaanuari 2009 kohtuotsus sisuliselt muutmata, teha sellesse täpsustus:
2008 kuni 01.04.2008 s.o 3 päeva. Lõpetada apellatsioonimenetlus L.B süüdistusasjas süüdistatava apellatsioonist loobumise tõttu. L.O apellatsioon rahuldada osaliselt, U.V apellatsioon jätta rahuldamata. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta L.O-le kaitsja advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabikulud 4245 krooni 64 senti riigi kanda. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista U.V-lt kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 2287 krooni 50 senti. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista L.B-lt kaitsja tasu vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa poolt osutatud õigusabi eest 1025 krooni. U.V ja L.B tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
Ta tunnistati süüdi ja teda karistati
lg 2 p 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega;
lg 2 p 4, 7 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega;
lg 1 järgi 3 kuu pikkuse 2 vangistusega.
lg 1 järgi mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.
järgi arvati L.O poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 21.05.2008 karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 21.05.2008. L.B mõisteti õigeks
Ta tunnistati süüdi ja teda karistati
Karistuse kandmise algust loeti alates 12.01.2009. U.V tunnistati süüdi ja teda karistati
lg 2 p 4, 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega ning
järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.
Karistuse kandmise algust loeti alates 12.01.2009.
järgi arvati U.V eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2008 kuni 09.05.2008 karistusaja hulka. Seisuga 12.01.2008 U.V jäi kanda 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Maakohus arutas L.O-le, L.B-le ja U.V-le esitatud mitmeid süüdistusi, nende hulgas: - L.O-le
lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, 08.05.2008 umbes kl 3.30 paiku, olles alkoholijoobes baaris „Imbis“ aadressil Narva Mõisa tn 2 ning tegutsedes grupis U.V ja kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikuga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil, nõudsid kannatanult A.N. 1000 kr, tema tahte vastaselt saatsid teda Hansapanga Vikerkaare kontori rahaautomaadi juurde, siis kui kannatanu püüdis ära joosta, said ta kätte ja U.V koos tuvastamata isikuga raha nõudes hakkas peksma kannatanut rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha tekitades talle füüsilist valu ja näo hematoome. Peksmise lõpetamise eesmärgil, olles L.O valve all, võttis kannatanu oma kontolt 500 kr, mille L.O temalt haaras. Lisaks olid L.O-le süüdistused esitatud
lg 2 p 4, 7 järgi veel ühes kuriteoepisoodis,
lg 2 p 4, 7 järgi kolmes kuriteoepisoodis ja
Vaidlustades küll 08.05.2008 kuriteoepisoodi A.N. röövimise toimepanemises, L.O kohtuotsust ülejäänud episoodides ei vaidlustanud. - U.V-le
lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 08.05.2008 umbes kl 3.30 paiku, olles alkoholijoobes baaris „Imbis“ aadressil Narva Mõisa tn 2 ning tegutsedes grupis L.O ja kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isikuga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil, nõudsid kannatanult A.N. 1000 kr, tema tahte vastaselt saatsid teda Hansapanga Vikerkaare kontori rahaautomaadi juurde, siis kui kannatanu püüdis ära joosta, said ta kätte ja U.V koos tuvastamata isikuga, nõudes raha, hakkas peksma kannatanut rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha tekitades talle füüsilist valu ja näo hematoome, peksmise lõpetamise eesmärgil, olles L.O valve all, võttis kannatanu oma kontolt 500 kr mille L.O temalt haaras, aga U.V jätkas kannatanu peksmist nõudes temalt veel 500 kr, kui oli kinnipeetud politseitöötajate poolt. -U.V-le
järgi esitatud süüdistust selles, et tema 20.01.2007 kl 22.55 paiku, olles alkoholijoobes, aadressil XXX-XX maja trepikojas tüli käigus lõi I.L. rusikaga vastu keha, tõukas teda rusikaga selga, mille tagajärjel kannatanu lõi peaga vastu aknaklaasi, lõhkus selle ära ja sai kehavigastusi – ninaluude murru, hulgalised lõikehaavad ninaseljal ja vasakul pool näol mis kutsusid esile kannatanu lühiajalise tervisekahjustuse. - L.B-le
