lg 2 p 8 - § 22 lg 2,3, § 424 järgi lühimenetluses H.M, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral , viimati: - 21.12.2009.a. Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 3 kuud 10 päeva ning
lg 1 alusel vangistusega 3 kuud 19 päeva, tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistatav Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada H.M: -
lg 2 p 8 - § 22 lg 2,3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust; -
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, lugeda 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib käitumiskontrolli ajal järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid, mis on ettenähtud
elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx;
Määrata H.M katseajal Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 02.06.2010.a. Tõkend – peale kohtuotsuse jõustumist - tühistada.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta H.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigust 3 kuuks. Välja mõista H.M-ilt tsiviilhagi S Š kasuks 1400,- krooni. Välja mõista H.M-ilt (ik xxx, elukoht Xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni, joobe ekspertiis 2186,- krooni ja kaitsjatasud summas 1200,- krooni. H.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.M, 1-10-5606, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid tsiviilasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK H.M on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 23.01.2010 kihutas kohtueelses menetluses kindlakstegemata meesisikut toime panema vargust Tallinna 2 linna Xxx S Š korterist nr 16 ning juhatas antud meesisiku nimetatud korteri juurde, näidates ette korteri aknad, aidates sellega kaasa kuriteo toimepanemisele, mille järel tuvastamata mees isik tungis akna kaudu korterisse ning võttis korterist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi ära Padise Vallavalitusele kuuluva sülearvuti Lenovo väärtusega 20 200 krooni, AS Starmanile kuuluva modemi väärtusega 990 krooni ning S Š kuulunud mobiiltelefoni laadija väärtusega 100 krooni. Seega pani H.M oma tahtliku tegevusega toime kihutamise ja kaasaitamise sissetungimise teel võõra vallasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Samuti tema 11.02.2010 kella 11.57 paiku Tallinn linnas Kopli tn 2 juhtis narkootilise aine joobes olevana mootorsõidukit Honda Civic reg nr xxx. Seega pani H.M oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
H.M esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 02.06.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitas H.M, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Samuti kinnitas, et saab aru, et kõikide pahanduste taga on narkootikumid, on otsustanud end ravida, praegu käib metadoonravil, kuid on võtnud ühendust ka Laitses asuva rehabilitatsioonikeskusega nimega Lootuse Küla. Sealt teatati, et on nõus teda vastu võtma , peab ainult esitama tõendi, et tal pole tuberkuloosi. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning H.M-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava H.M-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 22 – 27, 28 – 31, 41 - 44), mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning selgitas, et 23.01.2010.a. oli kodus ning talle helistas S Š , kes palus hankida narkootikumi. Ta läks Š juurde. Š il raha ei olnud ning kellelgi tuli mõte Š sülearvuti pantida ja pärast tagasi osta. Nad läksid pandimajja ja pantisid arvuti. Raha eest ostsid narkootikume. Kui Š sai raha läksid tõid pandimajast arvuti ära. Siis võtsid Š muusikakeskuse ja viisid selle pandimajja. Tema läks koju narkootikume tarbima ning kohtus tuttavat narkomaani, kellele ütles, et teab kohta kus saab sülearvuti ära varastada. Ta läks koos tuttava narkomaaniga Š maja juurde ja näitas trepikoda ja Š korter aknaid. Tema läks eemale. Kui tuttav narkomaan tema juurde tuli, oli tal sülearvuti kilekotis. Sülearvuti otsustasid pantida tema dokumentidega pandimajja. Pandimajast said 1000,- krooni, mille eest ostsid narkootikume. Kilekotis olnud teised asjad jäid narkomaani kätte. Ta sai üledoosi ning viidi arestimajja. Arestimajast vabanedes helistas ta Š ile ja teatas, et võib talle arvuti tagastada. Š maksis raha ära ja sai arvuti tagasi. 11.02.2010.a. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Viimati tarvitas narkootilist ainet 09.02.2010.a. sõidukisse Honda Civic reg.nr xxx istus ta Kopli 1 ning Balti Jaama turu juures peeti ta kinni. Kuna politsei arvas, et ta on narkojoobes, toimetati teda Wismari haiglasse. Haiglas keeldus ta uriini proovi andmast ning teda viidi politseijaoskonda ning siis toimetati teda uuesti Wismari haiglasse. 