lg 2 p 4, 7 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on varem karistatud kohtu poolt varguse ja röövimise toimepanemise eest, 30.03.2008, ajavahemikul kl 8.30 kuni 17.00, olles alkoholijoobes J.K. külas aadressil XXX-XX , tegutsedes grupis L.O-ga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades 3 seda, et alkoholijoobes kannatanu jäi magama, varastasid korterist DVD-mängija maksumusega 550 kr, elektritrelli MAKITA maksumusega 2800 kr, ploki sigarette „Arktika“; üldsummas 70 kr, pudeli lõhnaõli maksumusega 160 kr, pudeli lõhnaõli maksumusega 100 krooni, fööni maksumusega 50 kr, fööni maksumusega 100 kr, meeste lõhnaõli „FA“ pudeli maksumusega 50 kr, meeste koti maksumusega 50 kr, naiste käekella maksumusega 100 kr, naiste spordijope maksumusega 180 kr, mobiiltelefoni №kia 6030 maksumusega 2000 kr, peale selle varastasid kannatanu autost Opel Vektra reg. nr. XXX XXX spordikoti maksumusega 150 kr, tulekustuti maksumusega 200 kr, rattapumba maksumusega 300 kr, tekitades kannatanule varalist kahju summas 6860 kr. Kriminaalasjas oli süüdistus esitatud ka N.A-le
Nimetatud süüdistustes asus maakohus alljärgnevatele seisukohtadele. L.O-le ja U.V-le
suhtes toime pandud röövimises. Kohus asus tõendite hindamisel seisukohale, et L.O ja U.V süü on täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu A.N. , süüdistatavate L.O ja U.V ning tunnistaja J.D. ütlustega on tõendatud, et U.V peksis kannatanut ja lõpetas peksmise, kui kannatanu pakkus U.V-le raha. Saanud lubatust väiksema summa, jätkas U.V kannatanu peksmist. Selline tegevus moodustab röövimise koosseisu. Maakohus tuvastas, et kuigi ei ole tõendeid, et L.O oleks A.N. le tekitanud kehavigastusi, nägi L.O A.N. peksmist pealt ning kuulis, kuidas A.N. pakkus raha selleks, et peksmine lõpetataks. Seejärel suundus just L.O A.N. ga rahaautomaadi juurde ning A.N. andis L.O-le 500 kr. Seejärel A.N. sõnade kohaselt hakati teda jälle peksma, kuna summa oli lubatust poole väiksem. Kohus leidis, et L.O tegevuses röövimise koosseis, mis on toime pandud isikute grupi poolt, realiseerus siis, kui ta võttis vastu kannatanu pakkumise võtta raha peksmise lõpetamise eest. Kuna maakohus kvalifitseeris L.O tegevuse 20.10.2007 episoodis ümber
suhtes kvalifitseerida
L.B-le esitatud süüdistused. L.B-le olid süüdistused esitatud
lg 2 p 4, 7 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi.
lg 2 p 1, 2 järgi mõistis kohus L.B ja L.O õigeks, kuna prokurör loobus süüdistusest. Süüdistuses
lg 2 p 4, 7 järgi mõistis kohus L.B süüdi, leides, et tema süü on täielikult tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega ning ka L.B ise tunnistas oma süüd. U.V-le
Maakohus asus seisukohale, et U.V süü on tõendamist leidnud täielikult. U.V, kannatanu I.L. ja tunnistajate O.A. ütlustega ning A.K. avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et U.V ja I.L. vahel toimus konflikt, mille järel hiljem U.V tõukas I.L. t trepimademetelt alla. U.V ise tõukamist ei eita. Samuti on tõendiks I.L. kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 34, millest tuleneb, et I.L. l esinesid ninaluude murd, hulgalised lõikehaavad ninaseljal ja vasakul pool näol. Kohus leidis, et U.V kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmine süüdistatavatele. Karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid. L.O on varem mitmel korral varavastaste kuritegude eest kohtulikult karistatud ning ta pani toime esimese ja teise raskusastme kuritegusid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. L.O on kaks alaealist last, kuid temalt on vanemaõigused ära 4 võetud. Kohus leidis, et L.O ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest muu karistusega kui reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel võttis kohus samuti arvesse, et röövimise toimepanemisel ei tekitanud L.O kannatanule kehavigastusi ja seetõttu pidas kohus võimalikuks piirduda minimaalse röövimise toimepanemise eest ettenähtud karistuse määraga. U.V on mitmel korral varavastaste kuritegude eest kohtulikult karistatud, pani toime esimese ja teise raskusastme kuritegusid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Kohus asus seisukohale, et U.V ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest muu karistusega kui reaalse vangistusega. L.B on mitmel korral varavastaste kuritegude eest kohtulikult karistatud ning ta pani toime teise raskusastme kuriteo. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistus. Karistust raskendavaid asjaolusid pole tuvastatud. Kohus leidis, et L.B ei ole võimalik mõjutada hoiduma kuritegude toimepanemisest muu karistusega kui reaalse vangistusega. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu L.B apellatsioon. L.B taotleb maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas ja talle kergema karistuse mõistmist. Ta leiab, et kohus ei arvestanud puhtsüdamlikku ülestunnistust, ametliku töökoha olemasolu, hagide tasumist ja seda, et pooled varastatud esemed on kannatanule tagastatud. U.V apellatsioon. U.V taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt.
lg 2 p 4, 7 järgi talle esitatud süüdistusse puutuvalt leiab ta, et tema ei ole kannatanult raha nõudnud, seda kannatanult võtnud ning mingit kokkulepet kellegagi selleks ei olnud. Ta leiab, et pani kannatanu suhtes toime
Samuti ei ole ta nõus süüdistusega
järgi, kuna leiab, et ühte tõuget ei saa kvalifitseerida kergete kehavigastuste tekitamisena. Kannatanu oli tugevas joobes. Pärast tõuget ei püsinud kannatanu jalgel ja ise kukkus aknasse, aknaklaas purunes ning kannatanu vigastas end purunenud klaasiga. Antud juhtumit peab õnnetuseks. L.O apellatsioon. L.O taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt. Ta on nõus kohtu otsustustega
lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 4, 7, § 202 lg 1 osas, kuid § 200 lg 2 p 4, 7 osas ta nõus ei ole. L.O leiab, et kvalifikatsioon ei ole õige, kuna juba algselt peaks U.Vegu olema kvalifitseeritud
ütlustest lähtudes. Kohtus rääkis kannatanu, et andis ise raha tema kätte ja tema mingeid tegusid selleks ei teinud. Kannatanu rääkis, et baarist „Imbis“ tulid nad eesmärgiga võtta automaadist raha. A.N. omal algatusel andis 500 kr talle. Seda kinnitavad pangaautomaadi video ja kannatanu ütlused kohtus. Peale seda ta lahkus. A.N. tunnistas, et oli joobes ja kakles U.V-ga. Seega selles osas tuleks U.V süüdi mõista
Otsuses on väidetud, et tema süü on tõendatud sellega, et ta võttis vastu kannatanu ettepaneku võtta raha peksmise lõpetamiseks, kuid tema ju ei osalenud peksmises. Talle ei ole isegi teada U.V ja A.N. vahel toimunud kakluse põhjus. L.O palub tema esmastele ütlustele tähelepanu mitte pöörata, kuna need on antud surve all, hiljem ta neid juba muutis. Arvestada tuleks neid ütlusi, mida tema, U.V ja kannatanu andsid kohtus. Peale selle leiab L.O, et maakohus jättis arvestamata eelvangistuse – 30.03.2008, 31.03.2008, 1.04.2008. Ka palub L.O kohtul arvestada, et tal on 2 last, sest kuigi tal on vanemaõigused ära võetud, hoiab ta nendega sidet. Samuti on kohus eksinud, väites, et teda on varem I ja II astme kuritegude eest karistatud. I astme kuritegusid ei ole ta kunagi toime 5 pannud. Ta väidab, et tema tervislik seisund on halb ja ta on lisanud sellekohase tõendi. Ta palub muuta temale mõistetud karistust ja kohaldada seda tingimisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad L.O (tema sõnade kohaselt nüüd L.B) ja U.V , samuti kaitsjad esitatud apellatsioone neis toodud motiividel. Süüdistatav L.B esitatud apellatsioonist loobus. Apellatsioonist loobumine on ringkonnakohtule siduv. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud esimese astme kohtus kriminaalasja lahendamisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, tuleb apellatsioonimenetlus L.B suhtes lõpetada. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, teha vaid täpsustus L.O osas, s.o arvestada eelvangistuses viibitud aeg 30.03.2008 kuni 01.04.2008 karistuse hulka. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, maakohtu otsus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustus L.O eelvangistuses viibitud aja karistuse hulka arvestamise osas. Nii L.O kui ka U.V on vaidlustanud süüdimõistmise röövimise toimepanemises kannatanu A.N. suhtes. L.O taotleb õigeksmõistmist, U.V aga tema poolt toimepandu ümberkvalifitseerimist