3 Ka: - kannatanu S Š ütlused,23.01.2010.a. ajavahemikul 21 kuni 22 oli kodus ning tema juurde tuli H.M. Korter asub tal esimesel korrusel. Dmitri tahtis tema muusikakeskust osta. Ehte tänaval ütles Dmitri, et läheb praegu minema ning tema jäi muusikakeskusega tänavale, Selveri kaupluse lähedale. Kuna Dmitrit ei tulnud läks ta muusikakeskusega koju tagasi. Kui ta koju tagasi läks, avastas, et magamistoa aken oli lahti ja varastatud oli Lenova laptop hinnaga 10 000,- krooni, Starmani modem ja №kia akulaadija 100,- krooni. Varguses kahtlustab H.M-i, kes ka helistas talle ja küsis kas arvutit tagasi soovin. Nad läksid Dmitriga pandimajja, kus ta esitas tšekki ja sai arvuti tagasi. Talle tekitati materiaalne kahju arvuti tagasiostmise eest 1300,- krooni ja 100,- krooni telefonilaadija, kokku 1400,krooni, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. (tl 2-5, 6-9); - hagiavaldus, 23.01.2010.a. varastati S Š korterist sülearvuti Lenovo maksumusega 10 000,krooni ja mobiiltelefoni №kia laadija maksumusega 100.- krooni. Asjad oaliselt tagastatud ning varalise kahju summa on 1400,- krooni. (tl 10); - tunnistaja Aleksei Paškevitš ütlused, töötab pandimajas Puhangu tänaval. 23.01.2010.a. kella 22 ajal tuli noormees, kellel oli kaasas sülearvuti Lenovo, mida tahtis pantida. Dokumente arvuti kohta ei olnud, kuid teadis sisselülitamiskoodi. №ormees esitas ID – kaardi H.M-i nimele ning sai kviitungi 1000,- krooni kohta. Järgmine päev tuli üks teine meesterahvas küsima antud sülearvuti kohta infot. Sülearvuti jäi neile, sest see osteti vist välja 04.02.2010.a. (tl 11-14, 16); - koopia pandilepingust, millest nähtub, et 23.01.2010.a. H.M pantis pandimajale laptopi Lenovo ning sai selle eest 1000,- krooni. (tl 15); - tunnistaja Ljubov Gurjeva ütlused, töötab pandimajas ning 23.01.2010.a. tuli pandimajja S Š koos H.M-iga. Nad käisid pandimajas kaks korda. Enne lõunat pnti S Š arvuti Lenovo ning temaga sõlmiti leping ja maksti 500,- krooni. Pärast lõunat tulid nad tagasi. Arvuti panti andmisel esitas S Š ID-kaardi. H.M pandimajaga asju ei ajanud, vaid oli arvuti pantimise ja välja ostmise juures. (tl 17-21); - tunnistaja Toivo Okk ütlused, 11.02.2010.a. kella 11:35 olles patrullis said info, et Kopli 1 turu parklas seisab sõiduk reg.nr xxx Honda Civic ning sellega seotud isik võib toime panna õigusrikkumise. Kell 11:56 alustas sõiduk liikumist ning nad peatasid auto. Sõidukit juhtis H.M, kellel oli narkojoobe tunnused. Isik viidi Wismari Haiglasse ekspertiisi, millest ta keeldus ning isik viidi politseiosakonda, et sunnivahendeid rakendades võtta uriiniproov. (tl 40); - joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt oli indikaatorvahendi tulemus negatiivne, välimus H.M määrdunud, pupillid väikesed, reaktsioon häiritud, kõne segane, kohatajus esinesid häired, teadvusel ning koordinatsioon kergelt häiritud. (tl 46); - narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt, 11.02.2010.a. tuvastati H.M fentanüüli tarvitamise tunnused. (tl 49); - saatekiri laboratoorseks sõeluuringuks psühhoaktiivsete ainete suhtes. (tl 52); - joobeseisundi tuvastamise saatekiri. (tl 53); Kohtunik asub seisukohale, et H.M on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning H.M-i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
4 Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik H.M-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. H.M on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid nagu ta ise kinnitas, et nende varasemate kuritegude taga on narkootikumid, kuid ta on otsustanud alustada uut elu. Oma süüd ta kohtus tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises, ta ametlikult ei tööta, tema eelmised trahvid on osaliselt tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et H.M-ile pole otstarbekas mõista rahalist karistust, tal tuleb hüvitada tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel summas 1400,- krooni ning seega on otstarbekas talle karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga tegemist pole raskete kuritegudega, ta on otsustanud pöörduda rehabilitatsioonikeskusse, käesoleval ajal käib metadoonravil, võib talle anda veel ühe võimaluse tõestada eelkõige endale, et ta on võimeline elama seadusekuulekat elu, määrates talle tingimusliku karistuse, anda ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla, kohustades teda ka katseajal mitte tarvitama narkootikume. Lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 kuuks. Tsiviilhagi on esitanud S Š summas 1400,- krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel, mille kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi ja vastutab kahju tekitamise eest. Asitõendid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.