§-le 263. Kokkuvõtvalt taotlevad mõlemad süüdistatavad maakohtu poolt kogutud ning kogumis hinnatud tõendite ümberhindamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et selles osas on apellatsioonid põhjendamatud ning rahuldamisele ei kuulu. Maakohus uuris vahetult kõiki kogutud tõendeid, nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlusi ning leidis, et L.O ja U.V süü röövimise toimepanemises 08.05.2008 kannatanu A.N. suhtes on tõendatud. Kuigi L.O ei kasutanud kannatanu suhtes vägivalda, nägi ta kannatanu peksmist ning kuulis ka kuidas kannatanu pakkus peksmise lõpetamise eest raha. Vaieldamatult leidis tõendamist, et just L.O suundus koos kannatanuga pangautomaadi ruumi, kus kannatanu andis väljavõetud raha 500 krooni L.O-le. Kohus luges tõendatuks, et vägivalda kasutas kannatanu suhtes U.V, kes lõpetas peksmise peale kannatanu lubadust anda raha. Kuna saadud summa oli väiksem lubatust, jätkas U.V peksmist. ( 5 kd, tl 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tegi kogutud tõenditest õige ja põhjendatud järelduse L.O ja U.V poolt grupilise röövimise toimepanemises. Mõlemad süüdistatavad kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et nad jõid baaris „Imbis“ ning kannatanu lubas neile n.ö „välja teha“. Kuna kannatanul raha ei olnud, mindi koos kannatanuga pangaautomaadi juurde et pärast tagasi tulla ja jätkata alkoholi tarvitamist. Kannatanu lubas anda 1000 krooni. L.O väitel ei tea ta, miks tekkis konflikt kannatanu ja U.V vahel, U.V sõnade kohaselt tekkis tal kannatanuga konflikt L.O pärast. Maakohus võttis põhjendatult aluseks kannatanu poolt maakohus antud ütlused kuriteo toimepanemise asjaolude kohta ( 4 kd, tl 104). Ringkonnakohtu arvates ei ole tõsiseltvõetavad L.O selgitused sellest, et ta ei tea midagi peksmise põhjusest, samuti ei tea ta ka miks läks koos kannatanuga pangaautomaadi ruumi ning võttis kannatanu käest raha. Kannatanu ütluste kohaselt temale ja L.O-le järgnesid koheselt kaks noormeest ning tema jaoks oli arusaadav, et tütarlaps ja neile järgnenud noormehed olid koos. Ringkonnakohus leiab, et ei oma tähtsust, et L.O ise kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud. Kannatanu ütluste kohaselt lubas ta peksjatele raha, L.O viibis seal samas ning koos temaga läks kannatanu pangaautomaadi ruumi ning andis L.O kätte ka raha. 6
lg 1 kohaselt moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: 1) isiku suhtes kasutati vägivalda; 2) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Antud kriminaalasjas on vaieldamatult tuvastatud, et vägivalda kannatanu A.N. suhtes kasutas U.V , kes lõpetas peksmise peale kannatanu lubadust raha anda. Kuna saadud summa oli lubatust väiksem, jätkas süüdistatav kannatanu peksmist. Seega oli vägivald seotud raha hõivamisega. Asjas on leidnud tõendamist, et L.O ise vägivalda ei tarvitanud, tema käis koos kannatanuga pangautomaadi ruumis ning sai kannatanu käest raha.
lg 2 teise lause kohaselt on röövimise grupiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (
lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja.
lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja ( Riigikohtu otsus nr 3-1-1-100-06). Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaoludeseega nii vägivalla kasutamise kui ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi suhtes. Ringkonnakohus leiab, et ka see süüteokoosseisu tunnus on L.O ja U.V puhul täidetud - mõlema tegevuses on tuvastatud vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Lähtudes eeltoodust tuleb maakohtu otsus L.O süüdimõistmises
lg 2 p 7 ja U.V süüdimõistmises
L.O leiab, et maakohus on jätnud alusetult karistuse hulka arvestamata eelvangistuses viibitud aja - 30.03.2008 kuni 01.04.2008. Ringkonnakohus leiab, et selles osas on L.O apellatsioon põhjendatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L.O peeti kinni 30.03.2008 ning vabastati 01.04.2008 ( I kd, tl 164, 188). Seega viibis ta eelvangistuses 3 päeva. Kuna maakohus ei ole vastavalt
§-le 68 lg 1 karistusaja hulka eelnimetatud aega arvestanud, on antud vea parandamine ringkonnakohtu poolt võimalik, raskendamata süüdistatava olukorda. Tulenevalt Riigikohtu otsusest 3-1-1-28-09, on seda võimalik teha maakohtu otsuse täpsustamise vormis. Veel taotleb L.O karistuse kergendamist, arvestada tema tervisliku seisundit ning kahe lapse olemasolu. Samuti leiab ta, et maakohus on alusetult märkinud, et ta on varem pannud toime I astme kuritegusid. Esmalt tuleb märkida, et L.O-le karistuse mõistmisel on maakohus õigesti ja põhjendatult juhindunud
§ -s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest. Õige ei ole süüdistatava väide, et kohus on märkinud, nagu oleks ta varem toime pannud I astme kuritegusid. Maakohtu otsuse kohaselt on L.O varem mitmel korral kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude eest, pani toime esimese ja teise astme kuritegusid ( 5 kd, tl 18). Antud sõnastuse mõttest järeldub, et varasemad karistused on L.O varavastaste kuritegude eest (kolmel korral), käesolevas kriminaalasjas leidis tõendamist mitmete II astme kuritegude, samuti ka I astme (
Ringkonnakohus ei pea L.O-le mõistetud karistuse kergendamist või siis selle kandmisest tingimisi vabastamist põhjendatuks. L.O-le on kuritegude kogumi eest mõistetud 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Arvestades toimepandud kuritegude arvu ja raskust, on mõistetud karistus piisavalt leebe (
Arstiabi on L.O-le tagatud ka karistuse kandmise kohas, laste suhtes on temalt vanemaõigused ära võetud ning nende kasvatamisega ta ei tegele. Seega L.O poolt osundatud karistuse kergendamise asjaolud ei ole sellised, mis tingiksid talle mõistetud karistuse muutmise. U.V vaidlustab ka süüdimõistmise
episoodis. 7 Ringkonnakohus, kontrollinud veelkord antud kuriteoepisoodi osas kogutud tõendeid, leiab, et U.V on õigesti ja põhjendatult süüdi mõistetud vägivallateos kannatanu I.L. suhtes. Nõustudes maakohtu poolt toodud põhjendustega, ei pea neid vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1 ( 5 kd, tl 17). Tervisekahjustamiseks
Asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav U.V ja kannatanu I.L. tarvitasid alkoholi ning neil tekkis konflikt. U.V ei eita, et tõukas I.L. t ning viimane kukkus aknasse. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu järeldusega U.V süü tõendatusest selles kuriteos, peab vajalikuks täiendavalt märkida, et inimese järsk tõukamine, mille tagajärjel viimane kukub ja saab tervisekahjustusi, on samuti käsitletav löömisena ehk siis vägivallateona
Subjektiivsest küljest eeldab antud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tõugates järsult teist inimest ( kes antud juhul oli joobes), möönab süüdlane mis tahes tagajärge, sh kannatanu kukkumist ning vigastuse saamist. Tegu on seetõttu pandud toime kaudse tahtlusega, mistõttu mingit alust käsitelda kannatanuga juhtunut õnnetusjuhtumina, ei ole. Veel taotleb U.V mõistetud karistuse tingimisi kohaldamist. Ringkonnakohus selleks mingeid aluseid ei leia. Karistuse mõistmisel on maakohus õigesti kohaldanud
§-s 56 sätestatut ning leidnud, et U.V on võimalik karistada vaid vangistusega. Seejuures on kohus arvestanud antud kriminaalasjas U.V poolt toime pandud kuritegude raskust ja laadi, samuti seda, et U.V näol on tegemist varem korduvalt karistatud isikuga ( 5 kd, tl 18). Neid asjaolusid arvestades mõistis maakohus talle karistuse, mis vastab nii süü suurusele kui ka tema isikule ning U.V poolt toodud asjaolud ( rahaliste kohustuste olemasolu ning väidetav pooleaastase kursuse läbimine) karistusest vabastamiseks ringkonnakohtu arvates alust ei anna. Kuna L.O apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele, tuleb temale advokaat I. Belugini poolt õigusabi osutamise eest tasumisele kuuluv summa 4245 krooni 64 senti jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Määratud kaitsja vandeadvokaat N. Agarjova poolt U.V-le osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 2287 krooni 50 senti tuleb välja mõista süüdistatavalt, kuna tema suhtes jäi maakohtu otsus muutmata. Määratud kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa poolt L.B-le osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1025 krooni tuleb välja mõista süüdistatavalt, kuna tema suhtes jäi kohtuotsus muutmata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 8 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.